50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merlipilter
Õppematerjali autor
Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes. Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste
põhjusel. -Töökohalt lahkudes peab tööandjat sellest teavitama. -Töölt lahkumist tuleb põhjendada. -Tööandja peab andma töötajale oluliste sündmuste puhul vaba aega. -Töötaja ei pea tegema tööd kui ta on puhkusel, haige, esindab töötajaid, osaleb streigis, on kutsutud ajateenistusse või muudel kokku lepitud juhtudel. Kahjude hüvitamistega seotud õigused -Töötaja tohib keelduda kahju hüvitamisest. -Töötaja tohib keelduda leppetrahvi tasumisest. -Töötaja tohib nõuda leppetrahvi vähendamist. -Töötaja nõusolekuta ei tohi tööandja trahvi töötasust kinni pidada. Töötajat puudutav informatsioon -Töötaja tohib jätta vastamata küsimustele eraelu kohta. -Töötaja tohib keelduda oma majandustegevuse kohta teabe andmisest. -Töötajal on õigus tutvuda andmetega, mida tööandja tema kohta kogub. -Töötaja tohib nõuda tõendeid töötasu ja töösuhte kohta. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja ei avaldaks tema töötasu andmeid teistele.
lühem, siis arvestatakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga, kuid puhkust ei või nõuda, kui töötanud ollakse vähem kui 6 kuud. Põhipuhkus tuleb kasutada ühe kalendriaasta jooksul ning seda saab osadena välja võtta poolte kokkuleppel, siiski on tööandjal õigus keelduda jagamast puhkust väiksemateks osadeks kui 7 päeva. Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestades töötajate soove. Puhkuse ajal on töötajal õigus saada puhkusetasu. Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või nende liidu vahel, samuti riigiasutuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. See sõlmitakse tööandja ja töötajate ühingu vahel või tööandjate ühingu ja töötajate ühingu vahel. Samuti on võimalik selliseid lepinguid sõlmida ka tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel.
1 Töö eest makstakse tasu. Töölepingu puhul tasu maksmist iseloomustab asjaolu, et tasu makstakse kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal. Tasu makstakse sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või töö on pooleli. Käsunduslepingute puhul maksab Tellija tasu peale teenuse osutamist või käsundi täitmist. Seadusandja on seaduse seletuskirjas iseloomustanud töösuhet kui tugevat sõltuvussuhet: - tööandja ettevõtluse tulemus sõltub töötaja tööst; - tööandja kannab ettevõtlusega seotud riisiko , aga saab ka ettevõtluse tulu; - töötaja jaoks on töö eest saadav tasu oluline osa tema sissetulekust, kuna tavaliselt on töötajal töösuhe ainult ühe tööandjaga; - töötaja saab oma tööd teha enamasti ainult tööandja töövahendeid ja materjale kasutades;
Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus; Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat; Tähtaja pikendamine on piiratud Konkurentsipiirang-võib sõlmida kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see:
Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid