Tööõiguslik regulatsioon ja töölepingu seadus (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Ärikoolituse õppetool
Signe Sarapuu
Ä11
Hotelli järkude õiguslik regulatsioon ja tööõiguslik
probleem haigestumisel
ainetöö õppeaines ,,Õiguse alused ja tööõigus"
Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe
Väimela 2011 SISUKORD
1. Sissejuhatus .....................................................................................................................3
2. Nõuded hotellidele ..............................................................................................................4
3. Järkude saamise tingimused ja järke reguleerivad õigusaktid ..............................................7
4. Tööõiguslik probleem haigestumisel ...................................................................................9
Kokkuvõte ............................................................................................................................ 10
Viidatud allikad .................................................................................................................... 11 1. Sissejuhatus Igapäevaselt külastab meie hotelle üha rohkem inimesi, nii eestlased kui ka välismaalased. Nende ootused aina kasvavad, kuna inimesed on külastanud erinevaid puhkekohti ja saanud sellest kogemusi ja teadmisi. Ja selle tagajärjel muutunud teadlikumaks sellest mida hotellides oodata ja mida küsida. Meie väike Eesti püüab püsida samal tasemel kus on meie lähinaabrid. Selleks kehtestatakse meie hotellidele erinevaid kriteeriume, mida nad peavad täitma, et saada järke. Järkude olemasolu meie majutusasutustel on suureks plussiks, et meelitada inimesi enda juurde puhkama . Ja läbi selle jääda püsima.
Ainetöö eesmärk on tutvuda hotelli järkude saamise tingimustega Eestis ja nende reguleerimisega. Lisaks hotelli järkude uurimisele, käsitleb autor ka probleemi üle mis puudutab haigena tööl viibimist . Ja miks inimesed seda teevad. Ning kuidas käituvad tööandjad sellistes olukordades .
Töö on jaotatud kaheks osaks, kus esimeses osas uurib autor hotelli järkude tingimusi ja kuidas neid saad ja teises osas arutleb tööõigusliku probleemi üle haigen tööl viibides .
3 2. Nõuded hotellidele Hotell on toitlustusteenust osutav majutusettevõte, kus on vähemalt 10 majutusruumi. Majutusettevõtte järk näitab majutusettevõtte ja selles pakutavate teenuste taset. Majutusteenust osutavad ettevõtted peavad täitma määruseid, mis on kehtestatud ,,Turismiseaduse" par 19 lõike 4 alusel- peatükk 3 ,,Nõuded hotellile". Nendeks nõueteks on:
hotellis peab olema lift.
hotelli vastuvõtus peab olema teenindaja vähemalt 7.00-23.00;
üldkasutatav meestele ja naistele eraldi või ühine tualettruum;
istekohad ;
telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kasutamise võimalus;
tasuta sisetelefon tubadesse helistamiseks;
seif või hoiulaekad külaliste kasutuses;
lihtkirja saatmise võimalus;
hotellis peab vähemalt olema hommikusöögi saamise võimalus tööpäeviti ajavahemikus 7.00-10.00 ja puhkepäevadel 8.00-11.00. Soojade toitude saamise võimalus ajavahemikus 12.00-15.00 ja 18.00-22.00.
hotelli majutusruumi minimaalne pindala peab olema koos eesruumiga ja ilma hügeeni ruumita kahekohalise majutusruumi korral 12 ruutmeetrit ja ühekohalise majutusruumi korral 9 ruutmeetrit vähemalt 70% vastavatest majutusruumidest.
majutusruumi uksel peab seespool olema uksesilm või ­kett.
