„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” (1)

Q: Mis on energia lihtinimesele?

Vastus leiad õppematerjalist: „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

Tallinna Majanduskool - Majandus - Eesti majandus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on energia lihtinimesele?

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ärijuhtimise osakond
„ TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”
REFERAAT
Juhendaja :
Ahto Mülla
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG 3
1.1. Põlevkivi 4
1.2.Vabaturg 4
1.3.Euroopa energiapoliitika 6
2. PERSPEKTIIVID 7
2.1.Hind 7
2.2.Eelised ja tootmisvõimsus 8
3. PROBLEEMID 9
3.1.Inimeste teadlikkus 9
3.2.Jäätmed 10
3.3.Puudused 11
4. Korduma kippuvad küsimused 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD ALLIKAD 15

SISSEJUHATUS

Mis on energia lihtinimesele? Tänapäevaühiskonnas üks peamisi ja olulisel kohal olev tegur mis otseselt mõjutab meie igapäeva elu. Käesoleval ajal ei kujutaks ette elu ilma elektrita, kogu majapidamine võib olla ülesehitatud elektrienergiale – küttesüsteem , veevarustus ( pumbad ), valgustus , majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid ) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol.

ELEKTRIMAJANDUSE ARENG

Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on merekaabel Estlink , edukalt on töösse rakendatud uued keevkihtkatlad Narva Elektrijaamades, käivitunud on EL heitmekaubandus, kiiresti on arenema hakanud taastuvelektri tootmine, päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek . Eesti elektrisüsteemis tervikuna on oluliselt vähenenud elektrienergia kaod, oluliselt on suurenenud elektri eksport .

Põlevkivi

Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia. Kui aastakümneid tagasi oli maardlaid ja kaevandusi täis suuremosa ida Eestist siis tänaseks on mitmed kaevandused suletud. Põlevkivikaevanduste sulgemise peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduslik otstarbekus . Maapinnakihid kaevanduste piirkonnas ei jookse horisontaalselt , kaevandamise algfaasis asusid tootmiseks kasutatavad põlevkivikihid maapinna lähedal ning kaevandamise kulud olid suhteliselt soodsad. Kuna põlevkivi ei „kasva“ siis tuli kaevandamise jätkudes liikuda aina sügavamale maa alla, see aga muutis kaevandamise järjest kulukamaks. Tänasel päeval on Eesti peamine elektri tootja AS Eesti Energia otsimas lahendusi ja võimalusi väljaspool riigipiire, toormaterjali kaevandamiseks ja importimiseks.
Statistikaameti koostatud statistilise ülevaate „ Energiabilanss 2007” andmetel toodeti elektrienergiat põlevkivi baasil 11402 GWh, maagaasil 350 GWh, põlevkivigaasil 235 GWh, hüdroenergial 22 GWh, tuuleenergial 91 GWh, muudel taastuvatel 36 GWh, ja turbal 22 GWh (vt joonis 1). Aastal 2007 oli põlevkivist toodetud elektri osakaal 93,6%.
Joonis 1. Elektrienergiat toodeti 2007 aastal 12188 GWh15

Vabaturg

2011 aasta mai kuus saatis Majandusministeerium kooskõlastusele elektrituruseaduse muutmise eelnõu, kus muu hulgas prognoositi, et 2013. aastal tuleb tarbijail silmitsi seista 20 protsendilise hinnatõusuga.
"Elektrienergia praeguste turuhindade juures tähendaks elektrituru avanemine kodutarbija ja väiksema äritarbija jaoks umbes 20% hinnatõusu - suurematele elektritarbijatele veidi rohkem, väiksematele vähem," öeldakse eelnõu seletuskirjas.
Ministeerium täpsustas, et võrguteenuste, aktsiisi ning taastuvenergia tasude osatähtsuse erinevuse tõttu lõpphinnas on elektrienergia hinna tõusu mõju erinevatele tarbijagruppidele erinev.
Samuti tuleb ministeeriumi kinnitusel arvestada uute elektrituulikute ühendamisega nii Eesti kui teiste Balti riikide ja Skandinaavia süsteemidega, uute hüdroelektrijaamade ehitamisega Norras, Soome tuumajaama valmimisega ning pikemas perspektiivis pole välistatud ka täiendavate tuumajaamade ehitus regioonis.
Nimetatud tegurite seas on nii neid, mis võiksid elektrienergia turuhinda Eesti jaoks kergitada (uued ühendused ) kui ka alandada (lisanduv tootmisvõimsus).
Tänaseks on Eesti vabaturule üle läinud ja eeldatav hinnatõus on käega katsutav nii kodu- kui ettevõtete tasemel. Tavatarbija jaoks tekitas ja tekitab siiani, elektrituru avanemine lisaprobleeme eelkõige hinnatõusu ja elektrienergia pakkujate valiku näol.
Joonis 2. 110-330kv Eesti elektrivõrk seisuga 01. September 2012 (allikas: Heiki Jakson, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)

Euroopa energiapoliitika

Euroopa Ülemkogu võttis 2007. aasta märtsis vastu Euroopa Liidu Energiapoliitika tegevuskava 2007-2009 (edaspidi EL Energiapoliitika), mille eesmärkideks on:

tõsta energia varustuskindlust;
tagada Euroopa konkurentsivõimeline ja taskukohane energia;
soodustada keskkonna jätkusuutlikkust ja võidelda kliimamuutustega.

Energiapoliitika tegevuskavas nimetatud eesmärkide tagamiseks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonikad sihtväärtused energia efektiivsuse, taastuvenergiaallikate ja biokütuste kasutusele, sealhulgas keskkonnasõbraliku süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta aastaks 2020:

vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra võrreldes baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%);
tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005. aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%);
saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine primaarenergia lõpptarbimises
suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel , et töötatakse välja majanduslikult otstarbekad teise põlvkonna biokütused.

Tulenevalt EL visioonist, mis on suunatud keskkonnasäästlikkusele ning taastuvenergia kasutamisele, tuleb nende suunistega arvestada ka Eesti elektrimajanduse tuleviku planeerimisega.

PERSPEKTIIVID

Hind

Käesoleval hetkel mõjutab Eesti elektri hinda eelkõige Nord Pool Spot (NPS) börs ja elektri hinna teevad matemaatikud Oslos
Börs töötabki nii, et elektri müüjad, näiteks Eesti Energia, ja ostjad, näiteks 220 Energia, sisestavad turule oma pakkumisi ise.
"Kesk-Euroopa aja järgi kella 12ni (Eesti aja järgi kella 13ni) sisestatakse pakkumisi järgmise päeva igaks tunniks. Siis läheb turg kinni ja kell 13.30 avalikustatakse hinnad homse päeva iga tunni kohta igas piirkonnas. Nii 365 päeva aastas." (Elspot-turg ehk päev-ette-turg)
Kõik turuosalised saavad teha ostu- või müügipakkumisi selles piirkonnas, kus neil on tootmine või tarbimine. "Kui Eesti Energial on tootmine Eestis, aga kliendid oleksid näiteks Lõuna-Rootsis ja EE tahaks sinna oma elektrit müüa, siis nad saaksid seda teha nii, et müüvad elektri Eestis börsile ja ostavad Lõuna-Rootsis börsilt ning müüvad klientidele edasi. See on turu kokkulepe selleks, et see annab kalliste ülekannete koormamisel kõigile võrdsed võimalused ja keegi ei ole eelisjärjekorras."
"Hind peab jääma –200 euro ja +2000 euro vahele. Iga turuosaline saab valida kuni 64 hinnaastet. Ta ise otsustab, millised hinnaastmed ta paneb, ja ise sisestab oma pakkumise," kui pakkumise kogus on miinusmärgiga, on see müük, ja kui plussmärgiga, siis ost.
Eesti Energia põlevkivil baseeruv tootmine on tuule-, vee- ja tuumaenergiaga võrreldes suhteliselt kallis ja kui hind on turul väiksem, siis Eesti Energia müüma ei pääsegi. "Selle asemel, et Narvas plokid käima panna, ostab Eesti Energia energiat turult odavamalt, kui ta suudaks ise toota. Samas, kui on külm talvepäev, siis Eesti Energia toodab kasumit."
Nord Pool Spoti Eesti esindaja Hando Sutter usub, et kui Soome tuumajaam valmis saab, hakkavad Eesti Energia plokid vähem turule pääsema. Eriti suvel, kui tarbimine väiksem.
Põhjamaades tuleb pool tarvitatavast elektrist hüdroenergiast, aga oluline on ka tuumaenergia. Kui Saksamaa paneb oma jaamu kinni, siis Põhjamaad ehitavad tuumajaamu juurde. Palju on räägitud Leedu tuumaprojektist, aga ei ole räägitud palju Soome projektist, kus on ainuüksi Olkiluoto ehitatava 3. ploki võimsus on 1600 MW, mis on rohkem kui Eesti tiputarbimine kokku. See peaks käima minema 2015. aasta algul ja see on Eesti piirile oluliselt lähemal kui planeeritud Leedu tuumatootmine ning võimsam ka. See on Eesti tarbijale väga hea uudis. Kui EstLink 2 läheb käima, on see meile kasutatav. Uus ühendus Eesti ja Soome vahel on planeeritud tööle saama 2014. aasta alguses.

