50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mkraavi
Õppematerjali autor
erineva idee põhjal ühise järelduse? 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Minu meelest jätab autor õhku küsimuse, et kust ma tean, kas minu väide on õige või mitte. Samuti ei tea ma edasi kas peaksin autorit tõsiselt võtma kui ta ise ütleb, et see kõik on oletus. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu meelest oli tekst lihtsasti loetav ja jälgitav, ei meenutanud tavalist filosoofiateksti. Tekst oli arusaadav ning ei tekitanud mõistmisega probleeme. 3.OSA Descartes leiab, et ta mõtleb ning tema alus teadmistele on mõtlemine. Popper arvab, et vaatluseid ei saa arvestada ülima allikana ning me peame endale tunnistama, et tõde on üliinimlik ja inimeste teadmised on piiratud. Descartese menetlus ei kummuta Popperi kriitikat teadmiste ühtse allika leidmise kohta. Popper leidis, et kõik teadmised on pärit üleloomulikust ning mida rohkem teadmisi me
üldse uskuda ja usaldada. Autor suutis mind selle tekstiga ära võluda nii, et oma järgnevatest töödes kulutan enamus aja õigete allikate otsimisele. Usalduse küsimus jäi minu jaoks arusaamatuks. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Endiselt piinab mind usalduse küsimus. Keda ja mida peaksin usaldama? Osa III Mõlemad autorid tegelesid vaimsete otsingutega ning ei võtnud omaks empiristi maailmavaadet. Popperi arvates teadmistel polnud kindlat autoriteeti. Descart leidis teadmised läbi oma hinge, vaimu. Arvan, et Descartesi teadmised peaks rahuldama ja kummutama Popperi kriitika.
mille alusel me neid usaldama peaks, kui reaalselt ülimaid allikaid pole olemas ehk oleksingi oodanud, et autor mõtestab lahti ka sellise küsimuse, mitte ei esita ainult vastust : „Ma ei tea, mu väide on vaid oletus“. Selline vastus tekitab tunde, et miks ma peaks sellist arutlust tõsiselt võtma, kui autor ise juba ütleb, et see kõik on ainult oletus. 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäid minu jaoks antud tekstis arusaamatuks Üldiselt ei olnud tekst minu jaoks tüüpiline filosoofiatekst, vaid tekst, kus püüti enda väidetega ja argumentidega lükata ümber teise osapoole väited ja argumendid. See tegi teksti minu jaoks paremini arusaadavaks ja selliseid küsimusi ja probleeme, mis oleks minu jaoks absoluutselt arusaamatuks jäänud ei olnud, pigem oli küsimusi ja probleeme, mis jäid pigem mõistetamatuks minu jaoks, aga see on tingitud minu enda arvamusest, mitte sellest, et ma poleks asjast aru saanud. III osa
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS I OSA Mulle sobivad mitmed erinevad teksti tõlgendamise tehnikad nagu näiteks olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine ja jooniste, mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast
Autor väitis, et enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel, aga autor ei põhjendanud konkreetselt, millised need muud allikad on, vaid kritiseeris vaatlust ja seletas, miks seda ei saa pidada ülimaks allikaks. Oleksin oodanud, et autor oleks konkreetsemalt neid muid allikaid maininud. 7.osa: Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks. Üldiselt oli see tekst oma ehituselt lihtsam kui paljud teised filosoofilised tekstid, seega võimaldas see teksti sisu lihtsamini mõista. Arusaamatuks jäigi see, kas autori eesmärk oli lihtsalt empiriste rünnata /kritiseerida või konkreetselt arutleda sellest, millised on allikad, millel tasuks tugineda. III. osa: Descartes uskus, et kui ta mõtleb, järelikult on ta olemas. Ta oli ratsionalist, Popper oli samuti ratsionalist, kuid tema filosoofiat võib pigem nimetata kriitiliseks ratsionalismiks
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud
põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Oluliste mõistete definitsioonid: Empirism – tunnetusteooria suund, mis peab teadmiste allikaks kogemust Jumal – täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Minu kriitika autori suhtes: Loetud tekstist on väga raske aru saada minul, kes pole varem filosoofiaga kokkupuudet olnud. Selleks, et aru saada tuleb mitu korda tekst läbi lugeda ja märkmeid teha. Autor on olnud väga spetsiifiline ning väidelnud väga mõtlemapanevaid teemasid. III OSA Decartese järgi põhinevad teadmised inimeste järgi, Popper tugineb aga mõtetes reaalsusele nagu näiteks vaatlustele ning nende allikate õigsuse kontrollile. Decartes ja Popper polnud ühel arvamusel teadmiste allika suhtes.
aru? Kõige kohta tekkis oma arvamus või mõte, tõlgendus. Kuid see võib olla väär ja mitte kattuda teiste arvamusega. III Osa Descartes usub, et eksistents on määratud mõistuse poolt ja mõtlemist pole võimalik kaotada. Ta arvab, et kui inimene mõtleb, siis ta ka eksisteerib. Popper usub aga, et teadmist ennast ei eksisteeri enne kui teisenevad eelteadmised. Tema arvab, et uued teadmised tulevad läbi varasemate teadmiste. Mulle tundub,et Popperi lähenemine kindla teadmise probleemile on paremini põhjendatud. Usun, et Popper ei olnud Descartese mõtetega eksistentsi ja tõe leidmise kohta nõus, tugevate argumentide toel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid