35 N 12a 17 Ei 2 3 4,5 36 M 12b 15 Jah 4 4 3,8 37 N 12b 14 Jah 3 2 4 38 N 12b 14 Jah 3 3 4 39 M 12b 13 Jah 4 1 3,85 40 N 12c 11 Jah 5 1 3,5 Küsimustele vastanute võrdlus: Diagramm 1 Esimesel diagrammil on näha, et vastanuid on peaaegu võrdelt. Mehi vastas: 18 Naisi vastas: 22 Kokku oli vastanuid: 40. Diagramm 2 Teisel diagrammil on näha, kui suur oli iga paralleeli osakaal vastanute seas. 12a ja 12b klassist oli vastanuid võrdselt, veidi vähem oli neid 12c klassist. 12a klassist oli vastanuid: 14 12b klassist oli vastanuid: 14
Töötus Eestis Susanne Rajang Madli Reesalu K112 Vanus ja sugu Vanusegrupp oli alates 15-45 eluaastani. Sooliselt oli vastanuid 29 naist ja 13 meest, kokku vastanuid 42. Täiskasvanutest töötud Tuli välja, et enamus vastajate tutvusringkonnast on paljud töötud. Põhjusteks, et käiakse koolis, kooli kõrvalt raske tööl käia, pole sobivat töökohta ja liiga väike palk. Töötu abiraha suurus Vastanute arvates on töötu abiraha ca 101 kuus liiga väike summa. Oli ka neid, kes arvasid, et sellest täiesti piisab, kuna muidu kui abiraha suurem oleks, kaoks inimestel motivatsioon tööd otsida.
muutsin tulpade ja tausta värvi panin diagrammile mõõteruudustiku andsin tulpadele numbrilised ja protsendilised väärtused ning paigutasin need hästi loetavasse asukohta tulba ülaserval muutsin mõõteskaalade pikkust ja andsin neile eesti keelsed nimed muutsin tulpade pealkirjade suurust tõstsin tulbad suuruse järjekonda 48% vastanutest ehk 2011 inimest on abielus 5)Sektordiagramm "Kõrgeim omandatud haridustase" Mis haridust omavad enim vastanuid? korrastasin sektordiagrammi sama moodi nagu tulpdiagrammi 32% ehk 1900 vastanutest omab Keskharidust, kutseharidust peale põhihariduse omandamist 6)Histogramm vanus: Mis vanuse vahemikku kuulus kõige rohkem vastanuid? korrastasin histogrammi sarnaselt tulpdiagrammile Enim vastanuid olid vanuses 40-60 ehk ligi kaks tuhat inimest. 7)Karpdiagramm Kui suured on keskmiselt Leibkonnad? korrastasin sarnaselt Tulpdiagrammile 8)Korrelatsioonianalüüs
4 3 Sagedus 2 1 Mehed 0 Naised Haridustase Joonis 4 Haridustaseme jagunemine soo järgi Naistest oli haridustaseme järgi vastanuid kesk ja kõrgharidusega ning mehi keskeri haridusega.. Keskmine Vastanuid Haridustase miinimumsumma kokku Põhi 756.7 3 Kesk 510 5 Keskeri 650 3 Kutse 1000 1
Meie küsitluse eesmärk oligi teada saada, mida arvavad inimesed alkoholist ja selle tarbimisest ning kas nende arvates tarbivad alaealised liiga palju alkoholi. Noored peavad ka ise mõistma, et see on tõsine probleem. Püstitasime hüpoteesi, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju eakaaslastelt ja vanematelt. Küsitlustulemuste analüüs Uurimistöö viisime läbi talvel ja tegime seda küsitluse vormis. Küsitlusele vastanuid oli 57, nendest 18 olid noormehed ja 39 neiud. Küsitluse viisime läbi oma klassikaaslaste seas. Küsitlustulemusi analüüsides selgus, et alaealised tarbivad tõesti väga palju alkoholi ning ainult mõned vastanutest arvasid, et alaealised ei tarbi alkoholi liiga palju. Alkoholi tarbitakse koos sõpradega ja populaarseim üritus alkoholi tarbimiseks, on sünnipäev. Umbes pooled vastanutest ütlesid, et nemad tarvitavad alkoholi korra nädalas
Kuna söömisharjumused võivad olla meestel ja naistel erinevad, siis sai 62 ankeeti jagatud enam-vähem võrdselt nii meestele kui ka naistele. 12 ankeeti sai välja praagitud ja selle tulemusena jagunesid 50 vastajat soo järgi võrdselt.. Joonis 1. Sooline jaotus TOITUMISHARJUMUSED 3.1 Jagunemine vanuse järgi Vanuselist jaotust vaadeldes on näha, et kõige rohkem vastanuid oli vanusegrupis kuni 25 aastat. Seda ilmselt seetõttu, et ainetöö autor kasutas ankeedipõhist meetodit, jagades ankeedid inimestele, kellele oli hetkel võimalik anda. Nende seas olid paljud autori sõbrad, kes suures osas jäävad samasse vanusegruppi tema endaga. Pea sama palju, kui kuni 25 aastaseid vastanuid oli ka 26-34 aastaste vastanute osakaal. Kuigi kuni 25 aastaste ja 26-34 aastaste vastanute osakaal on teistest suurem oli ka teistes vanusegruppides piisavalt
töötajatele sellest juba korra rääkinud. Aga millal? Ta vastas ... kolm kuud tagasi. Aga seda tööd tuleb teha iga päev! Soomest tuleb vähem turiste ·· Soome turistide arv vähenes tänavu esimese poolaastaga 6% võrreldes 2006. aasta sama ajaga. Võrreldes 2005. aasta I poolaastaga oli Soome turistide arv 14% väiksem. Turistide hulk vähenes eelkõige Tallinnas ööbinute arvelt. ·· Kahe aasta eest Soomes korraldatud küsitluse põhjal oli Eestis käinud 76% vastanuid, üle poole vastanuid 54% oli Eestis käinud vähemalt kolm korda. Eestis käinuid on rohkem kõrgema hariduse ja kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas. ·· Tänavu augustis võtsid soomlased ette 345 000 välisreisi, neist viiendiku moodustasid Eesti reisid. Võrreldes eelmise aastaga on Eestisse reisinud soomlaste Eestis ööbimine vähenenud 29 protsenti, laevades ööbimine on vähenenud 10%. ·· Aastal 2006 ööbis Eestis 2,2 miljonit turisti, neist 1,4 miljonit välismaalast
Milliseid reklaame usud enim? Kuidas on reklaamid sind mõjutanud? Milline peaks olema reklaam? Milline reklaam on enim meelde jäänud? Millised reklaamid on häirivad/ebameeldivad? Uurimuse tulemused Küsitluses vastanute arvates on reklaamid tüütud ja nad eelistavad neid mitte vaadata. Reklaamides on 50% tõtt ja 50% valet. Enim usutakse kontsertide, heategevuse ja toidukettide pakkumiste reklaame. Lisaks ka faktidega tõestatud reklaame. Vastanuid mõjutavad reklaamid vähe, aga siiski on nad ära proovinud tooteid, mida on reklaamitud. Kui reklaamitakse uut saadet, siis seda ka vaadatakse. Uurimuse tulemused Reklaam peab olema tõene, naljakas ning lühike ja konkreetne. Peaks tõmbama tähelepanu ning olema pilkupüüdev ja inimest meelitav. Kõige enam on meelde jäänud reklaamid mida lastakse palju nagu näiteks pesupulbrireklaamid ja top shopi reklaamid.Kuid ka lõbusad rimi reklaamid(tudis piip) ning Tele2 reklaamid.
2. MATERJALID JA MEETODID Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks on teada saada, kas ja kuidas tunnetavad muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noored ning, kas eelpool välja toodud faktid ning uuringute tulemused kehtivad ka Rapla Ühisgümnaasiumi noorte puhul. Selle informatsiooni hankimiseks kasutati küsitlust. 2.1 Uuritavate iseloomustus Küsitlus oli suunatud Rapla Ühisgümnaasiumi 7. – 12. klassi õpilastele. Vastanuid oli kokku 234. Valim oli sellise suurusega, kuna enamasti hakatakse sportima väga noores eas ning tihti ka iseseisvalt. Seitsmenda klassi õpilased teevad sporti sageli juba ka regulaarselt. Mida rohkem on vastanuid, seda ülevaatlikum on küsitlus ning seda põhjalikumalt saab vastuseid analüüsida. 2.2 Küsitluse kirjeldus Küsitlus viidi läbi 2015. aasta detsembris, Rapla Ühisgümnaasiumis. 7.-12.klassi õpilastel
· Eestlaste ja sakslaste töökultuur · Tulemus Eesmärk · Saksa ettevõtete hinnangud Eesti majanduskliimale · Saksa ettevõtetes toimunud muutused · Saksa ja Eesti töökultuuri erinevus Hüpotees · Teistsuguses äri- ka kultuurikeskkonnas firma majanduslik toimimine on küllaltki keeruline · Eestlaste ja sakslaste töökultuur on sarnane Hüpotees Meetod · Google Docsis koostatud ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Enamik ettevõtteid peab omavahelisi suhteid küllaltki tähtsaks, 5 vastanut ei pea suhteid nii väga tähtsaks Joonis 1. Saksamaa ja Eesti vaheliste suhete olulisus. Firmade areng · 87% alustas ettevõtet kuni 10 töötajaskonnaga, üks 10-20 töötajaga, kellel töötajate arv ka vähenes · Hetkel on firmadel töötajaid kuni 25 v.a kahel 25-50
seega ei ole mõtet koguda raha pensionifondi. 50+ inimeste enese terviseseisundi hinnang on ülehinnatud, kuna võrreldes arenenud riikide sama vanusegrupi inimestega on Eesti elanikel selles vanusegrupis pigem juba halb tervis, mitte rahuldav. 3. a) Uuringus osalenud vastajate arv vanusegruppide järgi b) Histogramm c) d) Järeldus: Kõige enam vastanuid on 50-59 aasta vanuste inimeste hulgas ja seda 282 isikut. 4. a) Kooliskäidud aastate arv b) Kirjeldavate arvnäitajate arvutamine c) Statistics Kooliskäidud aastate arv Valid 1643 N Missing 18 Mean 12,44 Median 12,00 Mode 11 Std. Deviation 3,354 Range 25 Minimum 0
35-44 aastasi oli 26% (mõlemat tegurit nimetas Eestisse 79% vastanutest (vt. üsna sarnased Läti (kokku moodustasid reisimisel väga oluliseks 55% Läti joonis). Eesti omadega, samas üle 15-44aastased puhkuseturistidest). Järgmisel, tugevateks külgedeks kolme korra rohkem peaaegu kuid siiski märksa vähem olulisel Läti elanike silmis vastanuid ehk 56% oli kolmveerandi). 45- kohal oli huvi kultuuri ja ajaloo võib pidada ka vastupidisel seisukohal. 54aastased vastu huvitavate moodustasid Läti (36%). Tallinna vanalinna nimetas vaatamisväärsuste ja turistidest 17%, 55- Eestisse reisimisel väga oluliseks tegevuste olemasolu,
3.2. Valim Andmete kogumiseks kasutati küsitlust ja eesmärgistatud valimit. Küsitluses osalejad valiti selle alusel, kes õpib praegu gümnaasiumi astmes ning on nõus ja valmis küsitluses olevatele küsimustele vastama. Uurimistöö valimisse kuulus kokku 64 gümnaasiumiõpilast. Küsitlus viidi läbi Loo Keskkoolis. 12 4. TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED Uurimistöö koosnes 16 küsimusest. Kokku oli vastanuid 64. Ülevaate küsimustest annab lisa nr 1. Järgnevalt on tulemusi analüüsitud küsimuste kaupa. Soolise jaotuse küsimusest selgus, et 59,4% vastanutest olid mehed ehk 38 meest ning 40,7% vastanutes olid naised ehk 26 naist. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 1. Joonis nr 1. Vastanute sooline jaotus 40,70% 59,40% Naised Mehed Klassi jaotuse küsimusest selgus, et 39,1% olid 12
teadlikumad. * motivatsioon, õppimine, hoiak, mis mõjutab käitumist ja elulaadi. Tarbija ise huvitub, mis on toote pakendil kirjas, on uudishimulik, hindab aja kokkuhoidu ja mugavusi sisseostude tegemisel. * majanduslikud: tarbijate sissetulekud. * demograafilised: tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet; * kultuurilised: tulenevad kultuurilistest hoiakutest. * reklaam * teiste inimeste arvamus. Mina uurisin sulatatud juustu tarbimist. Võtsin võrdlusesse 4 erinevat toodet, vastanuid oli 10, hinnati 100 palli süsteemis, välja toodi plussid ja miinused. Sulatatud juust on väga pika traditsiooniga toode Eesti tarbija söögilaual. 82 punkti Sulatatud juust Merevaik, toodetud Eestis 200grammine tops maksab 13 kr 90 s, kilo hind 69 kr 50 s Koostis: juust, vesi, rõõsk koor, lõssipulber, vadakupulber, või, emulgeerivad soolad E450, E452, E339. 9 ostaks, 1 mitte + Mõnus juustune maitse. Näeb välja täpselt selline, nagu üks õige sulatatud juust olema peab.
koolikaaslastel. Täitmisel abistasid mind ka mu sugulased, kes omakorda lasksid oma sõpradel-tuttavatel küsimustikke täita. Ka mõned mu sõpradest on täisealised ja olid hea meelega valmis mind töö koostamisel aitama. Algselt jagasin küsimustikud kolme vanusegruppi, et analüüsida suhete muutumist vanemate ja nende täisealiste laste vahel viimaste vanemaks saades. Grupid jagunesid: 18-25, 26-40 ja alates 41-st eluaastast. Sain igasse gruppi võrdse arvu vastanuid. Hiljem arvasime koos juhendajaga, et täpsema tulemuse saamiseks tuleks küsitlus analüüsides jagada esmalt kaheks: koos vanematega ja iseseisvalt elavad täiealised, ja seejärel kasutada mõnes peatükis täpsustamiseks vanusegruppe. Koos vanematega elavaid vastanuid oli 26, iseseisvalt elavaid aga 49. 3 Uurimistöö koosneb kuuest peatükist. Peatükkidesse on koondatud sarnase teemaga küsimused
Jooniselt 4 näeme, et interneti vahendusel mängivad hasartmänge kogu vastanute seast 34 inimest mõnikord. 24 inimest märkis, et nad ei mängi interneti vahendusel hasartmänge ja 13 inimest märkis, et mängivad interneti vahendusel. 5.Mis on suurim summa, mille olete võitnud? Joonis 5. Hasartmängude mängimisel suurim võidetud summa. Selle küsimusega tahtsin ära näha, mis on summad, mis on võidetud hasartmängudega. Kõige rohkem vastanuid märkis ära, et nad on võitnud alla 10. 15 inimest neist märkis, et on võitnud 10-30. Võrdseks jäid vastusevariandid 30-50 ja üle 50, mõlemale vastusele oli vastanud 9 inimest. 6 inimest neist märkis, et pole hasartmänge mänginud. 6.Mis on suurim summa, mille olete kaotanud Joonis 6. Hasartmängude mängimisel suurim kaotatud summa. Jooniselt 6 näeme et, kõige enam on kaotatud alla 10, seda väitsid 50 inimest. Järgnevalt on
Ainetöö lõpuks sooviksin teada saada, millised on inimeste toitumis- ja sportimisharjumused ning sellest järeldus teha, mida neile tuleb pakkuda, et nende sportlike eluviise arendada ja nõudmisi rahuldada. 3 UURINGU METOODIKA Küsitluse viisin läbi ankeetküsitlusena Google Online küsitluse vormi (Google Forms) kaudu internetis. Küsimustiku vastused kogusin sotsiaalvõrgustikus Facebook ja meili teel.Kokku oli vastanuid 69. Valimist ei pidanud ma eemaldama ühtegi vastus. Kõik vastused olid ,,adekvaatsed". Saadud tulemuste tabelis on osad asjad grupeeritud: numbriliste järjestustunnuste puhul on hinnatud tunnuseid skaalal 1-3, kus 1 tähendab ,,jah", 2: ,,ei" ja 3: ,,ei oska öelda". 4 VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS Vastajad jagunesid soo järgi üsna võrdselt: 37 meest ja 32 naist, protsendid vastavalt: 54%; 46%.
SKP elaniku kohta Eesti keskmisest 53,7 % Metsasus 48,3% Looduskaitsealuseid territooriume ca 14% Maakonna keskus Paide linn Omavalitsusüksusi 1 linn (Türi), 11 valda Türi Eesti kevadpealinn Suurim turismiatraktsioon Türi lillelaat Järvamaa turismiressursid 2 Hinnang maaelu olukorrale http://www.agri.ee/public/maaelu_maine_uuringu_aruanne.pd f Vastanuid % Click to edit Master text styles Väga hea 7 1 Second level Pigem hea 185 19 Third level Pigem halb 534 56 Fourth level Fifth level Väga halb 163 17 Ei oska 69 7 öelda
Kas lähete igal õhtul kindlal ajal magama? 3. Kas teil esineb unehäireid? unetus (ei jää magama) ärkan öösel tihti üles unes kõndimine õudusunenäod norskamine ei esinegi muu 4. Kas teete päeval ka uinakuid? jah/ei 5. Kui kiiresti jääte öösel magama? kiiremini kui 15 min 15-30min 30-60 min kauem kui 1h 6. Kas mäletate hommikul ärgates öösel nähtud unenägusid? alati tihti vahel ei mäleta Kokkuvõte: Küsitluse viisin läbi Tallinna Kristiine gümnaasiume 10ab klassis. Vastanuid oli kokku 25 – nende seas 12 poissi ja 13 tüdrukut. 1. Nooruki keskmine unevajadus on 9–10 tundi igal öösel. Jooniselt on näha, et vaid 2 inimest kõigist vastanutest magavad öösiti üle 8 tunni. 13 õpilast oli vastanud, et saavad magada 7 kuni 8 tundi ja 10 õpilast alla 7 tunni igal öösel. 2. Ühel kindlal kellaajal magamaminek on väga tähtis osa rahuliku ja efektiivse une juures. Kui
Naine Mees Joonis 1. Vastajate sooline jaotus 2 3. VASTAJATE VANUSELINE JAOTUS Kõige rohkem oli vastajaid vanusegrupis 20-24, mis teeb kogu vastajate arvust 52% (joonis 2), 19% vastanuist olid 30-34 aasta vanused, 10% 35-39 aastased ja 10% 40-44 vanused mehed ja naised. 25-29 aastaseid vastanuid oli vaid 9%. Vanus 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 10% 10% 52% 19% 10% Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus
treeningmetoodikat ( soojendust, õiget treeningu rütmi ja mahtu, venitusi, lõdvestusi, puhkust, jne ) 2.1. Uurimistöö analüüs Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste kohta Küsitlus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli 10.- 12. klassis õpilaste seas, selles osales 24 õpilast vanuses 16-19 , sealhulgas 7 poissi ja 17 tüdrukut. 1.Teie vanus Joonis 1. Vanused. Jooniselt 1. saame teada, kui palju oli vastanuid meeste ja naiste hulgas ning missugune oli nende vanus. Seitseteist naist vastas küsimustele. Neist 17-aastaseid oli 9, 16-aastaseid 5 ja 18-aastaseid 3. Seitse meest vastas küsimustele. Neist 16-aastaseid oli 1, 17-aastaseid 2, 18-aastaseid 2, 19-aastaseid 2 Jooniselt näeme, et kõige rohkem vastanuid on vanuses 17. 2.Kui oluline on treeningu alguses teha soojendust? Joonis 2. Kas soojendust on vaja teha treeningute alguses?
Koosta andmete põhjal sagedustabel. 4. Sagedustabeli põhjal koosta tulpdiagramm, millele lis teljepealkirjad, andmesildid jmt) Iseloomusta tulemusi: Mitu inimest vastas küsimusele? - 300 Mitu inimest oli igas vanuseklassis? - vt tabel Millises vanuseklassis oli kõige rohkem vastanuid? - van Kokku: 10 p Sagedus 350 300 250 200 Inimeste arv 150 134 100 49 44 50 38 35 0
Sellelt lähtuvalt püstitati ka hüpotees. Milliseks rolliks on kujunenud tants Eesti mehe elus? Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, Eesti mehe tantsulisus vastavalt vanusele ja tantsustiilile. Hüpoteesi tõestamiseks viidi Tallinna Nõmme Gümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi, Tallinna 32.keskkooli ja Tallinna Polütehnikumi 16-19 aastaste noormeeste seas läbi 30.märts 2017. Anonüümne ankeetküsimustik paberkandjal. Vastamine toimus 7st kuni 30nda märtsini 2017. Vastanuid oli kokku 107, kes kõik olid poisid. Tulemustest saab järeldada, et küsimustikus osalenud koolide noormehed, siiski oskavad tantsida vähemalt ühte tantsuliiki. Uurimistöö tulemustega saab näidata ka Noormeeste varieeruvaid tantsu oskusi ning noormeeste enesekindlust seda tehes. 2 Resume Title:Estonian man’s dancing ability Month and year: June
6. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS Käesoleva uurimise eesmärk oli välja selgitada, kuidas erinevad Haljala Gümnaasiumi ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 10. klassi õpilaste toitumisharjumused. Uurimise tulemused on esitatud joonistena ning joonise pealkirjad lähtuvad ankeedis esitatud küsimustest. 6.1 Üldküsimused Esimese küsimusega selgus vastanute vanuseline jaotus. Rakvere Reaalgümnaasiumist oli suurem osa vastanuid 16- aastaseid (66,7%) ning 33,3% Rakvere Reaalgümnaasiumi 10.t klassi õpilastest olid 17-aastased. Haljala Gümnaasiumis, vastupidiselt Rakvere Reaalgümnaasiumile, oli suurem osa (52,9%) vastanutest 17-aastased ning 16-aastaseid vastanuid oli 47,1% (vt. joonis 2). Joonis 2. Vastanute vanuseline jaotuvus. Mõlemas koolis oli suurem osa vastanutest naissoost, Haljala Gümnaasiumis 70,6% ning Rakvere Reaalgümnaasiumis 75,0%. Meessoost vastanuid oli seevastu Haljala
analüüsida. Mõningaid vastuseid võrreldi 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringu ja Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu tulemustega. 2.2 Vastuste analüüs Küsitlusele (vaata Lisa 1) vastasid xxx Keskkooli 6.- 12. klassi õpilased. Vastajaid oli 73, neist 18 meest ja 55 naist. Vastanud jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass, b) 8.- 9. klass, c) 10.- 12. klass. (Vaata Joonis 1) Esimesest rühmast oli vastanuid 9, teisest rühmast 26 ning kolmandast rühmast 38 õpilast. 12% 10.- 12. klass 52% 8.- 9. klass 36% 6.- 7. klass Joonis 1. Sihtgrupi jagunemine 11 Kas teil on sõber, kes suitsetab?
asi läks neil paigast ära. 7) Teiseks küsisin ma neilt, milleks toiduenergiat on vaja? Valikuvarjantides olid: põhiainevahetuseks, magamiseks, soojustekkeks, kehaliseks tegevuseks, unistamiseks ja vaimseks tegevuseks. Valikus olid kõik õiged peale magamise ja unistamise. Osad klassivennad märkisid, et toiduenergiat on vaja ainult põhiainevahetuseks, teised märkisid pooled õigesti ja täiesti veatult vastanuid oli kokku kolm. 8) Toidus saadavat energiat saab mõõta: A - kg', B - cl; C - kcal Küsisin enda arust kerge küsimuse aga tuleb välja, et mõningate klassikaaslaste jaoks see nii kerge polnud. Nimelt ma küsisin millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta. Hämmastavalt vastasid 6 poissi et seda saab mõõta kilogrammides. Vastustevariantide seas oli ka cl ehk kalorites, mida keegi ei pakkunud. Kolmandaks variandiks oli õige variant ehk kcal, mis
aineid ja nende kahjulikest mõjudest nahale. Vastamine toimus anonüümselt. 2.1.1.1 Tulemused 22 21% 46 43% 39 36% 10.klass 11.klass 12.klass Küsitlusele vastanuid oli kokku 107, neist kõige enam oli 10.klassi õpilasi 46, mis moodustab 43% vastanutest. 11.klassi õpilastest vastas küsitlusele 39 ehk 36% ning kõige vähem vastanuid oli 12.klassist 22 õpilast ehk 21% (vt. Joonis 1). 13 Joonis 1. Õpilaste arv klasside kaupa 17 16% 6 6%
meditsiini ning hädaolukorras hädalise aitamist). Järgnesid Eesti loodus, käitumine ja loovus ning Eesti ajalugu. Seejärel küsiti, kas peale organisatsioonis osalemise tegeletakse veel mõne hobi või huvialaga. 26st vaid 2 vastas ei. Eelmise küsimusega seotud järgnev küsimus küsiti, et teada millega Järvamaa noored veel tegelevad. Välja toodi kõik vastanute hobid (vt Joonis 4). Hobid Vastanuid Laulmine 10 Tantsimine 9 Kergejõustik 6 Näitlemine 5 Õpilasesindus 4 Jalgpall 3 Saalihoki 3 Noortekogu 2 Pillimäng/muusikakool 2 Ratsasport 2 Vabatahtlik töö 2 Lauatennis 1
Kui kellegi peale ollakse vihane, tuntakse ka endid häirituna. Kui naerdakse heatahtlikult, teeb naer enesetunde rõõmsamaks, paremaks. Arvati, et igaüks meist on emotsionaalselt mõjutatav. See annab igale asjale kindla suuna ja tulemuse (s.t energiate suunamist teineteisele). Üldiselt usutakse, et erinevate inimeste emotsioonid mõjutavad alati igaüht. 3. Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Enamik vastanuid arvas, et erinevad puudutused tekitavad erinevaid tundeid, kuid üldiselt tekkinud tunne oleneb sellest, kes puudutab. Soe, hell puudutus, paitus või silitus tekitab samasuguseid 11 tundeid. Näpistus, löök haavab seesmiselt. Kui inimene, kes puudutab on halvas tujus või lihtsalt ebameeldiv, toimib tema puudutus kõrvetusena. Täheldati, et inimene võtab oma puudutusega kaasa
Esimese küsimuse vastus oli mulle üllatuseks õplaste, kes reisivad kooliajal, füüsikahinnete keskmine tuli kõrgem kui vahejal reisijatel (kooli ajal 4,25 ja vaheajal 4). Ei oska selle muud selgitust anda, kui andmete vähesus, sest ootasin tegelikult teistsugust vastust. Küsimusele, kas vähemalt ühte võõrkeelt valdavad õpilased on targemad füüsikas, sain vastuseks jah. Seda vastust ei saa tegelikult väga tõsiselt võtta, sest siiski vastanuid oli vähe ja veel väiksem oli seal nende arv (2), kes võõrkeeli ei räägi suhtlustasemel. Oleks olnud vastajaid rohkem, oleks ka füüsika keskmine hinne muutunud ilmselt. Aga praeguste vastustega leidsin, et õpilaste, kes räägivad vähemalt ühte võõrkeelt, füüsika keskmine hinne on 4,05 ja õpilaste, kes võõrkeelt ei räägi, keskmine oli 3,5. Kolmas küsimus: kas transpordivahendi eelistusel ja vanusel on mingisugune seos? Vastuseks sain, et seda pole
Küsitlus (vt lisa2) viidi läbi interneti põhiselt Google Docs´i kaudu. Küsitlust võib näha leheküljelt https://docs.google.com/forms/d/1FXZmeavan728HuzSd6gf_E9aCNJDjR4- Y19RRJXKO3E/viewform . Vastanutel oli võimalus valida valikvastuseid kui ka kirjutada pikemalt oma arvamustest. Küsimusi oli kokku 17, viimane neist andis võimaluse ükskõik mida lisada. Kõik vastuste tulemused on parema ülevaate andmiseks esitatud graafikute ja tabelitena. Kokku oli vastanuid 177, kellest mehed moodustasid 51% ning naised 49%. Joonis 1 Vanuseline koosseis 49 Tabel 1 Küsitletud vanuse ning soo järgi Vastanute vanus Vastanute koguarv Naissoost vastanuid Meessoost vastanuid -18 29 14 15 19-30 27 20 7
kahjulik. 13 7. VITAMIINITEADLIKKUS RG 11. KLASSIDES Uurimistöö meetodina kasutasin vaatlust, mille alaliigiks on ankeetvaatlus. Koostasin Rakvere Gümnaasiumi 11. klassi õpilastele 13 küsimust ning küsitluse viisin läbi maikuu esimesel nädalal [LISA3]. Eesmärgiks oli teada saada, mida teavad tänapäeva noored vitamiinide vajalikkusest ning puudustest tingitud tervisehädadest. Kokku oli vastanuid 76, millest 43 olid naissoost ning ülejäänud 33 meessoost isikud. Andmed näitavad, et 38 vastanutest pidasid end olevat kursis vitamiinide vajalikkusega organismis. Kuid ainult 20 õpilast teadsid õiget vastust küsimusele – mis on vitamiinid ? Mulle pakkus huvi, milline üheteistkümnendike klass teab kõige rohkem A-vitamiinidest ning selle defitsiidi tõttu tingitud kanapimedusest. Vastustes tuli välja, et kõige paremini teadsid 11
Eurooplased kalduvad tuumaenergiat positiivselt väärtustama, kui küsimuse all on energiasõltumatus (69%), stabiilsemad energiahinnad (50%) ning võitlus globaalse soojenemise vastu (46%). 47% vastanutest arvab, et tuumaenergia asendamine mingi teise energialiigiga ei ole lihtne ülesanne. Sellele vaatamata ei peeta tuumaenergia osakaalu tõstmist lahenduseks rääkides Euroopa energiaalastest väljakutsetest nagu kasvav energianõudlus ja võitlus globaalse soojenemisega. Kui suurem rühm vastanuid (39%) eelistaks tuumaenergia osa vähendamist energiaportfellis, siis peaaegu samavõrra (34%) säilitaks selle praeguse mahuosa. 9 Tuumaenergiat vastustakse tavaliselt tuumaenergia tootmisega kaasnevate võimalike ohtude pärast ning seda kinnitas ka käesolev uuring. Enamik eurooplastest (53%) arvab, et tuumaenergiaga kaasnevad ohud kaaluvad üles sellest saadava kasu (samas kui 33% on
Töö eesmärgiks oli teada saada, kui paljud Jõhvi Gümnaasiumi noored narkootikume tarvitavad, uurida milliseid narkootikume noored tarvitavad ning teada saada, kui tihti noored neid tarvitavad ja kas see on ka nende elu kuidagi mõjuanud. Töö uuringud sai läbi viidud veebikeskonnas uurimusküsimustiku koostamise ja õpilaste vastuste abil, kust siis selgusid õpilaste narkootikumide tarvitamise arvamused ja harjumused. Vastata said ainult Jõhvi Gümnaasiumi õpilased ning kokku oli vastanuid 58. Töö käigus selgus et meie eeldatav probleem narkootikumidega Jõhvi Gümnaasiumis, ei olnudki nii suur. Probleemne oli võibolla see, et üle 70% tarvitab legaalseid narkootikume nagu tubakatooted ning alkohol ja üle 50% nendest vastajatest olid alaealised ning võib väita, et meie gümnaasiumi noorte eluviis on päris ebatervislik. Illegaalsete narkootikumide tarvitamine noorte hulgas oli alla 50% ja seega oli päris hea tulemus. Illegaalsetest ainetest
20% 18% Jah Enamasti küll Ei oska öelda Pigem ei Ei 18% 29% 14% Joonis 7. Õpetajate oskus abistada õpilaste hinnangul Kokku vastasid täpselt pooled õpilastest ,,ei" või ,,pigem ei". Vanuselt jaotus negatiivselt vastanuid võrdselt igasse kooliastmesse. Ka positiivselt vastanud õpilased jaotusid vanuselt üsna ühtlaselt kõiki kolme gruppi. 3.1.8 Vasakukäelisus kui eelis Jooniselt 8 selgub, kas vasakukäelisust peetakse eeliseks. 12% 29% Jah 12% Pigem jah
KÜSIMUSELE MIKS EI KÄIDA JÕUSAALIS: · 44 % Pole aega , see on ka üks ülekaalukamaid põhjuseid · 28 % Vastanutest on endaga niigi rahul , ega pea seda vajalikuks · 28 % Mingitel muudel põhjustel , milleks võivad siis olla 1) kas segav vigastus 2) ei julgeta minna 3) pole suutelised käima teiste trennide kõrvalt · Küsisime , mida teavad nad toidulisandite kasutamisest kahjulikkusest ja kasulikkusest: Toidulisanditest teataks väga vähe , nimelt on vastanuid kes teavad, et need võivad olla kahjulikud ja toidulisand aitavad saada neid aineid millest organismil puudus. Teatakse ka et mõni üksik toidulisand võib ka kasulik olla nt valke , kuid üldjuhul peatakse neid siiski kahjulikuks. Kuid on ka ära märgitud TOIDUAINEID milleks on ketsup , majonees , sinet , pipar jt. · Küsisime , kas vastanud ise on kasutanud mõnda toidulisandit või mitte ? Tuleb välja et naised neid ei kasuta ja teavad neist väga vähe . 2.2. MEHED
Lisateenuste eelised: 1) Nõuandeid spetsialistidelt tööotsingute parandamiseks ning karjääri edendamiseks; 2) Personaalne ja professionaalset abi nii sisulistes kui tehnilistes tööotsingutega seotud küsimustes. Firma eelised: 1) Kogenud ja koolitatud oma ala spetsialistid 10 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS Tegin turu-uuringu sõprade/tuttavate seas video CV turupotentsiaali kohta. Vastanuid oli 90 küsimusi oli 28. Värbamisteenuse klientide segmenteerimisel oli vastanute vanusegrupp 23-50-aastased. 37% vastanutest elab Tallinnas, mis tähendab, et ostupotentsiaal on seal kõrgem . 33% vastanutest elab koos partneriga (vabaabielu, abielu) ning ülejäänud 67% on suhtes või vallalised. 38% ehk enamus on keskhariduse omandanud ja 27% teenib vahemikus 601-900 €. Elukutse valdkondadest olid kaalukamalt esindatud teenindus-, finants- ja ehitus/kinnisvaravaldkond.
Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus. Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja kontrollis. Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb probleemist rääkimine. Seda tervitatavam on spetsialistide algatus panna koolikavva suhtlemisõpetus, mis lisaks juba õppekavas olevatele inimese- ja ühiskonnaõpetusele peaks andma noortele teadmisi ning tegelike olukordade läbimängimise kaudu ka kogemuse vägivallatult läbi saada. Praegu õpetatakse seda koolis minimaalselt.
Ideed ei soosinud 145 küsimusele vastanut. Valitud vastusevariandi põhjendamiseks 15 koostatud lisaküsimust analüüsides kujunesid pagulaste vastu peamiselt kaks argumenti. Esmalt arvati, et Hiiumaal ei oleks piisavalt töötamisvõimalusi ega kohti kuhu pagulasi paigutada. Teiseks leiti, et pagulaste tulek suurendab kuritegevuse kasvu saarel. Osa vastanuid arvas siiski, et kuna üha enam noori lahkub Hiiumaalt, on tööealise rahva hulk vähenemas ning tööjõu puudus saarel suurenemas. Naabrist pagulane. Viimasena taheti küsitlevatelt teada, kuidas suhtuksid nad sellese, kui nende naaberkorterisse või -majja koliks pagulaste perekond. Tegu oli kinnise küsimusega, mis koosnes neljast vastusevariandist: • „Poleks midagi selle vastu” • „Pigem ei meeldiks” • „Oleksin kategooriliselt selle vastu”
minu kiusamine või ebameeldiv video on internetti üles riputatud 3 6% minu kohta on levitatud kuulujutte 7 14% muu 3 6% mind ei ole küberkiusatud 4 82% 1 Kõige rohkem on küberkiusatud vastanuid kui nende kohta levitati saladusi ja kuulujutte. Kõige vähem on vastanute kohta üles riputatud ebameeldivaid videosid, need siis kolmel vastanul. Kas sa oled ise kunagi kedagi küberkiusanud? Diagramm 5 Ise kiusanud Tabel 19 ise kiusanud 1 Jah 22%
klassi õpilastest 36%, et ei tee vaheaegu ümber lülitamiseks, 57% aga sõnas, et mõnikord teeb ning 7% vastas sageli. 6. klassi õpilastest 36% ei tee erinevate õppetööde vahel pause, sama palju (36%) teevad pause mõnikord. Sageli teeb 6. klassi õpilastest pause 28%. 9. klassi õpilastest 14% vastas mitte kunagi, 50% mõnikord ja 36% vastas, et teeb sageli pause erinevate õppetükkide vahel. (Vt joonis 11.) Enamus vastanuid vastas, et teeb mõnikord pause õppetükkide vahel. Autor arvab, et see tuleneb õppetööde raskusest. Näiteks õpilane kirjutab tund aega kirjandit ja siis teeb pausi, et õppida bioloogia kontrolltööks. Teine juhus oleks, kui õpilane teeb matemaatika ülesannet 15 minutit ja siis jätkab koheselt füüsika ülesannetega. 13 7
soovisid saada teada, kui palju teavad inimesed Lennart Merist. Osadele küsimustele (näiteks Meri sünniaja kohta) olid juurde lisatud ka vastusevariandid, osad olid lahtised küsimused. Küsitlusele vastas kokku sada inimest, kellest 51% olid mehed ja 49% naised. Küsimustikku sai täita alates 9. eluaastast. 9% vastanutest olid 912-aastased, 29% olid 1315-aastased, 16 20. aastaseid oli 30% ja 2024-aastaseid vastanuid oli 32%. Esimene küsimus kõlas järgmiselt: ,,Millal sündis Lennart Meri?". Sellele vastas õigesti (29. märts 1929) 87% küsitletuist, enamasti eksisid noored vanuses 915 aastat. Teisele küsimusele ,,Kes oli Lennart Meri?" vastas õigesti 81% küsitletutest, eksimused olid taas nooremate seas, vanuses 912. Tuli ette samuti paar vastust, kus väideti, et Lennart Meri oli näiteks KGB-agent, suusataja ning kosmonaut, kes käis esimesena Marsil ja sõlmis nende elanikega rahu.
Laht) 1.2. Tekstide liigid 1.2.1. Ilukirjandustekstid Ilukirjanduse loob keelekasutus - kuid mitte tavaline, vaid kujundlik keelekasutus. Ilukirjanduslikud tekstid on romaanid, jutustused, novellid, luuletused, eeposed, ulmekirjandus, noorsoojutustus, draamakirjandus, kriminaalteosed.4 Antud uurimistöö autor viis läbi ankeetküsitluse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.-12. klasside õpilaste hulgas, saamaks teada, milliseid ilukirjandustekste nad loevad. Vastanuid oli 106 ja mida nad loevad, näitab alljärgnev diagramm. 3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja
piisavalt või isegi liiga palju,miks pärast ta muidu nendele küsimustele nii vastas. Samas tänu sellele küsimutikule pidas paika see, mis ühes artiklis oli , et tänapäeva juhtidel puudub juhtimise baaskoolitus ning et juhtidel on piisavalt palju arenguruumi delegeerimise valdkonnas(Samel E, 20.03.09) Mid delegeeritakse alluvatele ning kas seda peetakse arendavaks, vastanutest olid kõik naised, vanuse grupp oli jagatud kolmeks, 16-24, 25-40 ning 41-..... Vastanuid oli kokku 20. Nende vanusegruppide arvamused olid suhteliselt erinevad(LISA 6).Tööstaaz oli erinev, mis välja tuli oli see, et mida kauem inimene selles ettevõttes oli töödanud, seda vähem ta teadis mis asi on delegeerimine ning miks see vajalik ja kasulik on. Samuti ei pidanud ta lisaülesannete andmist üldse tarvilikuks, see oleks teda ainutl rohkem koormanud. Ta oli rahul sellega, mis tal on. Küsimustikust selgus, et ülesandeid on jagatud
inimest, kellest 97% olid eestlased. 3% vastanutest märkis rahvuseks muu ega täpsustanud. Naissoost isikuid osales uuringus 50 ning meessoost isikuid 13. 4.2 Tulemuste analüüs Küsimustikus oli küsitud ka osalejate haridustaset. Põhiharidusega vastanute keskmine vanus oli 17 eluaastat, mis on ka üsna loogiline, sest alla 18 aastasel ei ole võimalik omada veel keskharidust või sellest kõrgemat haridust. Keskharidust omas kõige enam vastanuid vanuses 19- 24. Bakalaureuse- või magistrikraadi omas 16 küsimusele vastanud inimest. Küsimusele: ,,Kas olete enda arvates tööõigusega seonduvaga hästi kursis?" vastas 47% jah ning 53% ei. Vastanute haridustase jagunes üpris võrdselt kõikide variantide vahel. Järgnes küsimus: ,,Kuhu pöörduksite, kui tunnete, et Teie huve tööl on rikutud?" Vastusevariantideks olid Tööinspektsioon, Tarbijakaitseamet ning Töötukassa. Sellele küsimusele vastas õigesti tervelt 90% vastanutest
10 7 hulgas 5 5 3 3 1 0 11 13 14 15 16 17 18 Vanused Diagramm 2 Kõige enam vastasid küsitlusele 16-17-aastased, seega käivad selle küsitluse tulemused teismeliste kohta (Diagramm 2). Vastanuid oli tegelikult ka vanemaid, kuid need olid üksikud erinevatest vanusegruppidest inimesed, seega üldistamise mõttes seadsin vanusepiiranguks kuni 18 (sellega piirasin vastanute arvu 70-le). 3.3 Kas tarbid Coca-Colat? Jah 58 83% Ei 12 17% Diagramm 3 Umbes 1/5 vastajatest väitis, et nemad Coca-Colat ei tarbi, seega ei ole nende
Teine küsimus on kilekottide keskkonna ohust 14 Joonis 2. Mõju keskkonnale Kilekotte keskkonnaohtlikuks pidavate inimeste osakaal elanike seas püsib kõrge - 88%. Järgmine küsimus on seotud kilekottide tarbimist vähendamisega. Joonis 3. Kasutamise piiramised Lahendust kilekottide tarbimise vähendamisele kaaldub 31% vastanuid. Siin on esitatud küsimus, mis annab teade Tallinna elanikute otsusest kilekottide keelustamise küsimuses. 15 Joonis 4. Tulevased piiramised Eestis Alternatiivide olemasolul on kilekottide keelustamise poolt 67% küsitletud inimestest. Tasuta kilekottide jagamise keelustamist pooldab 13% vastanutes. Kilekottide osalist keelustamist pooldab 11% küsitletutest. Absoluutse keelustamise pooldamine püsib madalal
kogemuseks. See ei pruugi veel aga meelemürgist loobumist tähendada, sest proovimine ei olnud ju eriti ammu. Need kooliõpilased aga, kes on narkootikume juba rohkem kui korra kasutanud, püüavad "pilvekaifi" enamasti kord kuus või pisut harvem. "KAUP" sõbralt või diilerit Küllaltki murettekivateks võib lugeda küsitlusest ilmnenud tõika, et viiendik õpilastest hangib narkootikume kindlalt müüjalt - diilerit - mitte aga juhupakkujatelt. 40% vastanuid varustab aga meelemürgiga mõni sõber, kes ei käi samas koolis. Sellest võib järeldada, et narkootikumide levitamine kooliõpilaste seas on küllaltki süsteemne tegevus. Igasuguse süsteemi vastu võitlemine on aga teatavasti alati raske, ka suudab süsteem "toota" märksa rohkem ohvreid, kui neid lihtsalt juhuse tahtel sünniks. 15-17-aastased uudishimust, põnevusest või mingil muul põhjusel esmakordselt narkootikumi proovinud noored on potentsiaalsed narkomaanid. Pisikeses Eestis
Joonis 7. Naissoost vastajate mängimissagedus Joonisel 7 on näidatud kui tihti naissoost küsitletavad hasartmänge mängivad. Kord nädalas või igapäevaselt ei mängi ükski naissoost küsitletav hasartmänge. Kõigest 16,1% naissoost vastajatest mängivad hasartmänge keskmiselt kord kuus. Ülejäänud 83,9% vastajatest mängivad hasartmänge keskmiselt kord aastas või isegi harvemini. Sinna hulka ei ole arvestatud neid vastanuid, kes üldse hasartmänge ei mängi. Selle tulemuse järgi võib väita, et naissoost vastajate hulgas patoloogilisi hasartmängureid ei ole, mängitakse üsna harva. Iga päev Kord nädalas Kord kuus Kord aastas või harvemini Joonis 8
Kontrollid oma internetis viibitud aega, aeg ajalt võib aga kasutusaeg suureneda. 40-69 Sul võib aeg ajalt esineda probleeme arvuti kasutamisega. Peaksid püüdma vähendada arvutis viibitud aega. 70-100 Interneti kasutamine põhjustab juba olulisi probleeme. Tuleks otsida abi ja tuge väljas poolt arvutit. Protseduur. Andmete kogumine toimus internetifoorumite kaudu. Kasutasin kohalikke perefoorumeid, kuhu panin üles oma küsimustiku. Samuti levitasin Facebook'i kaudu. Paberkandjal vastanuid oli kuskil 15% kogu vastanutest. Testi koostasin testi programmi surveymonkey.com kaasabil. Antud programm võimaldab ise analüüsida ja kokku liita tulemused. Paberkandjatel esitatud vastused liitsin käsitsi juurde internetis kokku liidetud tabelile. Vastamiseks kulus 3-4 min. ja vastamine oli anonüümne. Lisa 5 tabel vastajatele nähtaval kujul. Kuna vastajate tasandil ei võimalda see programm andmeid analüüsida,
annaabi.ee 
