Jäätmed Referaat (2)

Jäätmed
Koostas: Carmen Koppel
Juhendas: Siret Saarniit
2005
Ääsmäe
Sisukord
Sissejuhatus lk 3
Mis On jäätmed? lk 4
Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid lk 5
Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid lk 6
Prügisorteerimine on vajalik lk 7
Prügiveo homne päev lk 8
Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis lk 9
Kokkuvõte lk 10
Kasutatud kirjandus lk 11
Sissejuhatus
Asjad meie umber muutuvad varem või hiljem kasutuks, s. o. jäätmeiks. Jäätmeidon igasuguseid- tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Neid tekid koduses majapidamises, tööstuses, kaubanduses, maavarade kaevandamisel, ehitamisel ja lammutamise- igas inimtegevuse valdkonnas. Osa neist ladestatakse prügilasse, osa ksutatakse ära, osa pääseb vett, pinnast ja õhku saastama ning osa neist on lausa terviseohtlikud. Kui inimesed elasid veel hajali ja tööstust ei olnud, siis võisid prügihunnikud vaid kohalikke ebamugavusi tekitada ning ökoloogilisi probleemeei tekkinud. Inimkonna järjest kiirenev kasv ning oskuste areng on jäätmeteket tormiliselt suurendanud. Ja ollaksegi hädas kõikjal vedeleva praehi, reostunud veeekogude ja saastatud õhuga. Kui veereostuse astu hakati võitlema juba üleeelmise sajandi lõpus, siis õhusaaste ja tahked jäätmed ja prügild tõusid tähelepanu keskmesse alles eelmise sajandi teisel poolel.
Ega Eestiski teisiti ole: jäätmetega hakati tõsiselt tegelema alles pärast taasiseseisvumist. Enne seda ei olnud tervislikku jäätmekäitlust, loodushoidlikke prügilaid ega asjakohst terminoloogiatki.
Seetõttu on üsna loomulik, et Eesti looduse hoidmisse aastakümneid sekkunud TA Looduskaitse Komisjon valis oma 21. mail 1990. aastal peetud ettekandepäeva teemaks “jäätmehooldus jaloodushoid”. Mitmel põhjusel venima jäänud ettekandekogumik ilmub alles kolm aastat hiljem. See ei tähenda, et materjal on vananenud – ka need autoid, kes oma kirjutised üsna ruttuvalmis tegid, on neid värskendanud ja ajakosaseks muutnud. Lisandunud on töid, millest ettekandepäeval juttu ei olnudki, on aga pühendatud inimtegevuse survele loodusele, ning kirjutisi tähelepanu väärivate inimeste ja sündmuste kohta.
Mis on jäätmed?
Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohusrarud seda tegema. Jäätmed risustavad keskkonda mitmeti ja võivad kahjustada inimese tervist. Jäätmetest ja nende käitlemisest tulenevaid kahjulikke mõjusid tuleb vähendada. Jäätmete koguhulk ei tohiks suureneda , tootmises tekkivate jäätmete kogus peaks vähenema, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutamine suurenema ning keskkonnale ja tervisele ohtlikke jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele.
Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes , on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutuskõlbmatud õlid, lahustid , akud, patareid , päevavalguslambid, vananenud ravimid jne. Ohtlikud jäätmed tuleb hoolikalt ladustada nende üleandmiseni.
Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed on iseenesest nende käitlejale ohutud , kuid võivad põhjustada halba lõhna või meelitada ligi närilisi ja putukaid. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitakse hoolikalt ning mahuteid tühjendatakse piisavalt sageli.
Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Taaskasutatavad jäätmed on eelkõige vanapaber ja klaas, millest võidakse toota uut paberit või klaasi. Ka toidujäätmeid võidakse taaskasutada, näiteks loomatoiduna. Jäätmete taaskasutamisele on mitmeid häid põhjendusi.

Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu.

Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis kulub selleks, võrreldes paberi tootmisega puidust, vaid neljandik osa energiast ja kümnendik osa veest.

Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem.
Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid
Inimese tegevuse tulemusena tekiba akati jäätmeid. Varasematel srgadel, kui inimesioli vähe, ei olnud see probleemiks, sest ka jäätmeid olivähe. Põhiliselt olid need toidujäätmed. Sellised jäätmed on loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metall osad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse . Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest nedi polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd.
Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid
Inimeste arvu kasv, linnastumine , paremad elutingimused jms on põhjustanud prügi kuhjumise, millega on üsna raske toime tulla. Kõrge tootmistaseme ja uure tarbimisega maades on see keskkonna probleem eriti terav . Me viskame ära asjad, mida me enam ei aja, ja ostame uued, mille peagi jälle välja vahetame. Nii uuendame mööblit, majapidamismasinaid, riideid jms. Peaaegu kõik toiduaeined on pakendites, mis hiljem prügikaste ummistavad. Kõikidele koduses majapidamises tekkivatele jäätmetele lisanduvad veel tööstusetootmisjäätmed.
Üha enam võetakse kasutusele uusi materjale. Üldjuhul on need aga sellised, lillel pole looduses lagundajaid, nagu nt plastmassid . Suur osa pakendeid ongi plastikust .
Kui varem kasutati jäätmeid sageli energia saamiseks, siis tänapäeval kasvab prügi juurde tunduvalt kiiremini, kui seda likvideerida või millekski muuks kasulikuks muuta osatakse. Prügi veetakse spetsiaalselt selleks kohandatud paikadesse – prügilatesse (prügimägedele). Need tekitavad keskonna probleeme, sest jäätmete lagunemise japõletamise tõttu satub õhku reistavaid ja ebameeldiva lõhnaga gaase. Inimene on õppinud prügimäel tekkivaid gaase kasutama. Ka eestis on juba loodud prügilagaasil töötavaid katlamajad . Tulevikus sellise gaasi kasutamine kindlasti laieneb .
Eestis tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta aastas umbes 380kg, mõnes Euroopa riigis 311kg, aga Eurooma Liidu maades keskmiselt 505kg. Jäätmestatistika järgi tekkis 2000. aastal Eestis 11,6 miljonit tonni jäätmeid, millest 9,9 miljonit tonni tekkis põlevkivikompleksis. Jäätmete üldkogusest oli ohtlikke jäätmeid 5,97 miljonit tonni. Viimasest omakorda moodustavad põlevkivi põletamisel ja utmisel tekkivad ohtlikud jäätmed 99,7%.
Prügimäed võtavad enda alla ka jätjest rohkemmaad. On riike, kus prügi uputatakse ookeani. Sekkeks kogutakse prügi suurtele pargastele, viiakse nendega kaugele merele ja heidetakse merre.
Tavalise plastikkoti lagunemiseks kulub sadakond aastat. Plastmassidest võib aja jooksul erituda mürgisedi aineid.
Teadlastel on õnnestunud leida mikroorganismid , kelle abiga saab tootma hakata looduses lagunevat plastmassi nn bioplasti. Vastavasisulise uurimisega on küllalt kaugele jõudnud Eesti teadlased. See avastus annb lootust, et mõne aja pärast asendatakse osa pakkematerjalist bioplastiga. Bioplast ei ole aga lahendus jäätmeprobleemidele, vaid leevendab seda. Looduse risistamist olmejäätmetega tuleb vältida igal juhul juba täna.
Prügisorteerimine on vajalik
Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa ag ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid ) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse.
Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud, värvid jt) muudetakse esmalt kahjutuks . Selleka tuleb need viia ohtlike jäätmete kogumise kohtadesse . Sellised punktid on Eesti suuremates linnades väiksemad kogumiskstid (näiteks patareidele) on paigutatud paljudesse kauplustesse. Allespärast kahjutuks muutmist viiakse need jäätmed prügimäele või selleks spetsiaalselt ette nähtud kohtadesse.
Et jäätmekäitlus töötaks tõrgeteta, on vaja sobivaid kogumisvahendeid, kogumispaiku ja juhendeid, ilma milleta ei saa jäätmekäitlussüsteem olla efektiiivne. Kasu on nendest aga ainult siis, kui jöäätmekäitlust peetakse tähtsaks. Vajalik on, et igaüks tunneks vastutust selle eest, mis saab jäätmetest edasi. Üksainus jäätmetesse hoolimatult suhtuv inimene võib teha olematuks saja oma ülesandeid täitva inimese töö.
Prügiveo homne päev
Milline on prügiveo homne päev, on raske ennustada. Eesti prügiveokorralduse muutumine oleneb nii seadustest , keskkonnapoliitikast kui ka majandusoludest. Kulukamad tehnilised lahendused saavad tõenäoliselt teoks siis, kui hakatakse ellu viima riigi ja omavalitsuste jäätmekavasid, tingimusi seab ka Jäätmeseadus. Turumajandus keskonna hüvanguks tehtavat ei stimuleeri, vaja on kohalike omavalitsust aktiivset sekkumist. Omavalitsus saab korraldada prügivedu rakendades jagada oma territooriumi prügiveopoorkondadeks, kus prügi ja kasusjäätmeid vedav firma laitakse avaliku väljapakkumise korras. Kui rakendatakse reaalkoormatist, so prügiveomaksu, pandaks prügikast lõpuks ka iga kinnistu juurde. Jäätmete sortimise soodustamiseks peaks diferentseerima äraveo maksumuse: kasusjäätmevedu peaks olema odavam kui prügilasse vedu.
On ette näha, et omavalitsused hakkavad jäätme- tekitajailt ja veofirmadelt nõudma korralikku aruandlust. Iga veofirma peab täpselt teadma , kuidas jäätmed jõuavad tekkekohast kõrvalduspaigani. Sortimise lihtsustamiseks tuleks konteinerimärgistus kogu rigid ühtlustada, nt roheline värv võiks tähistada prügi, kollane vanapaberit ja valge värvitut klastaarat.
Enamik Eesti väikeprügilaid suletakse. Veokaugus suureneb ning veokulude vähendamiseks on omavalitsustel otstarbekas luua ümberlaadimispaigad või – jaamad . Neisse saab lihtsate vahenditega sisustada sortimiskeskuse. Jäätmevoogliiguks siis skeemi järgi:
Tekkekoht  sortimine  kogumine  vedu  töötlemine  kõrvaldamine (ladestamine prügilasse.)
Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis
Tänapäeval elatakse arenenud riikides kyllaltki pillavalt. Materiaalseid väärtusi kasutatakse ebaotstarbekalt. Mida oleks vaja teha, et kujundada säästvat eluviisi?
Kiiresti seda saavutada ei saa, sest inimestel on raske muuta välja kujunenud elustiili ja harjumusi. Ka tööstus on arenenud tasemini, kus ümberkujundusteks kulub aastaid. Alustada tuleb sellest, mida saab kohe teha. Oma igapäeva elus saamenäitekskokku hoida vett ja elektrit. Toitu varudes ja valmistades tuleks arvestada, et ei tekiks ülejääke.
Inimestel pole vaja ka mõtetult palju riideid ja jalanõusid. Sageli ostetakse rohkem, kui neid tegelikult kasutatakse.
Hoonete kütmisel saab kütust kokku hoida, kui soojustada korralikult maja seinad ja mitte hoida asjata väliuksi lahti. Kasutades sõiduautodeasemel rohkem ühistransporti, hoiamekokku bensiini ning saastame keskkonda heitgaasidega vähem.
Tööstuses tuleks minna üle säästvatele tehnoloogiatele, näiteks vee korduvkasutamisele. Sel juhul eilasta kasutatud vett loodusesse, vaid suunatakse uuesti ringlusesse. Nii vajatakse tootmises tunduvalt vähem vett. Väga palju materjali kulub toodete pakkimisele. Paljudes maades pööratakse suurt tähelepanu pakkematerjalide korduvkasutamisele.
Nagu näha, on võimalusi säästva eluviisi rakendamiseks juba praegu ja igaüks peaks mõtlema, kuidas ise elada säästvalt. Kuime vähem kaupa ostaksime, peaks neid ju ka vähem tootma. Seega vähendaksime nii tooraine - ja energiakulu ning tootmisega kaasnevat keskkonna saastamist. Samti tekitaksime vähem jäätmeid.
Kokkuvõte
Jäätmed on maailmas väga suur probleem. Sellele pööratakse tähelepanu järjest rohkem ja rohkem. Paljudes maades on hakatud prügi sorteerima, et osa materjalidest uuesti kasutusele võtta. Maailmas tekib siiski palju jäätmeid mida loodus ei suuda lagundada. Inimesed matavad maha prügi mis reostab maapinda ja uputavad merre oma prügi, mis reostab kogu maailmamerd . Mis saab siis kui mage ja puhas vesi otsa saab? On vaja hakata soolast vett töötlema nii, et seda saaks kasutada toiduveena. Aga selleks ajaks on vb ookeani vesi niivõrd reostunud, et selle kasutamiseks on vaja ka hakata seda puhastama sellest reostusest. Iga inimene saab ise kaasa aidata loodushoius sorteerides jäätmeid, säästes elektrit ja vett.

Kasutatud kirjandus

http://www.voruvald.ee/Jaatmed.ht m
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285
Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon “Jäätmed ja loodushoid ” lk 5;32
Mati Martin “ Bioloogia põhikoolile 3.” Lk 84-87