Kaksteist olümplast (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
Kaksteist olümplast
Referaat
Õpilane: Jörgen Novitski
Juhendaja: Malle Kuningas
Tallinn 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS.......................................................................................................3
Zeus ja Poseidon ......................................................................................................4
Hades ja Hestia .........................................................................................................5
Hera ja Ares ..............................................................................................................6
Athena ja Apollon ......................................................................................................7
Aphrodite ja Hermes ..................................................................................................8
Artemis ja Hephaistos ...............................................................................................................9,10
Kasutatud kirjandus..................................................................................................11
Sissejuhatus
Paljude jumalate kohta on erinevaid arusaamu. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklaste arust ei loonud jumalad maa ega taeva, vaid see oli juba enne neid olemas. Jumalad olid Kreeklastele nagu esivanemad , kuid kõige võimsama olid titaanid ehk vanajumalad, nende võim oli piiramatu. Kaksteist olümplast olid Zeus ehk peajumal ; tema kaks venda: Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning Artemis ja Hera. Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana .
Zeus
Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama , kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeus aga kartis , et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud.
Poseidon
Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud. Poseidon oli tuntud oma taltsutamatuse poolest Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks ja maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest. Kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaikselt ratastel . Tavaliselt kutsuti Poseidonit maaväristajaks. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega ; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks . Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark .
Hades
Hades oli allmaailma sünge kuningas, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimedusriigist, et külastada Olümpust või maapealseid ja ega seda keegi soovinudki. Hades oli halastamatu, järeleandmatu, kuid õiglane, kardetud, kuid mitte õel jumal. Hades oli surmajumal , aga mitte surm ise. Kunstis on teda kujutatud röövimas.
Hestia
Hestia oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Hestia omadusteks on neitsilikkus ja kodus viibimine, kodune iseloom. Iga eine algas ja lõppes ohvrianniga Hestiale. Igas linnas oli pühendatud talle kolle , kus põles igavene tuli. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, kus ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Ta oli lihtne, vähenõudlik ja tagasihoidlik , Hestiat peeti üheks armastatuimaks jumalannaks. Ta ei olnud huvitatud oma jumala staatusest ja tahtis sellest lahti öelda. Temast sai ainult veidi vähem jumal. Tema staatus ei kadunud täielikult. Hestia sümboliserib pühakute ja tavainimeste liitu. Hestia oli oma loomu ja olemuse poolt ihaldatud. Hestia lemmikloomaks on eesel , mis tuleb järgmisest müüdist: „Ühel õues peetud pidusöömingul, kui kõik kohalviibivad jumalad olid magama jäänud, püüdis Priapos teda purjuspäi vägistada. Õnneks hakkas üks eesel kisama ja Hestia ärkas ülesse ning avastas, et Priapos kavatseb temasse tungida , mille peale Hestia nii kõvasti karjatas, et viljakusjumal hirmuga põgenes.“
Hera
Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvu­nud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all. Kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub , et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega , kellesse Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn.
Ares
Ares on Zeusi ja Hera poeg. Välimuselt oli Ares väga nägus ja mehine, soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval tuuakse kontrastiks tema haruldaselt õudutekitav iseloom. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim – verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Ühes loos on ta Aphrodite armuke , kelle Aphrodote abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette. Enamasti on Ares vaid sõjajumal. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull .
Athena
Athena oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast : pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses. Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud.
Apollon
Apollon oli Vana- Kreeka mütoloogias Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid kõik muusad tema imeilusa välimuse pärast Apollon tappis Delfi lähedal draakoni, kes oli maaema Gaia laps ja elas Parnassose koopas. Kastaleia oli Apolloni püha allikas, Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja , kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia . Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väl­jalennutatud noolele.
Aphrodite
Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna , Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos( Vulcanus ), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena.
Hermes
Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte.
Artemis
Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel. Ta oli Apolloni kaksikõde ning Zeusi ja Leto tütar. Ta oli metsloomade emand ning kõige kõrgem kütt jumalaist. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga , tema saatjateks olid nümfid. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; ta oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Peale selle valvas ta laste ning nende sünnitamise üle. Samuti esines temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lasknud kreeklaste laevastikul Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdati neitsi. Ka paljudes teises lugudes esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Kuid teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Artemises ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Artemise sümboliteks on vibu ja nool ja tema püha loomaks nimetati põtra. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks.
Hephaistos
Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp , kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi . Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana – ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas.
Kasutatud kirjandus:
http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/12olumplast_maarja.ht m
Raamat: Kreeka jumalad ja kangelased