Nimetu (0)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
EL 10
Must töö
Essee
Õppeaine – Tööseadusandluse alused
Juhendaja : Aule Sulaoja
Koostaja : Roland Gerassimov
Viljandi 2013
Mida „mustalt” töötamise all mõista?
Tavaliselt puudub sel juhul kirjalik tööleping , töötasu makstakse sularahas ja riigimakse ei maksta. Õigem on seega öelda, et tegemist on deklareerimata töösuhtega, kus pooltevahelised kokkulepped on just kui kriidiga jääle kirjutatud. Mida „mustalt” töötamise all mõista?
Kuhu pöörduda või mida saab ette võtta inimene, kes on „mustalt“ tööle läinud ega saa oma palka kätte?
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega tuleb saamata jäänud töötasuga töötajal pöörduda asukoha järgsesse töövaidluskomisjoni või kohtusse, kus esmalt tuleks nõuda pooltevahelise töösuhte olemasolu tunnistamist. Et väidetav tööandja ei teeks suuri silmi ega kuulutaks, et näeb töötajat esimest korda, tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas oma tegelikku töötamist tõendada. Kuid vaidlus võib tekkida ka tasu suuruse üle: töötaja kinnitab üht, tööandja aga soostub ainult alamtasu tunnistama. Kokkulepitud töötasu nõudes tuleb lähtuda sättest, et kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada (puudub kirjalik dokument), on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu.
„Musta“ tasu saajad võivad pöörduda ka maksuameti töötajate poole, edastades neile teavet seadust rikkuvatest tööandjatest.
Vastavalt uuele töölepingu seadusele peab tööandja lisaks töölepingu sõlmimisele töötajale kirjalikus dokumendis teatavaks tegema ka töötingimused, töötaja võib seda igal ajal nõuda. Kui tööandja kahe nädala jooksul nõudmist ei täida, on töötajal võimalik vastavasisulise kaebusega pöörduda tööinspektori poole. Kui kontrollimisel tööandja oma seaduskuulekat käitumist tõendada ei suuda, võib tema suhtes järgneda väärteomenetlus.
Riigikontroll korraldas töötukassa töötajate seas küsitluse, millest selgus, et arvestatav hulk töötuna arvel olevatest töötajatest töötab „mustalt“.
Küsitluse tulemused näitasid, et 2011. aasta aprilli ja mai seisuga töötas „mustalt“ hinnanguliselt 17 protsenti registreeritud töötutest ehk ligi 11 000.Kõige enam on „mustalt“ töötamine levinud ehitus- ja teenindussektoris. Töötukassa sõnul suudavad nemad avastada ainult 5 kuni 10% „mustalt“ töötamise juhtudest, avaldas riigikontroll. Töötukassa hinnangul on „mustalt“ töötamise peamiseks põhjuseks maksudest kõrvalehoidmisest tulenev otsene kasu, mis võimaldab ühelt poolt tööandjal töötaja arvelt kulude kokkuhoidu saavutada ning teiselt poolt võib töötaja veidi rohkem raha kätte saada kui ametlikult töötades, olles samal ajal nõus loobuma sotsiaalsetest tagatistest.
Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ei sisalda tasu eritingimustes töötamise eest. Töölepenigu seadus eristab tööajast öötööd ,riigipühal tehtavat tööd ning ületunnitööd ning kohustab tööandjat maksma täiendavat tasu nimetatud ajal tehtud töö eest. TLS kohaselt tuleb töötajale seega öötöö, riigipühal tehtava töö ja ületunnitöö puhul maksta lisatasu . Kui töötaja saab töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära ulatuses, siis ei saa töötasu enam sisaldada lisatasu ületundide, ööajal või riigipühal töötamise eest. Tööandja maksab töö eest 2 kordset töötasu siis, kui tööaeg langeb riigipühale. Seega, kui tööaeg jääb osaliselt riigipühale, siis makstakse 2 kordselt ainult nende tundide eest, mis jäävad riigipühale, mitte kogu vahetuse ulatuses.
Kasutatud materjal:
http://www.ti.ee/index.php?page=1124