● esimene tööstusliku võimsusega tuumajaam - Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis Tuumaelektrijaamade eelised ●ei eralda kasvuhoonegaase ●tekib vähe tahkeid jäätmeid ●kulub vähe kütust Tuumaelektrijaamade ohud ●jäägid on radioaktiivsed ●õnnetuste puhul võivad väga suured alad reostuda ●võib rikkuda ökoloogilist tasakaalu Tuumaenergia kasutamine Eestis Eestis on tuumaenergia kiire kasutuselevõtu vastu Erakond Eestimaa Rohelised, kes on teinud vastavasisulise avaliku pöördumise. Roheliste arvates tähendaks praegu tootmis- ning müügivalmis tuumajaama loomine Eestisse lisanduvat julgeolekuriski. 2009. aastal kiitis Riigikogu heaks Eesti energiamajanduse arengukava, mis näeb ette tuumaenergeetikaalase teadmuse loomist. Kuigi selle otsusega on põhimõtteliselt avatud tee tuumaenergeetika arendamiseks, ei ole tuumajaama ehitamine Eestisse lähiaastate teema. Vajaliku baasi väljatöötamine,
Leppetrahvi olemus ja kasutamine töösuhetes Töösuhte pooltele on õiguse leppida kokku leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada ja ei ole seadusega ettenähtud ülesütlemisavaldust esitanud. Vastavasisulise kokkuleppe saab siiski sõlmida juhuks, kui töötaja oma kohustusi rikub. Leppetrahvis kokkuleppimine ei ole asjakohane olukorras, kus töötaja hilineb tööle või lahkub kokkulepitust varem. Viidatud juhtudel ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline,
Kõik tulemused on usaldatavusega 0,95 (nii, nagu juhend nõudis). Katsetulemuste graafilise esituse lähendussirge tõus k(= R0)= 0,46 ± 0,24. Katses kasutatud läätse kõverusraadius R = 7,12313·10-4 ± 0,00019·10-4 m. JÄRELDUSED ja KOMMENTAARID Lähendussirge tõusu arvutamisel kasutasin Microsoft Exceli funktsiooni SLOPE, mille arvutusvalem, on vastavas kohas ka ära toodud. Juhend soovitas kasutada 'lineaarset regressiooni', vastavasisulise Exceli töölehe võis leida Marek Vilipuu kodulehelt (http://www.emliit.ee/marekv/index_files/Page1082.htm). See arvutas ka tõusu määramatuse, milleks oli 0,01893. Mina võtsin määramatuse arvutamisel aluseks sirge tõusu arvutamise valemi vähimruutude meetodil ja juhendi selle määramatuse arvutamisel. Sellekohase juhendi võis leida samuti M. Vilipuu ülaltoodud lehelt. Miks need kaks väärtust teineteisest nõnda rohkelt erinevad, ma kommenteerida ei oska
4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast [päevade arv] päeva möödumist Laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. 5. Tagatised 5.1. Laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 5.2. Käesolevast Lepingust tulenevad Laenuandja nõuded Laenusaaja vastu on tagatud Laenusaaja ning Laenuandja vahel [kuupäev] sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel [hüpoteegiga koormatud kinnistu asukoht] asuvale kinnistule
4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning Laenusaaja ja Laenuandja ei jõua kokkuleppele Laenu täiendava tagamise osas; 4.1.2. Laenusaaja ei täida kohaselt Lepingust tulenevaid kohustusi või mõnda neist ning jätkab kohustuse mittetäitmist ka pärast 15 päeva möödumist Laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. 5. Tagatised 5.1. Laenusaaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 5.2. Käesolevast Lepingust tulenevad Laenuandja nõuded Laenusaaja vastu on tagatud Laenusaaja ning Laenuandja vahel 21.06.18 sõlmitud auto ostumüügi lepingu alusel ümbervormistatud autoga. 5.3. Laenuandja kohustub ümber vormistama auto laenusaaja nimele 5 tööpäeva jooksul alates laenu tagastamise päevast 6
on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu. ,,Musta" tasu saajad võivad pöörduda ka maksuameti töötajate poole, edastades neile teavet seadust rikkuvatest tööandjatest. Vastavalt uuele töölepingu seadusele peab tööandja lisaks töölepingu sõlmimisele töötajale kirjalikus dokumendis teatavaks tegema ka töötingimused, töötaja võib seda igal ajal nõuda. Kui tööandja kahe nädala jooksul nõudmist ei täida, on töötajal võimalik vastavasisulise kaebusega pöörduda tööinspektori poole. Kui kontrollimisel tööandja oma seaduskuulekat käitumist tõendada ei suuda, võib tema suhtes järgneda väärteomenetlus. Riigikontroll korraldas töötukassa töötajate seas küsitluse, millest selgus, et arvestatav hulk töötuna arvel olevatest töötajatest töötab ,,mustalt". Küsitluse tulemused näitasid, et 2011. aasta aprilli ja mai seisuga töötas ,,mustalt" hinnanguliselt 17 protsenti registreeritud töötutest ehk ligi 11 000
sündmuste toimumist. Tuginedes Muraste rannareostuse koristustööde kogemusele ning mõistes merereostusest tekkida võivat kahju loodusele tuleks kaaluda algatada uuesti protsess merereostustõrje fondi loomiseks. Teadaolevalt on aastatel 2007-2008 algatatud mitmel korral nn õlifondi eelnõu, mis ei ole aga seni seaduse jõustumiseni viinud. ka Eestimaa Looduse Fond on saatnud riigikogu kekkonnakomisjonile ja keskkonnaministeeriumile vastavasisulise kirja, milles avaldas muret Eesti võimekuse üle likvideerida merel tekkida võivaid õlireostusi ning tegi omapoolsed ettepanekud olukorra parandamiseks. Keskkonnakomisjon arutas kirjas esitatud ettepanekuid ja leidis, et nendega tuleb edasi tegeleda, kuid tänaseks päevaks ei ole vastavat fondi siiski loodud. Küll aga on Eesti liitunud rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondiga, mille kaudu on võimalik taotleda kompensatsiooni naftareostusest põhjustatud kahju korral.