majutusruumis peavad olema: voodi kattemadrats; voodipesu ; päevatekk, mis katab vähemalt 50% voodist ;
jalarätik voodikoha kohta;
4 öökapp või paigutus pind;
riidekapp või ­nagi või ­varn;
kolm riidepuud voodikoha kohta;
kummut või riiul;
kirjutuslaud või ­pind minimaalse kirjutuspinnaga 0.3 ruutmeetrit;
valgustus kirjutuslaua kohal;
peegel , mis võimaldab külastajal end vaadata täispikkuses;
kohvrialus;
220 V pistikupesa külastaja kasutuses;
tuhatoos, väljaarvatud mittesuitsetajate majutusruumides;
joogiklaas voodikoha kohta;
info majutusettevõtte kohta, sealhulgas pakutavad teenused ja hinnakiri ;
kirjapaber ja kirjutusvahend; pudeliavaja;
tasuta telefoni ühendus vastuvõtu ja päästeasutuse häirekeskusega; hügeeniruum;
Hotellis peab olema tagatud:
televiisori vaatamise võimalus majutusruumis või üldkasutatavas ruumis
voodipesu vahetus iga kolme öö järel või vastavalt külastaja soovile või iga uue külastaja korral;
rätikute vahetus iga päev või vastavalt külastaja soovile, kuid mitte vähem kui kolme päeva järel ja iga uue külastaja korral;
5 lisavoodi tellimise võimalus;
lisapadja ja ­teki saamise võimalus;
jalatsite puhastusvahendid või vajadusel nende kättesaadavaus;
sularahata arveldamise võimalus;
faxi vastuvõtmise võimalus;
elektroonilise kirja saatmise ja saamise võimalus;
Hotelli juures peavad olema parkimiskohad või informatsioon parkimisvõimaluste kohta hotelli lähiümbruses. Hotellis peavad olema personalile riietus- ja hügeeniruumid. Hotelli vastuvõtulaua teenindaja peab valdama eesti keelt ja kahte võõrkeelt. Külastajaid teenindavad töötajad peavad kandma vormiriietust ning nimesilti, soovitavalt ametinimetusega .
6 3. Järkude saamise tingimused ja järke reguleerivad õigusaktid Järkude taotlemine on vabatahtlik. Järke omistatakse kuni 5-ks aastaks, kontrolli teostatakse vähemalt kord aastas. Tärnide taotlemiseks peab hotell vastama vastava majutusettevõttele kehtestatud miinimumnõuetele ning olema kantud majandustegevuse registrisse.
Selleks et hotell saaks endale järgud, tuleb tulenevalt ,,Turismiseaduse" par 21 lõike 4 alusel esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavasisuline kirjalik või digitaalselt allkirjastatud taotlus . Järgu õigust võib taodelda par 3 alusel ,,Turismiseaduse" par.18 lõikes 1 nimetatud ühte või mitut liiki majutusettevõtteid ühendav eraõiguslik juriidiline isik või ühte või mitut liiki majutusettevõtete kvaliteedialast tegevust arendav eraõiguslik juriidiline isik.
Taotluses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
taotleja nimi, vastava registri nimi ja ­kood, aadress ning sidevahendite andmed;
majutusettevõtte liik või liigid, mille osas soovitakse saada õigust tegutseda järgu andjana;
soovitav ajavahemik tegutsemiseks järgu andjana;
taotleja organisatsioon ning olemasolul seniste majutusettevõtete kvaliteedi arendamisega seotud tegevuse kirjeldus;
järgusüsteemi ülesehituse ja toimimise põhimõtete kirjeldus, sealhulgas majutusettevõtete hindamise organisatsiooni korraldus, kasutatavad spetsialistid ja tegevuse finantseerimise põhimõtted;
olemasolul ülevaade rahvusvahelise koostöö kohta majutusettevõtete kvaliteedi arendamise osas;
taotleja allkirjaõigusliku esindaja nimi, ametinimetus , allkiri ja taotluse esitamise kuupäev.
Seejärel kui ettevõte on taotluse esitanud , kontrollib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleja vastavust par. 3 toodud nõuete ja taotluse vastavust par. 4 toodud nõuetele. Puuduste korral taotluses teavitatakse sellest taotlejat ning määratakse tähtaeg puuuste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratav tähtaeg ei või üldjuhul
7 ületada kümme (10) kalendripäeva. Kui taotleja ei ole selle aja jooksul puudusi kõrvaldanud, siis tagastatakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata.
Kui saadakse nõuetele vastav avaldus, siis teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavasisulise teadaande oma veebilehel. Nõuetele vastav taotlus kuulub hindamisele. Taotluse hindamiseks moodustatakse viie liikmeline komisjon, sealhulgas nimetatakse esimees ja aseesimees. Hindamise tulemusena esitab komisjoni esimees majandus- ja kommunikatsiooniministrile motiveeritud ettepaneku kas anda taotlejale järgu õigused või mitte. Kui järgu õigused on antud, peavad antud otsuses sisalduma vähemalt järgmised andmed: isik, kellele antakse õigus tegutseda järgu andjana; majutusettevõtte liik või liigid, mille osas õigus antakse; õiguse kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev ja vajadusel tingimused; õiguse andmise aeg ja vastava otsuse number; otsuse teinud isiku nimi, ametinimetus ja allkiri. Järgunõuded, järgu andmise kord ja äravõtmise kord ning vaidluste lahendamise kord kinnitatakse ja märgitakse ära lisas .
8 4. Tööõiguslik probleem haigestumisel Päevast päeva me märkame enda ümber haigestunud inimesi. Kes neist põeb nohu, kes köha, mõningal juhul ka palavikku. Eriti sügise saabudes kuuleme me üha rohkem haigestumistest, erinevatest grippidest ja viirustest, nii täiskasvanute kui laste seas. Ja sellest, et inimestel ei ole aega ja raha, et enda kodus rahulikult ravitseda. Sest iga päev, mis sa töölt puudud, on raha millest sa oled ilma jäänud.
Eesti ravikindlustus seaduse par. 56 näeb ette et tööandja maksab haigestumise korral 4. kuni 8. päevani hüvitist, alates 9. päevast maksab haigekassa. Esimese 3 päeva eest, mis inimene on kodus olnud, ei saa ta sentigi raha. Mõelda, kui palju mõjutab see meie eelarvet! Lisaks veel, et haiguslehe ajal ei saa ju 100% palgast, vaid ravikindlustus seaduse par 54 alusel saab hüvitist 70% ulatuses statsionaalse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral. Sellest peetakse kinni veel ka tulumaks . Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, hüvitise määr on 70%, millest peetakse kinni ka tulumaks. Selle kõige peale pole ju midagi imestada, et inimesed käivad töö, kuigi nad on haiged. Mis on selle kõige tulemus? Mille nimel inimesed nii endale teevad, kas enda heaolu nimel või tööandja nimel? Kohati on nii ühte kui teist. Mitmed meist kardavad, et kui jääda haiguslehele, siis sealt naastes ei ole neil enam tööd. Lisaks töö kaotuse kartusele on mureks veel ka palk. Enamus eestlasi töötab Eestis keskmise palgaga. Seega iga sent palgast on arvel. Ja kui mõni kuu see peaks vähenema, on suuri raskusi et väiksema summaga hakkama saada. Ja ega tööandja pole ka eriti rõõmus, kui ta peab maksma töötaja pealt haiguslehe raha. On ettevõtteid, kus tööandja ei tee väljagi, et töötajad on haiged ja ei ole suutelised oma tööd korralikult tegema. Ja on tööandjaid, kes koheselt, kas annavad vaba päeva, et haigestunud töötaja saaks ennast ravida. Või raskema haigestumise puhul, kästakse võtta haigusleht ja ravida ennast korralikult. Mida peaksid tegema kõik tööandjad ja ka töötajad peaks seisma enese eest.
Meie tervis kannatab selle all väga, et meil pole aega olla haige ja ennast ravida. Meie keha ei saa puhata , nii palju kui seda vajab. Meie emotsionaalne tervis on häiritud sellest. Hetkel ei saa me sellest aru, aga mõne aasta pärast vannume me endid, et mille nimel ma kunagi haigena tööl olin ja enda tervist rikkusin. Usun et see on probleem mis ühiskonnas aina kasvab.
9 Kokkuvõte Meie ühiskonnas on mitmeid seadusi ja norme, mida me igapäevaselt peame järgima ja täitma. Sarnaselt on need kehtestatud ka ettevõtetele. Et reguleerida nende toimimist, parandada nende käekäiku ja täiustada neid. Kõik see on abiks et pürgida edasi parema ja täiuslikuma teenuse pakkumise poole. Hotelli järkude väljastamise tingimused on reguleeritud majutusettevõtte nõuetega riigiteatajas ja järgu andjana tegutsemise õiguse andmise kord ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele, riigiteatajas ning Eestis reguleeritud hotellide ja motellide tärnisüsteemiga. Neid nõudeid on üpris palju mida peab üks hotellijuht jälgima, et tema hotelll vastaks kõikidele järkue tingimustele. Tööõigusliku probleemi kohta saab lahendust ja abi leida ravikindlustus seadusest par 56.
Ainetöö koostamisel sai autor selgust kuidas otsida täpsemat infot, teda huvitava teema kohta. Kui rakse on hotellidel järke saada ja neid hoida. Kui palju on erinevaid tingimusi mida peab täitma et vastata järgu saamine nõuetele. Kindlasti andis selle ainetöö koostamine selgust ja õpetust, kuidas tuleb edaspidi koostada ja vormistada ainetöid.
10 Viidatud allikad http://www.riigiteataja.ee/akt/951667
http://www.riigiteataja.ee/akt/951169
http://www.ehrl.ee/eesti-hotellide-ja-motellide-tarnisustee m
http://www.riigiteataja.ee/akt/110062011008
11