Ohtlikud veosed (0)

Table of Contents
Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaatori ohutusalased kohustused :.............................6
1
1.SISSEJUHATUS
Ohtlikud veosed defineeritakse kui ainete ja kaubaartiklitena, mis võivad kujutada ohtu tekitamaks
vigastusi inimestele kui ka kahju varadele, toodetele ja keskkonnale. Oht tuleneb vastavate ainete
omadustest : mürgisus, süttivus, plahvatus- ja söövitusohtlikkus.
Paljud tooted, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad, omavad ohtlikku toimet nendega
kokkupuutumisel kas liiga tihti või liialt pika ajaperioodi jooksul.
Selliste ainete pakenditel on märgistused nende ohu tõttu ning juhend, kuidas toimida ette kavatse-
mata maha valamise, pillamise või alla neelamise puhul. Vastava regulatsiooni tõttu on tarnijad
kohustatud märgistused lisama. Aeg-ajalt märgistatakse tooted ka sümbolitega, näiteks kergesti-
süttiv. Sellised sümbolid on seotud vaid toote potentsiaalse ohuga ja ei tähenda automaatselt nende
ohtlikkust transpordil. Samas ei tohi eeldada näiteks väikeste jaepakendite puhul, et transportimisel
regulatsioonid neile ei kehti, kuna klassifitseerimismeetodid on erinevad.
Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada ohtlikke veoste klassifitseerimist, veoprotsessis olevate
isikute ning sõidukite kohustusi ja nõudeid.
2
2.KOKKULEPPED ERINEVATES TRANSPORDILIIKIDES
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteem on võetud kasutusele kindlustamaks ühtse
ohtlike ainete klassifitseerimise kõigil transpordiviisidel (maantee-, õhu, raudtee- ja veetransport).
Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) sai ÜRO Euroopa Majandus-
komisjoni egiidi all algse kuju Genfis 1957. aasta 30. septembriks ning jõustus 29.jaanuaril 1968.
Kokkulepet modifitseeriti 21. august 1975, kuigi see jõustus alles 19. aprill 1985. Uuendatud ADR
jõustus 1.jaanuar 2011 ja alates sellest uuendatakse seda iga kahe aasta tagant.
ADR reguleerib rahvusvahelist ohtlike veoste rahvusvahelist maanteetransporti. Kõigis vastava
kokkuleppe ratifitseerinud riikides kehtib see ka riigisisese transpordi puhul. Samuti puudutab regu-
latsioon ka ajutisi ladustamiseviise ladudes ja terminalides.
Rahvusvaheliste ohtlikke veoste transporti raudteel reguleerib RID kokkulepe, mis sõlmiti 3. juunil
1999 Vilniuses.
ADN kokkulepe ehk rahvusvaheline ohtlike veoste vedu siseveeteedel ratifitseeriti Genfis 26. mail
2000.
Õhutranspordis on kasutusel DGR kokkulepe, mida reguleerib Rahvusvaheline Õhutranspordi
Assotsiatsioon.
Samuti on kasutusel IMDG kood, mille töötas välja Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon. Selle
eesmärgiks on laevadelt tuleneva reostuse vähendamine ja meres olevate liikide elu ja turvalisuse
tagamine. Sarnaselt ADR-le uuendatakse seda samuti iga kahe aasta tagant.
3
3.OHTLIKE AINETE KLASSIFITSEERIMINE
ÜRO määratleb nõuded ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendi, sildistamise ja sertifikaatide osas.
Selle kohaselt jagatakse ohtlikud ained järgmistesse klassidesse :
• Klass 1 Plahvatusohtlikud ained ja kaubaartiklid
• Klass 2 Gaasid
a) kergestisüttivad (butaan)
b) mittesüttivad, mis võivad põhjustada lämbumist (lämmastik ja CO2)
• Klass 3 Kergestisüttivad vedelikud
• Klass 4.1 Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitte-
plahvatavas olekus lõhkeained
• Klass 4.2 Isesüttivad ained
• Klass 4.3 Ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase
(näiteks liitium ja soodium)
• Klass 5.1 Oksüdeerivad ained
• Klass 5.2 Orgaanilised peroksiidid
• Klass 6.1 Mürgised ained
• Klass 6.2 Nakkusohtlikud ained
• Klass 7 Radioaktiivne materjal
• Klass 8 Sööbivad ained
• Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed
Järgnevalt klassifitseeritakse ained ka pakendigruppidesse, mis on määratud nende ohtlikkuse
järgi.
• I pakendigrupp: väga ohtlikud ained;
• II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained;
• III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained.
4
4.SAATJA JA VEDAJA KOHUSTUSED
Kauba transportimisel ADR-i alusel peab lisaks saadetisele alati kindlustama ka vastava saate-
dokumendi olemasolu. See sätestab detailse informatsiooni veose ja pakendi osas. Ohtlike veoste
saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja:
• kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt;
• varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga, vajadusel nõutud veo- ja
lisadokumentidega (load, kinnitused jne). Ohutusjuhend peab olema arusaadavas kirjas igale
juhile või veoki meeskonnaliikmele;
• kasutama nende ainete veoks sobivat pakendit, suurt pakendit, vahekonteinerit ja paaki
(paaksõiduk, kergpaak, anumakogumiga sõiduk, mitmeelemendiline gaasikonteiner,
teisaldatav paak ja paakkonteiner), mis kannavad nõuetekohaseid tähistusi;
• vastama lähetamise vahendite ja ekspedeerimise piirangute nõuetele;
kindlustama, et ka tühi, puhastamata ja degaseerimata paak (paaksõiduk, kergpaak,
anumakogumiga sõiduk, mitmeelemendiline gaasikonteiner, teisaldatav paak ja
paakkonteiner) või tühi, puhastamata sõiduk ning suur- ja väikekonteiner on vastavalt
märgistatud ja tähistatud ning et tühi, puhastamata paak on suletud ja samasuguse
lekkimiskindlusega, nagu oleks ta täidetud.
Kui saatja kasutab kellegi teise teenuseid näiteks pakkimisel, laadimisel, siis peab ta
kindlustama saadetise vastavuse nõuetele.
Vedaja peab eelkõige :
• veenduma, et veetavad ohtlikud veosed on ADR-i kohaselt sõiduks lubatud;
• veenduma, et kaasa on antud ettenähtud dokumentatsioon;
• veenduma visuaalselt, et sõidukitel ja veostel poleks ilmseid defekte, lekkeid ega pragusid,
et ei puuduks seadmeid ega varustust jne;
• veenduma, et paaksõidukite, anumakogumiga sõidukite, kergpaakide, teisaldatavate
paakide, paakkonteinerite ja mitmeelemendilise gaaskonteineri järgmise katsetamise
kuupäev poleks möödunud
• veenduma, et sõidukid poleks ülekoormatud;
• veenduma, et sõidukitele ettenähtud märgised on paigaldatud ja markeeritud;
• veenduma, et autojuhi varustus, mida näevad ette kirjalikud eeskirjad, on sõidukis olemas.
Vajadusel peab seda tegema veo- ja lisadokumentide alusel, sõiduki või konteineri või ka
veose visuaalse ülevaatluse teel.
Kuna saaja ei või ilma mõjuva põhjuseta kauba vastuvõtmisest keelduda, siis peab ta veenduma
pärast kauba mahalaadimist, et teda puudutavad ohtlike ainete autoveo nõuded on täidetud. Ohu-
tuse tagamiseks peab saaja :
• läbi viima sõiduki ja konteineri puhastamise;
• kindlustama mahalaaditud konteineri täieliku tühjaks laadimise, puhastamise ja degaseeri-
mise ning samuti vastavate ohumärgiste eemaldamise.
• Kui kontrollimisel avastakse nõuete rikkumine, peab saaja tagastama konteineri vedajale
alles siis, kui on toimunud rikkumise kõrvaldamine.
5
5.LAADIJA, PAKKIJA, PAAGI TÄITJA JA OPERAATORI KOHUSTUSED
Laadija kohustused :
• ohtlikud veosed andma üle vedajale vaid juhul, kui need on nõuetekohaselt ettevalmistatud;
• veenduma nii tühjade pakendite kui ka juba pakitud kaupade puhul kahjustuste puudumises;
• järgima ja kinni pidama ohtlike ainete laadimis- ja käitlemiserieeskirjadest;
• pärast konteinerisse laadimist on kohustatud märgistama selle vastavate erimärgistega;
• saadetise laadimisel pidama kinni kooslaadimist käsitlevatest keeldudest, võttes arvesse
varem laaditud ohtlikke veoseid ja nõudeid. Eriti tähtis on see toiduainete puhul.
Pakkija kohustused :
• pakkimise või koospakkimise tingimusi käsitlevate ettekirjutuste järgimine;
• saadetiste tähistamine ja ohumärgistega varustamine nõuetekohaselt.
Paagi täitja kohustused :
• veenduma enne paagi täitmist, et nii paak kui nende seadmed oleksid tehniliselt rahuldavas
korras;
• veenduma, et paaksõiduki, anumakogumiga sõiduki, kergpaagi, teisaldatava paagi,
paakkonteineri ja mitmeelemendilise gaasikonteineri järgmise katsetamise tähtaeg ei oleks
möödunud;
• täitma paaki ainult sellise ohtliku veosega, mida on selles paagis lubatud vedada;
paagi täitmisel järgima kõrvutiasetsevates mahutites olevaid ohtlikke veoseid puudutavaid
nõudeid;
• paagi täitmisel jälgima täidetavat ainet puudutavat maksimaalset lubatavat täiteastet või
maksimaalset lubatavat täitemassi mahu liitri kohta;
• pärast paagi täitmist kontrollima sulgemisseadmete tihedust;
• kindlustama, et täidetava ohtliku aine jääke ei jääks tema poolt täidetava paagi väliskestale;
• ohtliku veose veoks ettevalmistamisel kinnitama ettenähtud tunnusmärgid ja ohumärgised
nõuetele vastavalt tema poolt täidetud paagile, sõidukile ning suurele ja väikesele puisteveose
konteinerile.
Paakkonteineri või teisaldatava paagi operaatori ohutusalased kohustused :
• kindlustama ehitust, varustust, katsetamist ja märgistamist käsitlevate ettekirjutuste täitmise;
• kindlustama, et korpuste ja nende seadmete hooldust teostatakse viisil, mis tagab
normaalsete töötingimuste korral paakkonteineri või teisaldatava paagi vastavuse nõuetele
kuni järgmise ülevaatuseni;
• laskma teostada erakorralise kontrolli, kui korpuse või selle seadmete ohutus võib olla
rikutud remondi, ümberehituse või avarii tõttu.
6
6.ADR-ÕPE JA TURVAKAVA
Kõik ohtlikke aineid vedavad juhid on kohustatud läbima kutseõppe, mida tuntakse ka ADR-kohase
tunnistuse nime all. Selline õpe varustab juhid informatsiooniga , et nad :
• on teadlikud vastavate ainetega transpordiga seotud ohtudest ;
• on võimelised astuma samme intsidentide ärahoidmiseks ;
• oskavad võtta kasutusele vajalikke meetmeid enda ja inimeste turvalisuse tagamiseks,
samuti vähendada kahjulikku mõju keskkonnale õnnetusjuhtumi korral ;
• omavad vajalikke tegevuste kohta praktilist kogemust.
Ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR-kohase koolituse tunnistus väljastatakse Eestis Maantee-
ameti poolt viieks aastaks eksami(d) edukalt läbinud autojuhile. Täiendkoolituse puhul piken-
datakse tunnistuse kehtivusaega järgmiseks viieks aastaks, kui aasta jooksul enne kehtivusaja
lõppemist on autojuht lõpetanud vastava täiendkursuse ja sooritanud edukalt eksami.
Lisaks autojuhtidele peavad ka ohtlike veostega tegelevad isikud teadma antud valdkonnas olevaid
turvariske, kuidas neid ära tunda ja vähendada.
Veos osalejad peavad kõrge ohuastmega veose vedamise korral vastu võtma ja rakendama
turvakava, mis peab olema koostatud enne veoperioodi algust ja ettevõtja kinnitatud.
Turvakava peab sisaldama vähemalt järgmist :
• konkreetse turvaalase vastutuse panemine pädevatele isikutele;
• ohtlike veoste või ohtliku veose liikide loetelu;
• ülevaadet veotoimingutest koos turvariskide hinnanguga, milles peavad vähemalt olema ära
toodud hinnangud transportimisel vajalike peatumiste kohta ohtliku veose hoidmisel
sõidukis, paagis või konteineris enne teekonda, teekonna ajal ja pärast teekonda ning ohtliku
veose ajutisel hoidmisel või veoüksuste vahelisel ümberlaadimisel;
• ülevaadet võetud meetmetest veos osaleja turvariskide vähendamiseks, mis muuhulgas
peavad hõlmama väljaõpet, turvapoliitikat (näiteks reageerimine suurenenud ohu
tingimustes, uue töötaja ja töö sobivuskontroll), tööalast tegevust (näiteks marsruudi valik ja
kasutamine, kui see on teada, juurdepääs ohtlikule veosele ajutise hoidmise ajal, lähedust
infrastruktuuri objektidele) ning turvariski vähendamiseks kasutatavaid seadmeid ja
vahendeid;
• turvaohust, infotehnoloogia süsteemi sissemurdmise katsetest ja turvalisust ohustavatest
vahejuhtumitest teatamise ja nendega tegelemise korda;
• turvakava hindamise ja katsetamise ning kava korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise
korda;
• meetmeid turvakavas sisalduva transpordialase teabe füüsilise turvalisuse tagamiseks;
meetmeid tagamaks, et turvakavas sisalduvat veoga seotud teavet antakse ainult neile, kes
seda vajavad.
Kõrge ohuastmega veost vedav sõiduk ja veos tuleks ka varustada omavolilist kasutamist ja vargust
takistavate seadmete ja vahenditega, mis ei tohi aga piirata hädapeatumise korral tegutsemist. Täna-
päeval kiire tehnoloogilise arengu ajastul on võimalik kontrollida veose asukohta ja liikumist tele-
meetria ja geopositsioneerimisseadmete abil.
7
7.KASUTATUD ALLIKAD
„Ohtlike veoste autoveo eeskiri“ - Teede- ja sideministri 14. detsembri 2001. a. määrus nr 118
„Ühinemine ohtlike veosterahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppega (ADR)“ - Vabariigi
Valitsuse 28. mai 1996. a. määrus nr.150
Dangerous goods – Wikipedia veebiartikkel
Dangerous goods – UNECE (ÜRO Euroopa Majanduskomisjon) veebiartikkel
9