1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest
Tarnija. 1.3 Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuteks osadeks. 2. Tarne tingimused ja Kaupade üleandmine 2.1 Ostja avaldab, et soovib osta Tarnijalt Kaupa vähemalt [Kauba kogus ja ajaühik, näiteks 100 ühikut kalendrikuus] ning Tarnija tagab vähemalt [sama kaubakogus] tarnimise mitte hiljem, kui [tähtaeg, mille jooksul Tarnija on võimeline kaubad Ostjale üle andma] vastavasisulise tellimuse esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest
majandustegevust; 4.2.4 tagama, et Lepingu kehtivuse ajal on Kasutusobjekt vaba Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustest ning puudustest. 4.3 Kasutajal on õigus: 4.3.1 saada Kasutusobjekt enda kasutusse Lepingu kehtivuse ajaks; 4.3.2 teha muudatusi ja parendusi Kasutusobjektile ainult pärast Kasutusse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõusoleku saamist; 4.3.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Kasutusobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Kasutusobjekti kahjustamata. 4.4 Kasutaja on kohustatud: 4.4.1 kasutama Kasutusobjekti ja Lepingu lisas 1 nimetatud esemeid hoolikalt, vastavalt Kasutusobjekti sihtotstarbele ja üksnes Lepingu punktis 1.1 märgitud eesmärkide täitmiseks; 4.4
Tahteavalduse tagasivõtmine on kehtiv vastavalt TsÜS §72. Järeldus: hüpotees ei pea paika. 1 Üllele kuulub korter Tallinna vanalinnas, mille ta on andnud tähtajatult üürile Kallele. Ühel päeval teatab Kalle Üllele, et läheb 1. novembril pikemale reisile ning naaseb tagasi alles 1. detsembril. Ülle on juba mõnda aega plaaninud üüri tõsta ning tuginedes seaduses sätestatud nõuetele vormistabki ta Kallele adresseeritud vastavasisulise teatise ja paneb selle 5. novembril Kalle postkasti üürikorteris. Kuid Kalle on oma reisi sihtkohas jäänud paduvihma ja üleujutuse kätte ja seetõttu ei saabu ta reisilt tagasi Tallinnasse mitte 1. detsembril, nagu plaanitud, vaid alles 15. detsembril. Tagasi tulles leiab ta postkastist teatise üüri tõstmise kohta ja tahab nüüd teada, mis hetkest loetakse, et ta sellise avalduse kätte sai? Lahendus:
Teine osa puhkusetasu makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal. 7) Töötaja peab tööandjale täielikult kahju kinni maksma. Samuti võib tööline saada hoiatuse või kui probleem tekib korduvalt, siis võib tööandja erakorraliselt töölepingu üles öelda. 8)töötaja ja tööandja võivad töölepingu igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. Töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab üks pool tegema teisele poolele vastavasisulise ettepaneku ja teine pool väljendama üheselt mõistetavalt oma nõusolekut. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks töölepingu kokkuleppeline lõpetamine vormistada kirjalikult. 9)Töölepingu saab korraliselt üles öelda üksnes töötaja, teatades sellest tööandjale ette 30 kalendripäeva. Kui töötaja teatab töölepingu lõpetamisest ette vähem kui 30 kalendripäeva, on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist vähem etteteatatud päevade eest TLSi § 100 lg 5 alusel.
ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. 4. Kaitseliitlane hoiab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi oma elukohas raudkapis (relvakapis) tühjaks laetuna. Relvakapp peab olema valmistatud vähemalt 3 mm terasplekist ja sellel peab olema vähemalt üks tugev siselukk
majandustegevust; 4.2.4 tagama, et Lepingu kehtivuse ajal on Kasutusobjekt vaba Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustest ning puudustest. 4.3 Kasutajal on õigus: 4.3.1 saada Kasutusobjekt enda kasutusse Lepingu kehtivuse ajaks; 4.3.2 teha muudatusi ja parendusi Kasutusobjektile ainult pärast Kasutusse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõusoleku saamist. Kasutajal ei ole õigust nõuda Kasutusse andjalt Kasutusobjekti remontimiseks või parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist; 4.3.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Kasutusobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Kasutusobjekti kahjustamata. 4.4 Kasutaja on kohustatud: 4.4.1 kasutama Kasutusobjekti ja Lepingu lisas 1 nimetatud esemeid hoolikalt, vastavalt
aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata. Toiduabi saamise eeltingimuseks on sissetulekute jäämine allapoole ametlikult määratud toimetuleku piiri – 90 eurot või vähem esimese ja 72 eurot või vähem iga järgmise pereliikme kohta kuus. Toidupanga toiduabi taotlemiseks võivad toimetulekutoetust saavad pered pöörduda otse linnaosa või maakonna sotsiaalabiosakonna poole vastavasisulise sooviga. Seda saab teha piirkondades, kus Toidupank juba tegutseb. Rakvere Toidupanka toetavad Selver ja Päts. Linnaosavalitsused on teadlikud piirkonnas elavate perede toimetuleku piirist ja koostavad selle alusel nimekirjad peredest, kes abi kõige rohkem vajavad. Uued nimekirjad tehakse igal nädalal ja ühtlasi teavitatakse peresid, kuhu toidupakkidele järgi minna. Üksikisik või perekonna liige peab isiklikult toidupakile järgi minema.
1.1. kontrollida Üüriobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Üürnikule ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1.2. saada kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel üüri vastavalt Lepingu tingimustele; 4.1.3. nõuda Üürniku poolt tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Üürnikul on õigus: 4.2.1 saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [Üüriobjekti üleandmise kuupäev]; 4.2.2 teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektile ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist; 4.2.3 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summa ulatuses, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduse ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus. 4
kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos aktsiaseltsi XXX juhatuse vastavasisulise otsusega. Kui sise-eeskirjad uuendatakse täies mahus, tuleb see märkida uutes sise-eeskirjades ning lisada juhtkonna otsus. 9 KOKKUVÕTE Praktika oli läbiviidud ettevõttes XXX AS, mille peamiseks tegevusalaks on spordikaupade jae- ja hulgimüük Eestis, Euroopa Liitu ja väljapoole EL. Praktika ajal olin tutvunud erinevate dokumentidega, arvestusregistriga ja raamatupidamise
4.1.4. nõuda Üürniku poolt tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Üürnikul on õigus: 4.2.1 saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [äriruumide üleandmise kuupäev]; 4.2.2 kasutada takistamatult Üüriobjekti ja neis olevaid kommunikatsioone, s.h. elektrit, vett ja kanalisatsiooni vastavalt Üürniku vajadustele ning Üüriobjekti kasutamise eesmärgile; 4.2.3 teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektil ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist; 4.2.4 Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summas, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduste ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus. 4
par. 4 toodud nõuetele. Puuduste korral taotluses teavitatakse sellest taotlejat ning määratakse tähtaeg puuuste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratav tähtaeg ei või üldjuhul 7 ületada kümme (10) kalendripäeva. Kui taotleja ei ole selle aja jooksul puudusi kõrvaldanud, siis tagastatakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata. Kui saadakse nõuetele vastav avaldus, siis teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavasisulise teadaande oma veebilehel. Nõuetele vastav taotlus kuulub hindamisele. Taotluse hindamiseks moodustatakse viie liikmeline komisjon, sealhulgas nimetatakse esimees ja aseesimees. Hindamise tulemusena esitab komisjoni esimees majandus- ja kommunikatsiooniministrile motiveeritud ettepaneku kas anda taotlejale järgu õigused või mitte. Kui järgu õigused on antud, peavad antud otsuses sisalduma vähemalt järgmised
99,7%. Prügimäed võtavad enda alla ka jätjest rohkemmaad. On riike, kus prügi uputatakse ookeani. Sekkeks kogutakse prügi suurtele pargastele, viiakse nendega kaugele merele ja heidetakse merre. Tavalise plastikkoti lagunemiseks kulub sadakond aastat. Plastmassidest võib aja jooksul erituda mürgisedi aineid. Teadlastel on õnnestunud leida mikroorganismid, kelle abiga saab tootma hakata looduses lagunevat plastmassi nn bioplasti. Vastavasisulise uurimisega on küllalt kaugele jõudnud Eesti teadlased. See avastus annb lootust, et mõne aja pärast asendatakse osa pakkematerjalist bioplastiga. Bioplast ei ole aga lahendus jäätmeprobleemidele, vaid leevendab seda. Looduse risistamist olmejäätmetega tuleb vältida igal juhul juba täna. 7 Prügisorteerimine on vajalik Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt
soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel. Tulenevalt eelnenust on kõige üldisemad meetmed hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine selliselt, et kehalise aktiivsuse vajalikkus ja meeldivus saaks normiks juba lapseeas; toetava ja soodustava keskkonna loomine. Maakondade tasemel tegelevad sellega tervisenõukogud, kuhu kuuluvad ka kohalike omavalitsuse esindajad. Oluline on teabe levitamine kohalikus meedias, arvestades sihtgruppi ka interneti kasutamine vastavasisulise teabe levitamiseks. Kajastust peaks leidma nii kohalikud vabaaja- ja spordiüritused, kui ka üldine infomaterjal kehalise aktiivsuse kasulikkusest ja kohapealsetest sportimisvõimalustest. Lähtuvalt kehalist aktiivsust mõjutavatest teguritest: 1) Suure osa päevast veedavad lapsed koolis, seega on kõigil võimalus saada kehalist koormust riiklikku õppekavasse kuuluvates kehalise kasvatuse tundides. Kehaline kasvatus on osa
b. demokraatia c. populism d. üleilmastumine 14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? a. mitmikkodanik b. Alien c. Denizen d. Pagulane 15. Põhiõigusteks nimetatakse a. kõiki inimõigusi b. kõige elementaarsemaid inimõigustest, nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, usutunnistusele c. kodanikuõigusi d. inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega 16. Inimõigused on sätestatud a. vastavasisulise NATO hartaga b. vastavasisulise EL hartaga c. vastavasisulise ÜRO hartaga d. riikide seadusandlusega ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühi tame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." sele rahvusriigile? ikult pole? utunnistusele kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." 1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses a
saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung" Rootsiaegse kultuurielu üheks tähtsündmuseks oli Tartu ülikooli rajamine. Selles oli suuri teeneid Gustav II Adolfi õpetajal ja nõuandjal Johan Skyttel, kellest sai 1629.aastal Liivimaa kindralkuberner. Skytte eestvõttel rajati juba 1630.aastal Tartusse ja 1631.aastal Tallinnasse gümnaasium. Esimene oli algusest peale veidi laiema õppekavaga, et sellest ülikooli kujundada, ja 1632.aastal allkirjastaski Gustav Adolf vastavasisulise üriku. Tallinnasse rajatud kool töötab aga kuni tänaseni oma õige nime all Gustav Adolfi Gümnaasium. Kokkuvõte Vaatamata sellele, et Rootsi aeg Eestis kestis üsna lühikest aega, tõi see kohalikku ellu kaasa suuri ja pöördumatuid muutusi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline aeg, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Lisaks eesti keele, rahvahariduse ja usulise keskkonna märksõnadele ei tohi unustada veel
Avalik võim muudab kodanikualgatusliku sektori tegevusaluste ja -põhimõtete tundmise ametnike kvalifikatsiooninõuete lahutamatuks koostisosaks [5]. Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste esindajad moodustavad ühiskomisjoni EKAKi rakendamise tegevuskavade ettevalmistamise, elluviimise ja täitmise hindamise süsteemi käivitamiseks. Riigikogu korraldab EKAKi elluviimise ja kodanikuühiskonna arengu arutamiseks igal teisel aastal vastavasisulise olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu [5]. Ajavahemikul 2007 kuni 2010 viiakse EKAKi ellu "Kodanikualgatuse toetamise arengukava" (KATA) abil. 8 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA Kodanikualgatuse toetamise arengukava hõlmab ministeeriumide ja maavalitsuste tegevust kodanikualgatuse toetamiseks. Eesti kodanikuühiskonna arengu toetamise
Hüvitise maksmise eest võetav tasu ei või olla suurem kui krediidiasutuse poolt sarnaste teenuste eest võetav tavaline tasu. (Tagatisfond) 8 Välisvaluutas nomineeritud hoiuse hüvitis makstakse välja Eesti kroonides hoiuste peatamise päeva Eesti Panga kursi alusel. (Tagatisfond) Seadusega ettenähtud korras arestitud hoiuse hüvitis makstakse välja pärast kohtu või muu pädeva organi vastavasisulise otsuse või määruse jõustumist. (Tagatisfond) 3.7. Hüvitamise tähtajad Hüvitiste väljamaksmist alustatakse hiljemalt 30 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast. (Tagatisfond) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud kolme kuu jooksul, alates hoiuste peatamise päevast. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib Fondi nõukogu hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada. Korraga võib tähtaega pikendada kuni
3 2. UURIMISTÖÖ JUHENDAMINE JA KOOSTAMINE 2.1. Uurimistöö juhendamine Õpilane valib juhendaja vastavalt teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. Juhendaja kinnitab oma nõusolekut allkirjaga. Ühe kuu jooksul pärast teema kinnitamist on nii õpilasel kui õpetajal õigus koostööst loobuda. Loobumise korral teeb õpilane või juhendaja direktsioonile vastavasisulise kirjaliku avalduse, mille vaatavad läbi ainetevaheline uurimistööde komisjon ning direktsiooni esindaja. Reeglina on uurimistöö juhendajaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja. Juhul, kui õpilane tahab võtta juhendaja väljastpoolt TSG-d, peab oma kooli juhendaja töö kujunemisprotsessiga kursis olema. Töö kirjutaja: · otsib teemakohase kirjanduse ja allikad; · töötab välja uurimistöö metoodika; · analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;
põhilepingu kehtestatud kohustuslikust vormist. Käsiraha saaja peab käsiraha selle andjale tagastama, kui põhilepingut ei saa täita vääramatu jõu asjaolude tõttu. Käsiraha andja saab käsiraha tagasi nõuda, kui põhileping jääb täitmata muul põhjusel kui tema süü tõttu. Käsiraha saaja ei pea käsiraha selle andjale tagastama, kui põhileping jääb täitmata käsiraha andja süü tõttu. Käsiraha arvestatakse käsiraha saaja kahju hüvitiste katteks käsiraha andjale vastavasisulise nõude esitamisel. Käsirahalepingu kehtivus on sõltuv põhilepingu kehtivusest. Käsiraha leping lõpeb võlasuhte lõppemisel üldistel alustel. 8 5 GARANTII Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155 lg 1).
asutustega, nõutakse neilt vastavaid dokumente. 12.Maksurevisjoni läbiviimine ettevõtetes ja äriühingutes; 1. Revisjon viiakse läbi pädeva maksuhalduri poolt, kes on firma tegevuskohajärgne piirkondlik Maksuamet. 2. Maksuhaldur määrab revisjoni ulatuse periood, mida kontrollitakse, revisjoni lõpptähtaeg ning milliste maksude arvestuse õigsust kontrollitakse. Revisjoni läbiviimiseks teeb maksuhaldur vastavasisulise korralduse. Erandjuhtudel võib ulatust ja tähtaega pikendada. Korraldus viiakse maksukohuslase kätte 7 päeva enne revisjoni algust. 3. Kui ettevõte saab korralduse kätte, tuleb kindlasti üle vaadata revideeritava perioodi raamatupidamise dokumendid. Tuleb kaaluda pädeva isiku palkamist, kes esindab firmat maksurevisjoni läbiviimise juures. 4. Reeglina viiakse revisjon läbi ettevõtte asukohas. Selleks tuleb eraldada residendile ruum. Kui
kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos XXXX OÜ juhatuse vastavasisulise otsusega. Kui sise-eeskirjad uuendatakse täies mahus, tuleb see märkida uutes sise-eeskirjades ning lisada juhtkonna otsus. 10 8. Rahaliste vahendite arvestus 8.1. Pangakontod ja nende arvestus Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid.
leppida poliitilise reaalsuse mõttes. 14. augustil 1941 vastu võetud Atlandi hartas olid president Roosevelt ja peaminister Churchill lubanud seista kõigi õigusvastaselt anastatud rahvaste vabaduse eest. Ent Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel leppisid nad vaikides Balti riikide jäämisega Stalini kontrolli alla, otsekui oleks see üks elu paratamatusi. II maailmasõja ajal kaldus Suurbritannia tunnustama NSV Liidu nõuet Balti riikidele vastutasuks Moskva sõjapanuse eest. Vastavasisulise leppe sõlmimise Moskvaga hoidis ära peamiselt Ühendriikide vastuseis. Küsimus sellest, kas lääne riigimeestel, kes kujundasid aastatel 1944/45 uut maailmakorraldust, oli Balti riikide osas ka mõni teine võimalus peale Atlandi harta põhimõtete "allaneelamise", peab kuuluma pigem mõnda ajaloolisse või poliitikateaduslikku uurimusse, mitte rahvusvahelist õigust puudutavasse käsitlusse. Annekteeritud Balti riigid muutusid etturiteks Külma sõja diplomaatiliste lahingute malelaual
lähtuvalt Eest Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja 8 metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise- eeskirjadele koos aktsiaseltsi juhatuse vastavasisulise otsusega. (2) 2.3. Alused Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi järgides Eesti head raamatupidamistava. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
- Sotsiaalne 110. Kodakondsust iseloomustavad järgmised tunnused: - Liikmesus - Õigused ja kohustused 111. Milline nähtus on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? - Üleilmastumine 112. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? - Denizen 113. Põhiõiguseks nimetatakse: - Inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega 114. Inimõigused on sätestatud: - Vastavasisulise ÜRO hartaga 115. Poliitikateaduslikus käsitluses nimetatakse võimuks: - Võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks. 116. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab: - Käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast 117. Weberi domineerimise tüübid on: - Ratsionaal-legaalne - Autoritaarne - Traditsiooniline 118. Legitiimsus on : - Tunnustatus 119. Kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad: - Distributiivne võim - Struktuuriline võim
Põhiseadus sätestab otseselt, et avalikel teenistujatel on sõnavabadus põhimõtteliselt garanteeritud, vaid teatud juhtudel on võimalik seda piirata. Teatud määral õigustab ametnike sõnavabaduse piiramist ka põhiõigustest loobumine- igaühel on vaba valik avalikku teenistusse astuda või mitte. Samas vajab ametnike arvamuste piiramine ikkagi õigustust. Põhimõtteliselt on sõnavabadusest võimalik vabatahtlikult loobuda sõlmides vastavasisulise lepingu, millega võetakse kohustus teatud küsimustes avalikult seisukohti mitte avaldada.15 Sõnavabaduse piirangute lubatavus Sõnavabaduse piiramise vajadus tuleneb asjaolust, et kõikvõimalike ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute või avalikkuse huve. Põhiseadus nimetab selliste alustena avalikku korda, kõlblust, teise inimese õigusi ja vabadusi, tervist, au, head nime. 16
Praktikaettevõttes toimus ülesannete delegeerimine jooksvalt ja möödaminnes, üldiselt delegeerib juht enda ülesandeid alluvatele siis kui on midagi ootamatut ilmnenud ja probleem tahab kiiret tähelepanu, kuid ei suudaks ainuisikuliselt ajaliselt toime tulla. Olin tunnistajaks müügidirektorile tegevjuhi poolt ülesande delegeerimisel. Müügidirektor viidi kiirkorras vajalike teemadega kurssi ja viis järgmisel päeval läbi vastavasisulise koosoleku nõukoguga, kuna tegevjuht kes seda tavaliselt teeb oli sunnitud koosoleku toimumiseks määratud kuupäeval ootamatult puuduma. Tähtsate üleasannete delegeerimine näitab kokkuvõtlikult juhi usaldust enda alluvate ja nende kompetentsuse vastu. 3.3 Juhi ajaplaneerimise põhimõtted Ajaplaneerimine toimub tegevuste prioritiseerimise alusel. Ehk siis tähelepanu saavad esmalt tegevused mis peavad seda kõige enam saama. Tegevjuhi sõnul on tegu nn
Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise kogemuse piiritlemiseks kasutatakse mitmesuguseid selstusi. Ideoloogilises tähenduses seostuks postkoloniaalsus mingite ühiskondlik kultuuriliste mõjude väljatõrjumisega, neist vabanemisega. Kuna dekoloniseerimise protsess on toimunud kipa aja vältel, puudutades väga paljusid rahvusi erinevates piirkondades, siis ei ole postkoloniaalset kogemust võimalik käsitleda millegi ühtsena. Kunagist Ameerika või Austraalia iseseisvumist polee võimalik
Neist põhiosa moodustasid nõukogude sõjavangid ning Lääne-Euroopast toodud juudid; eestlasi oli tapetute hulgas 4000-5000. Seejuures olid represseerijateks enamasti eestlased. Pahameelt põhjustas saksastamisele ja natsionaalsotsialismi pealesurumisele suunatud kultuuripoliitika. Kui saksastamisel jäädi suhteliselt tagasihoidlikeks, piirdudes vaid saksa keele süvendatud õpetamisega koolides, siis natsismi ideoloogia levitamisele pandi erilist rõhku. Vastavasisulise propagandakirjanduse väljaandmise kõrval keelustati ,,vaenlaste" (juutide, prantslaste, inglaste, venelaste) kultuurisaavutuste mainimine, vaikiti maha osa eesti rahvuskultuurist ja suruti peale rassiteooriat. Eesti majanduse esmaülesandeks kuulutati Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine ning alles teises järjekorras Eesti tarviduste rahuldamine. Siiski osutasid Saksa võimud ulatuslikku materiaalset abi sõjakahjustuste likvideerimiseks.
11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad poliitiline ja sotsiaalne tasand. 12. Kodakondsust iseloomustavad liikmelisus ja õigused ja kohustused. 13. Mis on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? -Üleilmastumine. 14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? -Denizen. 15. Põhiõigusteks nimetatakse inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega. 16. Inimõigused on sätestatud vastavasisulise ÜRO hartaga. VÕIM JA LEGITIIMSUS 1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks. 2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast. 3. Weberi domineerimise tüübid on ratsionaal-legaalne, autoritaarne, traditsiooniline. 4. Legitiimsus on tunnustatus. 5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad sitributiivne võim ja struktuuriline võim. 6
mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Tootmishädavajadus on erakorralistest asjaoludest tingitud vajadus töötaja ajutiseks üleviimiseks teisele tööle. Tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl. 13. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE POOLTE KOKKULEPPEL Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. 14. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE TÖÖTAJA ALGATUSEL Tähtajatu töölepingu lõpetamise korral teatab töötaja sellest ette üldjuhul 1 kuu. Tähtajalise lepingu lõpetamise korral enne tähtaja möödumist teatab töötaja ette vähemalt 2 nädalat, kui tööleping on sõlmitud pikemaks ajaks kui aasta, töölepingu puhul tähtajaga alla aasta teatab töötaja
Olles ise korra sarnases olukorras, helistasin Sotsiaalkindlustusametisse ja küsisin, miks nii on ja kas inimesed ei kurda. Mulle vastati üsna üleolevalt, et muidugi helistavad ja kaebavad, aga mis meil sellest, meie täidame seadust. Minu jaoks oli ja on tänaseni arusaamatu, miks ühe valdkonna ametnikkond, kelle eesmärk peaks olema inimeste aitamine, ei pööra ise tähelepanu praktilises töös esiletulevatele kitsaskohtadele. Kuna minu arvates ei ole selline asi mõistlik saatsin vastavasisulise märgukirja läbi patsientide esindusühingu Sotsiaalministeeriumisse, kelle esindaja kohtus ühingu esindajate ja leidis, et see on tõesti tobe ning lubas astuda samme selle seaduse üle vaatamiseks. Sellest hoolimata on täna, enam kui neli aastat hiljem selle õigusakti sõnastus täpselt samasugune. Ma saan aru, et üks märgukiri pole piisav seaduse muutmiseks, aga neid seadusi vaadatakse aeg-ajalt nagunii üle ning selle seaduse sõnastuse
vahendusfirmalt. Tarbijakaitse 1.1 Tarbijakaitse-alased nõuded Kaup, mida te tarbijale pakute ja teenus, mida osutate, peavad olema ohutud, vastama kehtestatud nõuetele, teie poolt antud kirjeldusele ning omadustele, mida tarbija võib õigustatult eeldada. Te peate tarbijat teavitama kaubaga kaasnevatest võimalikest riskidest ning tooma puudustega või kasutatud kauba puhul välja vastavasisulise teabe. Tarbijale mõeldud teave peab olema esitatud selgelt ja arusaadavalt. Kui tarbija ei ole rahul teie poolt müüdud kaubaga, on tal õigus teile esitada nõue. Kui pakute ja müüte kaupa või teenust sidevahendi abil (arvuti ja e-pood, telefon, faks, TV- pood, post jne) või koduuksemüügi korras (tarbija elu- või töökohas või mujal väljaspool äriruume), peate tarbijat teavitama sellest, et tal on 14-päevane taganemisõigus, mille jooksul
- Õigus nõuda puhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. - Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse vastavasisulise määruse alusel (§ 70 lg 1 ja § 29 lg 8). Puhkusetasu võib poolte kokkuleppel maksta ka puhkusele järgneval esimesel palgapäeval, kokkuleppe puudumisel puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval (§ 70 lg 2). - Töölepingu kestuse ajal ei või puhkust hüvitada rahas (§ 70 lg 3). - Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata ja aegumata puhkus rahas (§ 71). Perepuhkused. - Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 klp (§ 59)
võib juhe ndaja õpilast kaitsmisele mitte lubada. 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID Uurimistöö tegemine hõlmab endas üksteisele järgnevaid etappe: 1.etapp: Õpilane valib iseseisvalt õppeaine, milles ta planeerib uurimistöö läbi viia. 2.etapp: Õpilane valib koos juhendajaga teema ja koostab töö tegemise ajakava. 3.etapp: Õpilane tutvub juhendaja soovitatud vastavasisulise kirjandusega antud teema kohta. 4.etapp: Koos juhendajaga sõnastatakse probleem. 5. etapp: Koos juhendajaga kavandatakse töö käik. 6.etapp: Õpilane viib läbi uurimuse. 7.etapp: Õpilane vormistab uurimistöö. 8.etapp: Koos juhendajaga valmistutakse kaitsmiseks. Uurimistöö koostamise etapid võib juhendaja määrata ka kirjalikult. Näide: Teema valimine 20.jaan. Teemakohase kirjandusega tutvumine 15.veebr. Töö kalenderplaani koostamine 20.veebr.
teine osa, saab muudatuse jõustumisel kätte ka kolmanda osa. Samuti makstakse juurde teise osa see summa, mis ta oleks saanud, kui praegu kehtiva seaduse alusel ei oleks väljamakstud hüvitise teist osa vähendatud vastavalt isiku töövõimele. Samuti makstakse Kaitseliidu liikmele puuduolev osa, kui väljamakset ei tehtud tema töövõime täieliku taastumise tõttu. Isik, kes nimetatud hüvitise väljamaksmist soovib, peab esitama nelja kuu jooksul pärast seaduse jõustumist vastavasisulise avalduse Kaitseministeeriumile, kuna KaLSi § 61 lõike 2 kohaselt otsustab hüvitise väljamaksmise Kaitseministeerium. Avaldusele märgib isik nii selle osa, mille väljamaksmist ta soovib kui ka selle, kui soovitakse juba väljamakstud osa vähenduse väljamaksmist. Kaitseministeerium vaatab avalduse läbi ning tuvastab, mis osadele ja mis summadele on isikul õigus ning teeb otsuse maksmise või mittemaksmise kohta 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates.
- Õigus nõuda puhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. - Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse vastavasisulise määruse alusel (§ 70 lg 1 ja § 29 lg 8). Puhkusetasu võib poolte kokkuleppel maksta ka puhkusele järgneval esimesel palgapäeval, kokkuleppe puudumisel puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval (§ 70 lg 2). - Töölepingu kestuse ajal ei või puhkust hüvitada rahas (§ 70 lg 3). - Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata ja aegumata puhkus rahas (§ 71). Perepuhkused. - Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 klp (§ 59)
käsundusleping) ja seaduse alusel (nt piiratud teovõimega isiku esindusõigus tuleneb seadusest tema vanematel). Esindusõigus Mõiste: õiguste kogum , mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, esnidusõiguse sisu ja ualtuson määratav tehingute kaudu, mida esindaja saab teha Tekkimine: tehingu (volitus) või seaduse alusel (lapsevanem lapse suhtes) Liigid: 1. Volitus- tekib tehingu alusel, toimub esindaja poolt vastavasisulise tehingu tegemise teel. Volikiri on dokument, mille sisuks on esindatava tahteavaldus esindajale volituse andmise ja sisu kohta, ütlasi ka tõend volituse andmie kohta. Volituse andmine on esindaja ühepoolne tehing, milleks on vajalik esindatava tahteavaldus (otsene- sõnaselgelt või kaudne-tegu, millest järeldub volituse andmise tahe). Volituse andmine võib toimuda vormivabalt, kui seaduses pole ette nähtud teisiti
töötajale või tema esindajale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme päeva jooksul kutsehaigestumise raporti allkirjastamisest arvates ning kohustusliku kindlustuse andjale «Ravikindlustuse seadusega» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. (4) Kui uurimise käigus kogutud andmete põhjal selgub, et kutsehaigestumise põhjus on seotud töötaja varasema(te) tööandja(te)ga, teeb tööandja kutsehaigestumise raportisse vastavasisulise kande. (5) Tööandja vormistab kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud kutsehaigestumise raporti kutsehaigestumise uurimistoimikuks. (6) Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise ärahoidmiseks. 22. Tulekahjud. Tegutsemine tulekahju korral. Sisetulekahjud on alati lahtised ja välistulekahjud võivad olla nii lahtised kui kinnised. Lahtise tulekahju puhul on ruumide
§ 64. Tähtaja muutmine Kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, kuid menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest
hinnad rendileandjaga. 6. Lepingu muutmine 6.1 Lepingutingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. 6.2 Ühe Poole esitatud kirjaliku taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi kümne (10) päeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele Poolele koos vastavasisulise põhjendusega viie (5) päeva jooksul. 7. Lepingu lõppemine ja ülesütlemine 7.1 Leping lõpeb selle ülesütlemisel, rendiruumi hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel. 7.2 Lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel. 7.3 Üks Pool võib Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Lepingus, samuti seaduses toodud alustel. 7.4 Rendileandjal on õigus Leping erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades
Kasulaps/hooldusel olev isik Laps, kes on kirjaliku hoolduslepingu alusel vormistatud perekonna (kasupere) hooldusele (Tonts 1999). Kasuvanem isik, kes last kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem (Ilmoja 2002). Tugiisik/pere Isik/pere, kes vabatahtlikkuse alusel abistab abivajajat. Tugiisik/pere peab olema omavalitsusorgani poolt tunnistatud sobilikuks tugiisikuteenuse osutajaks ning peab olema sõlminud omavalitsusorganiga vastavasisulise kirjaliku lepingu (Tonts 1999). Võõrasvanem Lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem (ibid.). Vanemliku hoolitsuseta laps Ajutiselt või pikemaajaliselt hüljatud või vanemad kaotanud laps (Malvet 2002). 13 Lastekodu Ülo Vooglaid nimetab üheks kasvukeskkonnaks lastekodu. Lastekodu on kodu selle üldinimlikus, rahvus-ja omakultuuris teada olevas tähenduses. Igas kultuuris on kodu
4.2. Ravikindlustusega kindlustatud isikud Kindlustatud isikute juures tuleb eristada kolme liiki isikuid: 1) isikuid, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse sotsiaalmaksu; 2) isikuid, keda loetakse kindlustatud isikutega võrdsustatuks isikuteks ning kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu; 3) isikud, kes on end ise kindlustanud sõlmides Haigekassaga vastavasisulise lepingu. Oluline üldine tingimus kõigi kindlustatute osas on klausel, et kindlustatud isik peab olema kas Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa (elamisõiguse) alusel Eestis elav isik. Ravikindlustuse seaduse kohaselt on seaduse alusel kindlustatuteks järgmised isikud (nende eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu): 1) üle ühekuuse tähtaja või määramata ajaks sõlmitud töö-või ametilepingu alusel töötav isik,
annaabi.ee 
