Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Statistika ainetöö: Inimeste sportlike eluviiside uurimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millised spordiklubi külastamisvõimalused on Teie kodu läheduses?
  • Kui tihti külastate nädalas spordiklubi?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Majandusteaduskond 
Ärikorralduse instituut 
 
 
 
 
 
Henri Roihu 
Inimeste  sportlike  eluviiside  uurimine  
Ainetöö 
Õppekava  MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTLUSE JUHTIMINE,  
peaeriala ettevõttemajandus 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja:  Raili Lahi 
 
 
 
Tallinn 2017  
SISUKORD 
 
SISUKORD 

SISSEJUHATUS 

UURINGU METOODIKA 

VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS 

TUNNUSTEVAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS 

KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE  7 
KOKKUVÕTE 

LISAD 

Lisa 1. Statistika ainetöö Henri Roihu-  Exceli  fail 

Lisa 2. Küsitluse ankeet  

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
SISSEJUHATUS 
Statistilise ainetöö teemaks on inimeste sportlike eluviiside uurimine. 
Uuring on  viidud  läbi eesmärgil uurida, kui palju inimesed külastavad spordiklubisid ja millised 
toitumisharjumused inimestel  on. Uurisin, kas spordiklubisid  on  inimeste meelest  piisavalt, kas 
need  rahuldavad  inimeste  tarbeid  ja  millised  tegurid  mõjutavad  inimeste  spordiklubis  käimist. 
Võtsin vaatluse alla erinevaid tunnuseid ja analüüsisin inimeste sportlike eluviise ja selle seoseid 
nende  pikkuse,  kehakaalu,  elukoha  ja  sissetulekuga.  Nende  teada  saamiseks   kasutasin   t-testi, 
dispersiooni  analüüsi,   regressioon   analüüsi,  korrelatsioonimaatriksit  ja  teisi  abivahendeid. 
Kvantitatiivseks 
tunnusteks 
on 
näiteks  netosissetulek.  Kvalitatiivsed  tunnused  on 
järjestustunnused ja nominaaltunnused. Nende alla kuulub näiteks  spordiklubi  külastusvõimaluse 
ehk  asukoha  hinnang.  Kasutatud  on  ka  nominaaltunnuseid,  nagu  näiteks  sugu.  Küsimustiku 
binaarseteks  tunnuseks  on  hetke  elukoht.  Vastused  aitasid  mul  mõista,  milline  on  suurim 
spordiklubide külastajate grupp ja mis omadused sellistel inimestel on (pikkus, kaal, sissetulek, 
elukoht),  millised  on  nende  toitumisharjumused,  kuidas  nad   hindavad   enda  elukoha  läheduses 
olevaid spordiklubisid ja kui tihti nad külastavad spordiklubisid.  
Ainetöö lõpuks  sooviksin  teada saada, millised on inimeste toitumis- ja sportimisharjumused ning 
sellest järeldus teha, mida neile tuleb pakkuda, et nende sportlike eluviise arendada ja nõudmisi 
rahuldada.  
 
 
 
 
 

 
UURINGU METOODIKA 
Küsitluse viisin läbi ankeetküsitlusena Google Online küsitluse vormi (Google  Forms ) kaudu 
internetis. Küsimustiku vastused kogusin sotsiaalvõrgustikus Facebook ja meili teel.Kokku oli 
vastanuid 69. Valimist ei pidanud ma eemaldama ühtegi vastus. Kõik vastused olid 
„adekvaatsed“.  Saadud tulemuste tabelis on osad asjad grupeeritud: numbriliste 
järjestustunnuste puhul on hinnatud tunnuseid skaalal 1-3, kus 1 tähendab „jah“, 2: „ei“ ja 3: „ei 
oska öelda“. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS 
Vastajad jagunesid soo järgi üsna võrdselt: 37 meest ja 32 naist, protsendid vastavalt: 54%; 46%.  
Vanuselises jaotuses puudub tasakaal, sest enamus vastajate vanus jäi vahemiku 18-22 aastased 
moodustades 57% kõigist vastanutes, mis on ka mõistetav, sest noorem generatsioon on  harjunud  
treenima ning keskendunud tervislikele eluviisidele väga tihti.  
 
Joonis 1 
Joonis 1. Vastajate vanuse jaotus tooduna tulpdiagrammil. 
Elukohapõhine jaotus näitas, et 52% vastanutest elab Lõuna-Eesti ja 43% Põhja-Eestis, ülejäänud 
4%  välismaal.  Tulemus  on  muidugi  mõjutatud  sellest  kus  minu  ehk  uuringu  teostaja 
tutvusringkond elab, kuna vastused kogusin Facebooki kaudu ja meili teel. 
 
 
 
 

 
TUNNUSTEVAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS 
Esimese analüüsi viisin läbi, kasutades hii-ruut (χ 2) testi. Võrdlesin meeste ja naiste spordiklubide 
külastust. Püstitasin järgmised hüpoteesid:  
H0: Sooliselt spordiklubi külastamine nädalas ei erine 
H1: Sooliselt spordiklubi külastamine erineb oluliselt 
Selgus,  et  meeste  ja  naiste  spordiklubide  külastamine  ei  erine  oluliselt.  Mehed  külastavad  küll 
pisut  tihedamalt  spordiklubisid, kuid mitte oluliselt. Tulemus oli loogiline kuna naistele meeldib 
tegeleda rohkem kestvusspordialadega ja meestele spordiklubides rehkida. 
Teiseks  viisin  läbi  korrelatsioonianalüüsi,  korrelatsioonimaatriksi  ning  selle  põhjal  tegin 
hajuvusdiagramme.  
Korrelatsioonianalüüsis  oletasin,  et  inimeste  sissetulekul  ja kehakaalu  vahel  on  omavahel  seos. 
Selgus, et seos oli olemas kuid pigem nõrk (korrelatsioonikordaja: 0,37). 
Võrdlesin ka kaalu ning pikkuse vahelist seost. Nende vaheline seos oli olulisemalt tugevam, nagu 
oli ka arvata (korrelatsioonikordaja: 0,65). 
Korrelatsioonimaatriksist  selgus,  et  omavahel  on  seoses  mitmed  tegurid:   kehakaal   ja 
netosissetulek  ning  spordiklubi  külastamine,  netosissetulek  ja  sugu  ning  vanus,  spordiklubi 
külastamine ja toitumine. Hajuvusdiagramme analüüsides võin öelda, et mida suurem on vanus 
seda suurem on netosissetulek. Ei saa väita, et see on fakt, kuid antud valimit analüüsides on nii. 
 
 
 
 

 
KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE  
Usaldusintervalliga  selgitasin  mis  oleksid  suurima  tõenäosusega  järgmise   vastaja   vastused.  Kui 
järgmine küsimustiku täitja  vastaks  kui palju ta kaalub,  siis 95%-se tõenäosusega vastaks ta, et 
kaalub  vahemikus  59-74  kg.  Kui  järgmine  küsimustiku  täitja  vastaks  kui  tihti  ta  külastab 
spordiklubi, siis 95%-se tõenäosusega vastaks ta, et kuni 4 korda nädalas. 
Järgmiseks,  otsustasin  uurida,  kas  spordiklubide  külastusvõimalused  ning  meediareklaamid 
tervislikust toitumisest on omavahel seotud. Kasutasin selle teada saamiseks dispersioonanalüüsi. 
Dispersioonanalüüsiga selgus, et nende kahe vahel ei ole seotust.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
KOKKUVÕTE 
Töö käigus uurisin erinevaid meetodeid kasutades, kui palju inimesed külastavad spordiklubisid 
ja  millised  toitumisharjumused  inimestel  on.  Võrdlesin  vastuseid  soo,  vanuse,  haridustaseme, 
elukoha, netosissetuleku, kehakaalu ning pikkuse alusel. Eesmärk oli teada saada, kas on mõistlik 
asutada ettevõte OÜ Tervis ning kui jah, siis millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Järgnevalt 
toon välja  minule  huvitava informatsiooni. Vastajad jagunesid soo järgi üsna võrdselt: 37 meest ja 
32 naist. Küsimusele “Kas toitute tervislikult?” vastasid 35 vastajat jah ja 34 ei. Selline jaotus oli 
minu jaoks üllatav, kuna arvasin, et suurem osa inimestest vastab küsimusele “jah”. Hii-ruut testi 
kasutades  selgus,  et  meeste  ja  naiste  spordiklubi  kasutamise  sagedus  ei  erine. 
Korrelatsioonianalüüsis oletasin, et kaalu ja pikkuse vahel on omavahel seis, samuti ka sissetuleku 
ja kehakaalu vahel. Kaalu ja pikkuse vaheline korrelatsioonikordaja oli 0,65 mis oli suurem kui 
sissetuleku  ja  kehakaalu  kordaja  0,37.  Korrelatsioonimaatriksist  selgus,  et  omavahel  on  seoses 
mitmed tegurid. Usaldusintervalli meetodit kasutades sain teada, et kõige tõenäolisemalt järgmine 
külastaja kaalub 59-74 kg ja külastab spordiklubi 4 korda nädalas.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
LISAD 
 
Lisa 1. Statistika ainetöö Henri Roihu- Exceli fail 
Lisa 2. Küsitluse ankeet  
 
 
Küsitluse ankeet: 
1. Millised spordiklubi külastamisvõimalused on Teie kodu läheduses? 
1)  enam-vähem 
2)  hea/suurepärane 
(ei pidanud vajalikuks panna variandiks, et „puudulik“, kuna selleks momendiks on spordiklubisid 
igas Eesti linnas mitmeid. Nende kogus on üsna hästi võrreldav ostukeskuste kogusega. 
2. Kui tihti külastate nädalas spordiklubi? 
1) kuni 3 korda 
2) kuni 4 korda 
3) kuni 7 korda 
4) ei külasta üldse 
3. Kas jälgite oma toitumist? 
1)  jah 
2)  ei 
3)  ei oska öelda 

 
 
4. Kas toitute tervislikult? 
1)  jah 
2)  ei 
5. Kas meediareklaamid tervislikust toitumisest on Teid mõjutanud? 
1)  jah 
2)  ei  
3)  ei oska öelda 
6. Pikkus:  
1)  1,51-1,61m 
2)  1,62-1,72m 
3)  üle 1,73m 
7. Kehakaal: 
1)  kuni 50kg  
2)  51-58kg 
3)  59-66kg 
4)  67-74kg 
5)  75-82kg 
6)  üle 83kg 
8. Netosissetulek kuus (€): 
1)  alla 300 
2)  301-500 
3)  501-700 
10 
 
4)  701-1000 
5)  üle 1001 
9. Elukoht: 
1)  Lõuna-Eesti 
2)  Põhja-Eesti 
3)  Elan välismaal 
10. Haridustase: 
1)  algharidus 
2)  keskharidus 
3)   kutseharidus  
4)  kõrgharidus 
11. Vanus: 
1)  alla 18 
2)  18-22 
3)  23-26 
4)  27-30 
5)  31-34 
6)  35-40 
7)  üle 40 
12. Sugu: 
1)  mees 
2)  naine 
11 
 
 
 
 
 
12 
 
Vasakule Paremale
Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #1 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #2 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #3 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #4 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #5 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #6 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #7 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #8 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #9 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #10 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #11 Statistika ainetöö-Inimeste sportlike eluviiside uurimine #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor henrirobi Õppematerjali autor
SISUKORD

SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 UURINGU METOODIKA 4 VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS 5 TUNNUSTEVAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS 6 KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE 7 KOKKUVÕTE 8 LISAD 9 Lisa 1. Statistika ainetöö Henri Roihu- Exceli fail 9 Lisa 2. Küsitluse ankeet 9














3

SISSEJUHATUS
Statistilise ainetöö teemaks on inimeste sportlike eluviiside uurimine.
Uuring on viidud läbi eesmärgil uurida, kui palju inimesed külastavad spordiklubisid ja millised toitumisharjumused inimestel on. Uurisin, kas spordiklubisid on inimeste meelest piisavalt, kas need rahuldavad inimeste tarbeid ja millised tegurid mõjutavad inimeste spordiklubis käimist. Võtsin vaatluse alla erinevaid tunnuseid ja analüüsisin inimeste sportlike eluviise ja selle seoseid nende pikkuse, kehakaalu, elukoha ja sissetulekuga. Nende teada saamiseks kasutasin t-testi, dispersiooni analüüsi, regressioon analüüsi, korrelatsioonimaatriksit ja teisi abivahendeid. Kvantitatiivseks tunnusteks on näiteks netosissetulek. Kvalitatiivsed tunnused on järjestustunnused ja nominaaltunnused. Nende alla kuulub näiteks spordiklubi külastusvõimaluse ehk asukoha hinnang. Kasutatud on ka nominaaltunnuseid, nagu näiteks sugu. Küsimustiku binaarseteks tunnuseks on hetke elukoht. Vastused aitasid mul mõista, milline on suurim spordiklubide külastajate grupp ja mis omadused sellistel inimestel on (pikkus, kaal, sissetulek, elukoht), millised on nende toitumisharjumused, kuidas nad hindavad enda elukoha läheduses olevaid spordiklubisid ja kui tihti nad külastavad spordiklubisid.
Ainetöö lõpuks sooviksin teada saada, millised on inimeste toitumis- ja sportimisharjumused ning sellest järeldus teha, mida neile tuleb pakkuda, et nende sportlike eluviise arendada ja nõudmisi rahuldada.

Sarnased õppematerjalid

Statistika ainetöö
166
xlsx

Statistika ainetöö

Netosissetulek Sugu Vanus Haridustase Elukoht kuus Kehakaal 1 2 2 1 1 3 1 2 2 1 1 5 2 2 4 2 2 2 2 3 4 1 2 5 1 2 2 2 1 2 2 2 2 1 1 4 1 2 2 1 2 1 2 2 2 1 1 6 1 3 3 1 1 4 1 2 2 1 2 6 1 2 2 1 3 2 1 2 2 1 1 3 2 2 3 1 2 2 1 2 2 1 1 2 2 3 2

Statistika
Andmeanalüüs sots teadustes
21
doc

Andmeanalüüs sots.teadustes

.................................................................. 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel..........................................................................................................................7 2. Valimit kirjeldav statistika ..................................................................................................... 7 2.1. Andmete graafiline kirjeldus................................................................................................7 2.2. Andmete arvuline kirjeldus..................................................................................................8 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud...........................................................................................

Uurimustöö metoodika
UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused
36
doc

UURIMISTÖÖ- toitumisharjumused

Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..

Toit ja toitumine
Uurimustöö aines Uurimismeetodite alused
24
docx

Uurimustöö aines Uurimismeetodite alused

Suureks erinevuseks võrreldes meeste ja naistega on see, et paljud mehed ostab oma rõivad sportikauplustest, naised eelistavad aga muid poode. Küsitlusest selgus, et naised külastavad rohkem second-hand kauplusi. Ükski küsitluses osalenud mees ei soeta oma rõivaid taaskasutuspoodidest, naistest külastab aga neid 3% vastanutest. Joonis 8. Rõivaste soetamise kohad. 9. RÕIVASTE MUGAVUSE OLULISUS Küsitlusest selgus, et enamik inimeste jaoks on väga oluline, et rõivas oleks seljas mugav. Ligikaudu 55% (vt joonist 9) vastanutest peavad rõivaste mugavust väga oluliseks. 23 inimese ehk 31% jaoks on see oluline ning kõigest 14% vastanutest pidasid seda keskmise tähtsusega asjaoluks. Tulemused näitavad, et meeste jaoks on rõivaste mugavus mõnevõrra tähtam kui naistele. 80% meeste arust on rõivaste mugavus väga oluline, kuid naistest valis selle vastuse variandi kõigest 51% vastajatest

Uurimistöö alused
Andmeanalüüsi konspekt
466
doc

Andmeanalüüsi konspekt

Histogrammi sisu Üldised võimalused graafikute redigeerimisel, graafiku suuruse muutmine, diagrammide kopeerimine Sektordiagramm- tunnus peab olema kvalitatiivne või järjestus või numbriline, millel on vähe erinevaid väärtusi (ei sobi: sissetulek, keskmine hinne, kui on palju erinevaid vastuse varaiante) tulpdiagramm Võrdlevad tulpdiagrammid Andmete esitamine kirjeldavate arvnäitajate abil korrelatsioonianalüüs Enam kui kahe runnuse vahelise seose uurimine, reliaablus Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta on me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad, näiteks: värvus, vanus,

Andmeanalüüs i
Äriuuringute alused
31
pdf

Äriuuringute alused

o Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks T-test ANOVA - kahe või enama grupi omavaheline võrdlus o Mitteparameetrilised testid Chi-ruut - atribuudi väärtuse võrdlemine eeldatava väärtusega (usaldusväärsus) KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused: · Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda nähakse läbi nende inimeste silmade, keda uuritakse · Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile.

Majandus
Andmeanalüüsi kordamisküsimused 2015
11
docx

Andmeanalüüsi kordamisküsimused 2015

nullpunkt on määratud. ­ Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: ­ Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused ­ Diskreetsed ja pidevad tunnused ­ Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus ­ Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: mis on mood, mediaan, kvantiilid, keskmine, standardhälve, dispersioon. Nominaaltunnused · Mood ­ kõige sagedasem väärtus või väärtusklass Järjestustunnused Mood Mediaan ­ punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks. Kvantiilid Alumine kvartiil ­ punkt, millest väiksemaid väärtusi on kogumis ¼ osa.

andmeanal��s
KÜSITLUS
17
docx

KÜSITLUS

kool, töökoht, amet jne. Lõpus on kindlasti on vajalik ka selline lihtne pöördumine, nagu : küsitlusele vastuste andmisel täname osutatud abi eest. Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ­ ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ­ ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ­ ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim ­ juhuvalim ­ kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid.

Andme-ja tekstitöötlus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun