Klassi õpilaste toitumisharjumused (0)

Laagri Kool
klassi õpilaste toitumisharjumused
Koostaja: Kaspar -Eerik Maarand
Juhendaja : Merike Palts
Harjumaa 2014

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
Tervislik toitumine 4
Klassi küsimustik 5
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
Lisa 1 13

Sissejuhatus

Selle uurimustöö teema on klassi õpilaste toitumisharjumused.
Selle teema valisin ma selleks, et teada saad milline on õige toitumine, kuidas minu klassivennad toituvad ja millised on nende teadmised toitumise kohta.
Uurimistöö aluseks võetud küsimustik on tehtud kahes osas.
Esimeses osas uurin klassikaaslaste toitumus harjumisi ja teises osas uurin palju nad teavad tervislikust toitumisest.
Uurimustöö alguses on ka lühiülevaade tervislikust toitumisest ja selle põhitõdedest.

Tervislik toitumine

Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet:

• Söö vastavalt vajadusele
  
• Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras
  
• Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb
  
• Söö mitmekesiselt
  

Taldrikureegel on hea abivahend tervisliku toidukorra kokkupanemiseks.
Taldrikureegel:

• erinevad salatid või aurutatud- hautatud -keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
  
• põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi;
  

• lisand , näiteks riis , kartul , tatar , makaronid jms ülejäänud veerandi.
  

Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu.
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult.
Püramiidi alus: liikumine - Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!
Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul

• Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad
  
• Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna
  
• Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned
  
• P Joonis 1: Toidupüramiid
  üramiidi tipp: mesi , moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid .
  

Klassi küsimustik

Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid.
1)Kui mitu korda päevas sa sööd?
Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad. Inimesed aga arvavad ka et peale kindlat kellaaega ei tohi enam süüa, see aga on puhta vale kuna kui te magate, siis teie keha on ilma toiduta umbes kaheksa tundi. Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab oma lihaskudet sööma, kui ta lülitub ümber nälgimisrežiimile.
Joonis 2: Söögikordade arv päevas
2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida?
Peaaegu kõik söövad hommikusööki, kõigi neljateistkümne õpilase seas oli kaks õpilast kes ei söönud hommikusööki ja oli ka üks kes sõi aegajalt . Nagu ka öeldakse, et hommikusöök on kõige tähtsam söögikord, see on ka täiesti tõsi nii et kõik kes söövad hommikust, see on neile hea. Nende hommikusöök oli saiast kanafileeni, enamasti ikkagi söödi hommikusöögiks võileiba. See, mida sa hommikul sööd või ei söö, määrab suuresti ära selle, kuidas sa ennast päeval tunned . Kas siis pidevalt näljasena, meeletu magusaisuga või hoopis täiskõhuga terve päeva jooksul. Kui tarbid hommikul korraliku hommikusöögi, mis sisaldab piisavalt nii valke, rasvu kui ka aeglasemalt imenduvaid süsivesikuid püsib kõht pikemat aega täis. Valku hommikusöögiks leiad munast , piimast, kodujuustust või näiteks singist. Hea süsivesikuportsjoni moodustavad seemneleib, erinevad pudrud (näiteks kaerahelbepuder) või puuviljad ( pirnid , õunad, apelsinid ). Rasvu saad munadest, seemneleivast, erinevatest kasulikest õlidest (külmpress oliiviõlid, linaseemneõlid), pähklitest. Hea ja kasuliku hommikusöögi moodustavad näiteks muna seemneleivaga, kõrvale kurgi-tomati salat koos külmpress oliivõlikastmega või kaerahelbepuder pähklitega, kõrvale natukene 4% kodujuustu ja üks puuvili. Hommikuti väldi suures koguses lihtsuhkruid (erinevad suhkrurikkad hommikusöögihelbed, saiakesed, koogid ). Hetkeks on enesetunne väga hea, kuid mõne aja pärast on kõht jälle tühi ja haarad uue snäki järele. Minu klassivennad aga ilmselt ei viitsi nagu noored ikka nii luksuslikku hommikusööki teha, nii et soovitaks süüa putru.
Joonis 3: Hommikusöök
3)Kui palju rämpstoitu nädalas tarbid?
Nagu noored ikka tarbivad nad palju rämpstoitu, see eest minu klassivendadel väga sellega probleeme pole, söödi kord kuus kuni 4 korda nädalas ja keskmiselt söödi kaks korda nädalas mis minu arvates on ikka väga normaalne kogus. Kõige rohkem soovitaks ikkagi mitte üldse rämpstoitu tarbida, või siis väheses koguses kuna see mõjub laastavalt laste IQ-le ja nende unele. Kui laps aga und ei saa on ta pahur ja väsinud terve päeva.
Joonis 4: Räpstoidu tarbimine
4)Kui palju juurikaid ja juurvilju sööd?
Nagu kõik teavad siis lastele väga juurikad ja juurviljad ei maitse, aga see eest minu klassis sellega väga probleeme pole, enamasti kõik sõid 1-5 korda nädalas juurikaid ja juurvilju, aga mõni lausa 5-10 korda nädalas, mis on väga hea tervisele. Juurikad ja juurviljad on vitamiini- ja mineraalainerikkad ning teraviljatoodete kõrval parimaks kiudainete allikaks. Kiudained aitavad samuti tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt.
Joonis 5: Juurviljade tarbimise sagedus
5)Mida jood kõige tihedamini toidu kõrvale?
Jõid nad ka päris tervislikult ja normaalselt kui mõni poiss sealt välja jätta. Enamasti jõid kõik poisid vett, piima ja mahla. Meie klassis pole kõik poisid väga normaalsed, ehk mõni poiss meie klassist jõi ka viina ja viskit , mis pole loomulikult tervisele kasulik ja eriti nii noore poisi omale. Tegelikkuses pole söögi kõrvale joomine tervislik kuna vähendab see maomahlade kontsentratsiooni ja aeglustab seedeprotsesse. Teisisõnu, vedelik lahjendab maomahlu ning seedeprotsessid pole enam nii efektiivsed.
Joonis 6: Erinevad joogid
Mõtlesin testida ka oma klassikaaslaste teadmisi, tulemused olid oodatust paremad.
6) Järjesta, milliseid toite peaks sööma iga päev ja mida harvem (a - d):
(d) - kananagitsad, viiner, friikartulid, vahukoor
(b) - must leib, makaronid, sealiha , mesi
(a) - saib, pruun riis, maitsestamata jogurt, veiseliha
(c) - peenleib, kompotid , sink, hamburger
Esiteks ma tahtsin teada kas nad teavad millised toidud on esmatähtsad ja millised tervisele rohkem kahjulikud. Neid kes panid järjestuse täiesti täppi oli neli neljateistkümnest, aga ega ka teised midagi väga valesti ei pannud , ülejäänud teised panid esmatähtsad paika, aga mõni üksik asi läks neil paigast ära.
7) Teiseks küsisin ma neilt , milleks toiduenergiat on vaja?
Valikuvarjantides olid: põhiainevahetuseks, magamiseks, soojustekkeks, kehaliseks tegevuseks, unistamiseks ja vaimseks tegevuseks.
Valikus olid kõik õiged peale magamise ja unistamise. Osad klassivennad märkisid, et toiduenergiat on vaja ainult põhiainevahetuseks, teised märkisid pooled õigesti ja täiesti veatult vastanuid oli kokku kolm.
8) Toidus saadavat energiat saab mõõta:
A - kg’, B - cl; C - kcal
Küsisin enda arust kerge küsimuse aga tuleb välja, et mõningate klassikaaslaste jaoks see nii kerge polnud. Nimelt ma küsisin millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta. Hämmastavalt vastasid 6 poissi et seda saab mõõta kilogrammides. Vastustevariantide seas oli ka cl ehk kalorites, mida keegi ei pakkunud. Kolmandaks variandiks oli õige variant ehk kcal, mis on kilokalor ja seda pakuti enim kordi .
9) Milline on 15 aastase normaalkaalus poisi KMI (kehamassiindeks)?
A - 12,3 – 16,8; B - 16,8 – 23,2; C - 23,2 – 30,1
Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet KMI = kaal (kg) : pikkus (m2)
Mille õigeks vastuseks oli 16,8 – 23,2. Siin ülesandes oli peaaegu kõigi õpilastel õige vastus, ainult ühel õpilasel oli valesti ja oli pannud sinna 23,2 – 30,1.
10) Kuidas nimetatakse söömishäiret, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides . Tarbides toite oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides. Kas anoreksia , ortorexia või buliimia ?
See küsimus oli vastuseid vaadates vist ka kõige raskem, kuna oli ainult 1 õige vastus ja see oli ortorexia, teised vastasid aga teisiti.
Kõige enam kordi valiti aga buliimia mis tegelikkuses on söömishäire, mille iseloomulikuks tunnuseks on õgimissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu paksukstegevat mõju kaotada - oksendamise, lahtistite söömise või muul moel.
Teisena valiti anorexia mis jäi vaid ühe häälega buliimiast maha. Anorexia on aga inimese enda poolt välja toodud ja soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline.

Kokkuvõte

Selle uurimustööga õppisin, mida on kõige parem süüa, kui palju on hea süüa ja sain ka teadmisi toidu kohta. Näiteks kuidas mõõdetakse toidu sisaldust. Samuti ma õppisin mida minu klassivennad söövad, joovad ja kui tihti nad seda teevad.
Minu klassivennad söövad keskmiselt 4 korda päevas. Peaaegu kõik söövad hommikusööki. Neljateistkümne õpilase seas oli kaks õpilast kes ei söönud hommikusööki ja oli ka üks kes sõi aegajalt. Rämpstoitu söödi keskmiselt kaks korda nädalas. Klassikaaslastest enamus sõid 1-5 korda nädalas juurikaid ja juurvilju. Enamasti jõid poisid toidu kõrvale vett, piima ja mahla. Kokkuvõttes söövad minu klassikaaslased päris tervislikult.
Klassikaaslaste teadmistest toidu tarbimise suhtes sain teada milliseid toite peaks sööma iga päev ja mida harvemini. Enamusel pole see siiski päris selge. Milleks toiduenergiat on vaja teadsid täpselt 3 klassivenda. Pooled klassikaaslased ei tea veel millise ühikuga saab toidus saadavat energiat mõõta. Enamus teavad, et normaalkaalus 15 aastase poisi KMI (kehamassiindeks) on 16,8 – 23,2. Söömishäiretest ei teata palju midagi. Ainult üks poiss teadis mis on ortorexia. Kokkuvõttes on kõigil veel palju õppida tervisliku toitmise kohta.
Uurimustöö kokkuvõtteks saab öelda, et klassikaaslased söövad päris tervislikult, aga nende teadmised tervisliku toitumise kohta pole veel päris head.

Kasutatud kirjandus

M.Küll, K.Part, K.Kõiv, E. Kiive „Tervis – minu valikud“
8. klassi inimeseõpetuse õpik. Koolibri, Tallinn 2012
Eesti Tervisedenduse Ühing http://www.tervis.ee
Tervisliku toitumise informatsioon http://www.toitumine.ee
Millised võiksid olla söögikorrad http://www.treenitargalt.ee/millised-voiksid-olla-soogikorrad-naidistoitumiskava/
Hommikusöök – tervislik algus päevale https://www.myfitness.ee/uudiskiri/uudiskiri-4/hommikusook-tervislik-algus-paevale
Rämpstoit teeb lapse paksuks, aga õnnelikuks http://forte.delfi.ee/news/teadus/rampstoit-teeb-lapse-paksuks-aga-onnelikuks.d?id=22855817
PUU- JA KÖÖGIVILJAD ning sinu tervis http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Puu_ja_koogiviljad_ning_sinu_tervis.pdf
Kas jood söögi kõrvale? http://www.kaalustalla.ee/blogi/kas-jood-soogi-korvale/

Lisa 1

Toitumisharjumused
1)Kui mitu korda päevas sa sööd?

• ………………………………
  

2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida?

• Ei
  
• Jah
  

• Mida: …………………………………………………….
  

3)Kui palju rämps toitu nädalas tarbid?

• ……………………………..
  

4)Kui palju juurikaid sööd?

• 1-5 korda nädalas
  
• 5-10 korda nädalas
  
• Vähem: ………………
  

5)Mida jood kõige tihedamini toidu kõrvale?

• Vett
  
• Piima
  
• Karastusjooki
  
• Energiajooki
  
• Muud: …………………………..
  

6) Järjesta, milliseid toite peaks sööma iga päev ja mida harvem (a - d):
___ - kananagitsad, viiner, friikartulid, vahukoor
___ - must leib, makaronid, sealiha, mesi
___ - saib, pruun riis, maitsestamata jogurt, veiseliha
___ - peenleib, kompotid, sink, hamburger
7) Toiduenergiat on vaja (märgi õiged):

• põhiainevahetuseks
  
• magamiseks
  
• soojustekkeks
  
• kehaliseks tegevuseks
  
• unistamiseks
  
• vaimseks tegevuseks
  

8) Toidus saadavat energiat saab mõõta:
A - kg
B - cl
C - kcal
9) Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet KMI = kaal (kg) : pikkus (m2)
Milline on 15 aastase normaalkaalus poisi KMI?
A - 12,3 – 16,8
B - 16,8 – 23,2
C - 23,2 – 30,1
10) Söömishäiret, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist
teatud sööke valides, tarbides toite oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides.
Nimetatakse (märgi õige):
A - Anoreksia
B - Ortorexia
C - Buliimia
14