Netosissetulek Sugu Vanus Haridustase Elukoht kuus Kehakaal 1 2 2 1 1 3 1 2 2 1 1 5 2 2 4 2 2 2 2 3 4 1 2 5 1 2 2 2 1 2 2 2 2 1 1 4 1 2 2 1 2 1 2 2 2 1 1 6 1 3 3 1 1 4 1 2 2 1 2 6 1 2 2 1 3 2 1 2 2 1 1 3 2 2 3 1 2 2 1 2 2 1 1 2 2 3 2
.................................................................. 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel..........................................................................................................................7 2. Valimit kirjeldav statistika ..................................................................................................... 7 2.1. Andmete graafiline kirjeldus................................................................................................7 2.2. Andmete arvuline kirjeldus..................................................................................................8 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud...........................................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused..
Suureks erinevuseks võrreldes meeste ja naistega on see, et paljud mehed ostab oma rõivad sportikauplustest, naised eelistavad aga muid poode. Küsitlusest selgus, et naised külastavad rohkem second-hand kauplusi. Ükski küsitluses osalenud mees ei soeta oma rõivaid taaskasutuspoodidest, naistest külastab aga neid 3% vastanutest. Joonis 8. Rõivaste soetamise kohad. 9. RÕIVASTE MUGAVUSE OLULISUS Küsitlusest selgus, et enamik inimeste jaoks on väga oluline, et rõivas oleks seljas mugav. Ligikaudu 55% (vt joonist 9) vastanutest peavad rõivaste mugavust väga oluliseks. 23 inimese ehk 31% jaoks on see oluline ning kõigest 14% vastanutest pidasid seda keskmise tähtsusega asjaoluks. Tulemused näitavad, et meeste jaoks on rõivaste mugavus mõnevõrra tähtam kui naistele. 80% meeste arust on rõivaste mugavus väga oluline, kuid naistest valis selle vastuse variandi kõigest 51% vastajatest
Histogrammi sisu Üldised võimalused graafikute redigeerimisel, graafiku suuruse muutmine, diagrammide kopeerimine Sektordiagramm- tunnus peab olema kvalitatiivne või järjestus või numbriline, millel on vähe erinevaid väärtusi (ei sobi: sissetulek, keskmine hinne, kui on palju erinevaid vastuse varaiante) tulpdiagramm Võrdlevad tulpdiagrammid Andmete esitamine kirjeldavate arvnäitajate abil korrelatsioonianalüüs Enam kui kahe runnuse vahelise seose uurimine, reliaablus Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta on me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad, näiteks: värvus, vanus,
o Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks T-test ANOVA - kahe või enama grupi omavaheline võrdlus o Mitteparameetrilised testid Chi-ruut - atribuudi väärtuse võrdlemine eeldatava väärtusega (usaldusväärsus) KVALITATIIVNE UURING Kvalitatiivse lähenemise kesksed rõhuasetused: · Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda nähakse läbi nende inimeste silmade, keda uuritakse · Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine · Protsessi rõhutamine · Paindlikkus ja piiratud struktuur Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile.
nullpunkt on määratud. Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Diskreetsed ja pidevad tunnused Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: mis on mood, mediaan, kvantiilid, keskmine, standardhälve, dispersioon. Nominaaltunnused · Mood kõige sagedasem väärtus või väärtusklass Järjestustunnused Mood Mediaan punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks. Kvantiilid Alumine kvartiil punkt, millest väiksemaid väärtusi on kogumis ¼ osa.
kool, töökoht, amet jne. Lõpus on kindlasti on vajalik ka selline lihtne pöördumine, nagu : küsitlusele vastuste andmisel täname osutatud abi eest. Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid.
Kõik kommentaarid