Eelised ja tootmisvõimsus

Tuumakütuse otsasaamise pärast ei ole eriti vaja muretseda - praeguse tempo (370 GW aastas) juures jätkub seda 85 aastaks (2). Viimase nelja aasta jooksul on uraani hind teinud läbi suure tõusu, mis suurendab uraani varusid veelgi, sest varem majanduslikel kaalutlustel kõrvale heidetud väiksema uraanisisaldusega maagid on nüüd taas päevakorda kerkinud . Ja kuigi uraani hind on kahtlemata elektri tootmisel oluline, moodustab see vaid väga väikese osa tuumaelektrijaama kogukuludest. Uraani tootmisesse investeeritavad summad on samuti viimastel aastatel suurenenud. Praegu katsefaasis olevad uue tehnoloogilise lahendusega tuumareaktorid kulutavad mitmeid kordi vähem tuumakütust ning on praegustest tuumareaktoritest ohutumad.
Tuumaenergia vastu ei ole mitte ühtegi piisavalt mõjuvat argumenti, mis oleks piisava kaaluga, et tuumaenergia maailma energeetika tulevikust välja jätte. Pigem vastupidi, läheneva naftatootmise tipu ja üha kuhjuvate keskkonnaprobleemide taustal on tuumaenergia kõige mõistlikum suuremahuline elektrienergia tootmise viis.
Järgnevalt on toodud loetele, võrreldes teiste energialiikidega:

Uraanimaaki esialgu jätkub (prognoositult 30-60 aastat) .
Tuumaenergia tehnoloogia on juba välja arendatud, seega ei pea seda enne välja arendama.
Energiasisaldus suur.
Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht.
Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
Ei sõltu ilmastikuoludest.

Joonis 3. Suuremad tuumaenergia tootjad

PROBLEEMID

Inimeste teadlikkus

2006.aasta sügisel viidi eurooplaste hulgas läbi uuring Eurobarometer 271, “Europeans and Nuclear Safety”, et selgitada avalikku arvamust tuumaenergia ning selle ohutuse teemal.
Uuringu kokkuvõtte kohaselt on tuumaenergia vastuoluline ning uuringu seisukohalt keeruline teema. Kuigi vastanud omavad enamasti tuumaenergia teemal oma arvamust, siis on samas paljud uuringud ka näidanud, et kõnealusel teemal tuntakse end siiski väheinformeerituna ning spetsiifilisemates küsimustes nagu radioaktiivsuse ohutus ning radioaktiivsed jäätmed ei omata täpsemat teavet. Üldiselt erinevad arvamused riikide puhul, kus tuumajaamad on olemas võrreldes maadega, kus neid ei ole.
Eurooplased kalduvad tuumaenergiat positiivselt väärtustama, kui küsimuse all on energiasõltumatus (69%), stabiilsemad energiahinnad (50%) ning võitlus globaalse soojenemise vastu (46%).
47% vastanutest arvab, et tuumaenergia asendamine mingi teise energialiigiga ei ole lihtne ülesanne. Sellele vaatamata ei peeta tuumaenergia osakaalu tõstmist lahenduseks rääkides Euroopa energiaalastest väljakutsetest nagu kasvav energianõudlus ja võitlus globaalse soojenemisega. Kui suurem rühm vastanuid (39%) eelistaks tuumaenergia osa vähendamist energiaportfellis, siis peaaegu samavõrra (34%) säilitaks selle praeguse mahuosa .
Tuumaenergiat vastustakse tavaliselt tuumaenergia tootmisega kaasnevate võimalike ohtude pärast ning seda kinnitas ka käesolev uuring. Enamik eurooplastest (53%) arvab, et tuumaenergiaga kaasnevad ohud kaaluvad üles sellest saadava kasu (samas kui 33% on vastupidisel seisukohal) ning sama suure hulga hinnangul peitub tuumajaamades risk nii nende endi kui perekonna jaoks (see on 53% hinnang, samas kui 38% nii ei arva ).

Jäätmed

Kogu ELis tekib igal aastal umbes 40 000 m3 radioaktiivseid jäätmeid. Valdav enamus kõnealustest radioaktiivsetest jäätmetest tekib tuumaelektrijaamade ja muude tuumarajatiste igapäevase tegevuse tulemusel ning tegemist on madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmetega. Kasutatud tuumkütus toodab aastas umbes 500 m3 kõrge radioaktiivsusega jäätmeid, omades kas kiiritatud kütuse või ümbertöötlemisel klaasistatud jäätmete kuju. Madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmete osas rakendatakse peaaegu kõikides tuumaenergiaprogramme omavates ELi liikmesriikides tööstuslikke strateegiaid .
Kokku on selliseid jäätmeid ELis ladustatud umbes kaks miljonit kuupmeetrit, millest enamus on ladustatud maapinnal asuvates või maapinnalähedastes rajatistes.
Kõrge radioaktiivsusega ja pikaajaliste jäätmete osas ei ole veel ükski riik rakendanud kavandatud lõpplahendust.
Lõpphoiustamine sügavates ja stabiilsetes kivimite formatsioonides on tuumatootjate jaoks eelistatuimaks lahenduseks, samas kui teised eelistavad maapinnalähedasi rajatisi, et järelvalve ja võimalikud parandustööd oleksid lihtsamad. Mõned peamised tegurid, mis mõjutavad kõnealuse lõpplahenduse suunas tehtavaid edusamme , on pigem sotsiaalpoliitilised kui tehnilised.
Suured edusammud on toimunud Soomes, kus kohaliku elanikkonna ja parlamendi heakskiidul on ladustamiskoht valitud. Soome seadusandlus välistab igasuguse tuumajäätmete ekspordi või impordi Soome või Soomest välja. Ka Rootsis ja Prantsusmaal on ladustamiskoha valikul tehtud suuri edusamme. Enamikus riikides on ladustamiskoha valik siiski keskne küsimus, mis pidurdab lõpplahenduse elluviimist.
Teadusuuringute programmidega töötatakse välja täiendavaid tehnoloogiaid jäätmete käitlemiseks, peamise eesmärgiga vähendada nende kogust või neis sisalduvaid pikaajalisi komponente.
Kõnealuseid tehnoloogiaid koos nimetatakse „eraldamiseks ja transmutatsiooniks”. Kuigi nad pakuvad võimaluse vähendada selliste jäätmete pikaajalist mürgisust, ei saa nende puhul kunagi täielikult välistada vajadust eemaldada need keskkonnast (st kasutada tuleb lõpphoiustamist sügavates geoloogilistes kihtides). Selline „kontsentreeriv ja piirav” lähenemisviis võimaldab viia keskkonnamõjud miinimumini.

Puudused

Järgnevalt on toodud puuduste loetele, võrreldes teiste energialiikidega:

Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks.
Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine.
Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust.
Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi.
Tuumasantaaži (terrorismi) oht
Tuumajaama ehitus võtab aega minimaalselt 5 aastat (+ veel projekteerimine)
Protsessi käigus järele jäävaid radioaktiivseid jääke saab kasutada tuumarelvade ehitamisel

Korduma kippuvad küsimused

Alljärgnev väidete ja vastuste kogumik põhineb Enn Realo poolt tõlgitud artiklist “The Nuclear Debate”, juuli 2007.
Tegemist on mõnede lihtsate küsimustega, mis tuumaenergia teemal tavaliselt enim esitatakse.
Küsimus
Vastuse põhipunktid
Kas uraanikaevandused saastavad vältimatult keskkonda ning kaevandusjääkide hoidlatest lekib saastet keskkonda?
Uraanikaevandused püüavad keskkonna saastamist minimiseerida, kaevandamise tehnoloogiad on paremini välja arendatud Austraalias ja Kanadas, kus peamised uraanikaevandused omavad ISO14001 sertifikaate. Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust.
Kas uraani kaevandusjääkides säilib peaaegu kogu radioaktiivsus sadu tuhandeid aastaid?
Jah. Korraliku ja kontrollitud käitlemise puhul on minimiseeritud ohud nii keskkonnale kui töötajatele. Kogu radioaktiivsus jäätmetes pärineb algsest uraanimaagist, protsessi käigus midagi täiendavalt ei lisata. Uraanikaevanduste ohutu sulgemine (saneerimine) tagab nende püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud.
Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele?
Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse.
Kas on olemas ohutu kiirituse tase?
Kuna kiirituse piirmäära ei ole võimalik teaduslikult põhjendada, siis järgitakse kiirguskaitses konservatiivsuse printsiipi . Kiirituse madalad tasemed ei ole kahjulikud. Maailmas on mitmeid kohti, kus looduslik kiirgusfoon on võrreldav, ulatudes kuni 50 mSv aastas.
Kas tuumajäätmed (näiteks kasutatud tuumkütus) kujutavad endast lahendamata probleemi?
Kõikides tuumaenergiat kasutavates maades on kehtestatud protseduurid selliste jäätmete hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks. Nende tegevustega kaasnevad kulutused on arvestatud elektritootmise hinnas . Rajatakse lõppladustamise kohad, näiteks Soomes Olkiluotos 500 m sügavusele graniitsete kivimite sisse, kus vaskkonteineritesse paigutatud tuumkütuse vardad ümbitsetakse lisaks veel metabentoniitse saviga . Tagatakse, et ka 10000 aasta pärast, kui tõenäoliselt tuleb uus jääaeg , liustikud tuumajäätmete ladestuskohta ei mõjuta.
Kas tuumatööstus on vastutav kohutavate jäätmete eest, mida meie järeltulijad õudusunenäona peavad taluma ?
Tuumaenergeetika on ainus energiat tootev tööstusharu , mis on võtnud kohustuse kanda täit vastutust oma jäätmete käitlemise eest ning katab sellega seotud kulud.
Kas tuumareaktorid on ebakindlad? Tšernobõli avarii põhjustas tohutult palju hukkunuid .
Enam kui 50 aasta jooksul on tuumajaamad kasutuses olnud enam kui 12000 käiduaastat. Võttes arvesse praeguste reaktorite ehitust ja ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned NLiidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on täiendatud ja praegu on nad palju usaldatavamad kui 1986. a. Tšernobõliga analoogne avarii ei ole tehniliselt võimalik üheski Lääne-tüüpi reaktoris või mistahes tänapäeval ehitatavas reaktoris.
Kas tuumaenergia on liiga kallis?
Tuumaelekter on enamasti konkurentsivõimeline võrreldes söe põletamisel saadava elektriga – mõnes riigis odavam, mõnes kallim. Väliste kulude (i.k. external costs ) arvessevõtmisel on tuumaelekter ülimalt konkurentsivõimeline. Energia kokkuhoid on ülitähtis, kuid ei suuda asendada enamikku toodetavast võimsusest. Tuuleenergia tootmine maksab keskmiselt rohkem kui tuumaenergia tootmine.
Kas tuumaenergia asemel tuleks kasutada taastuvaid energiaallikaid?
Taastuvaid energiaallikaid võib kasutada niipalju kui võimalik. Kuid sisemised piirangud ( hajutatud , katkendlikud allikad) tähendavad seda, et usaldatava stabiilse baasenergiaga varustamisel ei asenda tuul ja päikeseenergia majanduslikust aspektist lähtuvalt senini sütt, gaasi ja tuumaenergiat, kuni pole välja töötatud suuremahulisi ja efektiivseid energiasalvesteid.
Kas uraani ja muude radioaktiivsete ainete transport on ohtlik?
Kõiki seda liiki aineid transporditakse erikonteinerites, mis on projekteeritud ja ehitatud tagama ohutust kõikvõimalikes olukordades .
Kas tuumaenergia annab olulise panuse maailma energiavajadusesse?
Elektritootmiseks kulub 40% maailma primaarenergiast. Tuumaenergia annab 16 % maailma elektritoodangust. Koguseliselt on seda, näiteks, rohkem kui oli maailma kogu elektritoodang aastal 1960.
Kas tuumareaktorite arv väheneb pidevalt, sest neid ei pooldata?
Töötavate tuumareaktorite arv on alates 1996. a. püsinud muutumatuna, kuid elektritoodang on oluliselt suurenenud. Enamasti on suletud väikese võimsusega reaktoreid, samas kui uued ja ehitatavad on suure võimsusega. Ehitamisel on mitukümmend reaktorit ja üle 200 reaktori ehitus on otsustatud või planeerimise viimases faasis.
Kas tuumaenergia panus süsihappegaasi emissiooni vähendamisse on oluline?
Võrreldes kivisöe kasutamisega aitab tuumaenergia kasutamine vältida 2,5 miljardit tonni süsihappegaasi emissiooni aastas. 22 tonni uraani kasutamine hoiab ära 1 miljoni tonni CO2 õhkupaiskamise. Tuumkütusetsükli tarbeks vajalik energia toodab ainult 1-3 % välditud CO2emissioonist. Maailma tuumaenergia panuse kahekordistamine vähendaks energiatootmise süsihappegaasi emissiooni umbes veerandi võrra.

KOKKUVÕTE

Tuumaenergeetika pooldajate ja vastaste vaidlused taanduvad sageli küsimusele, kas moodne tuumajaam on ohutum kui näiteks kivisöe põletamine . Tõsi on, et kui vigase konstruktsiooni ja suurte organisatsiooniliste probleemidega Tšernobõli jaam ning Jaapani Fukushima I AEJ tuumaõnnetus välja arvata, siis ei ole maailmas aatomijaamadega juhtunud ühtegi suurt avariid. Vaatamata tuumaenergiaga kaasnevatele ohtudele, on tuumaenergia tootmisel palju eeliseid .
Kõige tähtsamaks aspektiks tuumaenergia tootmise juures on, et normaalsetes tingimustes töötavad tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega, lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri ja hoiavad ära kasvuhooneefekti. Tuumajaamad tõesti ei saasta õhku CO2-ga, aga selle eest teeb seda uraani rikastamine. See sõltub muidugi vägagi sellest, missugust meetodit uraani rikastamiseks kasutatakse.
Eesti mõistes oleks otstarbekas läbi analüüsida lähipiirkondade arengud ja elektrienergia sisseostu võimalused, samuti pikas perspektiivis tuumaenergia tootmisest tulenevad võimalused toodetava energia müügiks väljaspoole Eestit. Teadlaste poolt teostatud analüüside põhjal on võimalik selgitada välja tuumajaama rajamise otstarbekus.

KASUTATUD ALLIKAD

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud Eesti elektrimajanduse
arengukava aastani 2018 (26.02.2009 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 74)

Vabaturule üleminek kergitab elektri hinda ca viiendiku http://uudised.err.ee/index.php?06229222

„Energiabilanss 2007” www.stat.ee

Eesti Ekspress 08. november 2012. Erinevalt teistest Euroopa riikidest jätab Eesti oma elanikud elektriturul kaitseta.

Õhtuleht, 12. jaanuar 2013. „Kes, kuidas ja kus teeb meile elektri maagilist börsihinda?“

Kristjan Velbri artikkel. http://maakond.blogspot.com/2007/10/olles-viimasel-ajal-pingsalt.html

http://www.tuumaenergia.ee/
2

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 25 allalaadimist

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #1

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #2

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #3

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #4

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #5

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #6

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #7

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #8

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #9

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #10

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #11

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #12

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #13

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #14

TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

246035 Õppematerjali autor

1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG
1.1. Põlevkivi
1.2. Vabaturg
1.3. Euroopa energiapoliitika
2. PERSPEKTIIVID
2.1. Hind
2.2. Eelised ja tootmisvõimsus
3. PROBLEEMID
3.1. Inimeste teadlikkus
3.2. Jäätmed
3.3. Puudused
4. KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

majandus eesti majandus põlevkivi tootmine tuumaenergia vabaturg tuumaenergia uraan tuumajaam eesti energia tuumajaamad radioaktiivsus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Tuumaenergia kasutamine, füüsika

Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt

Füüsika

doc

Tuumaenergia kasutamine

TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia,

Füüsika

rtf

Tuumaenergeetika uurimistöö

JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktoritüübid.....

Füüsika

pdf

Tuumaenergia

TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS........

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Tuumaenergia

Tuumaenergia Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt,

Füüsika

docx

Tuumaenergiauus (1)

1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu.......................................................................................

Kategoriseerimata

docx

Tuumaelektrijaam

vooga - katkestades kiirendi elektriahela seiskub ka alakriitiline tuumareaktor; 3) soojust ei kasutata auruturbiini käitamiseks vaid väävelhappe lagundamiseks 1200°C juures laguneb väävelhape, mis edasi reageerib joodi ja veega summarselt lagundatakse nii vesi vesinikuks ja hapnikuks; 4) auruturbiini kasutugur on 30%, vesiniku kütuseelemendil 60%, samuti saab vesinikku kasutada autokütusena, nii pole vaja ka bensiini sisse osta. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades

Füüsika

doc

Tuumaenergia tulevik

......................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades -

Elektroenergeetika

Rohkem sarnaseid