Rakvere Gümnaasium
KAIRIT PALL
11A
VITAMIINID Uurimistöö
Juhendaja : õp E. Hein
Rakvere 2010
SISSEJUHATUSÜha
rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid
vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina
olen alati olnud huvitatud
vitamiinidest meie toidus – kuidas me
neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi
uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas
harida.
Töö
eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning
kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere
Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad
vitamiinidest.
Uurimistöö
alusteks ja
põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud,
kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks
kasutasin ka
läbiviidud küsitluse tulemusi.
Raskusi
tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arvata, et uurimistöö
koostamine nii aegavõttev on. Samuti ei olnud kerge ka vajalikku
informatsiooni otsimine vitamiinide kohta, kuna materjali oli üpris
vähe, millele tugineda.
Töö
ülesehitusel lähtusin eelkõige raamatutes antud peatükkidest. Töö
koosneb seitsmest
tähtsamast peatükist,
nendest kuus on
teoreetilised . Seitsmendas peatükis annan ülevaate küsitluse
tulemustest ning ka analüüsin neid.
Uurimistöö
juhendamise eest tänan siiralt õpetaja
Ester Heina ning ka
kindlasti ei saa ma mainimata jätta oma õde Katret, tänu kelle
toetusele hakkas mu uurimistöö valmima. Tänada tahaksin veel Triin
Kondojat, kelle mõtteid ja ideid mitmeti kasutada sain.
VITAMIINIDE AJALUGU
Juba
4. sajandil eKr näitas Hippokrates, et maksa söömisega saab ravida
kanapimedust ehk taastada normaalse nägemise hämarikus [1, lk 13].
Keskajal aga teadlased tegid avastuse, et süües korrapäraselt
värskeid vilju ning juua tehtud sidruni mahla, saab haigusi ennetada
ning haigestumisest üldse hoiduda.
N.
Lunin näitas esimesena teaduslike eksperimentidega Tartu Ülikoolis,
et hiired vajavad peale teiste toidukomponentide organismide
normaalseks elutegevuseks veel mingeid asendamatuid aineid [4, lk 7].
Veerand sajandit hiljem jõudis F. Hopkins järeldusele, et mitut
inimeste vaegushaigust põhjustab eriliste, tema väitel nn
aktsessoorsete osiste puudumine toidus [1, lk 13].
Termini
"vitamiinid" võtsid esimest korda kasutusele 1912 a. F.
Hopkins ja C. Funk , kui sõnastasid põhiprintsiibi, mille kohaselt
osad rasked haigused on tingitud mingi aine puudumisest toidus. Avastatud vitamiine hakati tähistama suurte ladina tähtedega [7].
Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi
üksikliiget nimetatakse vitameeriks [4, lk 10].
Esimestena
said tähistuse retinool ehk A- vitamiin ja beribeeri ehk B- vitamiin .
Järgnes antiskrobuutne vitamiin C ja antirahhiitne vitamiin D.
Hiljem selgus, et B- vitamiinist oli saanud terve kogum. Teaduslikus
kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri
iseloomustavaid nimetusi.
MIS ON VITAMIINID
Vitamiinid
on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab
normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks ning mida inimese
keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses
[7]. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained .
Mikrotoitaineteks
nimetatakse neid seetõttu, et inimene vajab vitamiine väga
väikestes kogustes ning vitamiinidega varustab meid korralik toit.
Vitamiinide toimet seostame tavaliselt ainevahetusega. Ainevahetust
mõjutavad vitamiinid ensüümide kaudu [1, lk 17].
Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi
tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul , mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad
oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste
protsesside (kasvamine, ainevahetus , rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks [6]. Enamik vitamiine on liitensüümide
ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis
ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses [4, lk 8].
Ehkki vajame vitamiine väikeses koguses, ei saa neid teiste toitainetega asendada . Sellise asendamatuse pluss on see, et vitamiinide sünteesi
ja lähteainete arvel hoitakse inimkehas kokku rohkesti energeetilisi
ja ainelisi varusid. Miinuseks on aga vajadus saada toiduga
järjepidevalt piisavas koguses vajalikke vitamiine [1, lk 18].
Vitamiinivajadus
oleneb peamiselt elueast, mõne vitamiinivajadus ka soost.
Täiskasvanu vitamiinivajadus oleneb ka üldisest energiakulust [2].
Vitamiinid, mida inimese organism ise ei sünteesi, peavad olema
sünteesitud teiste organismide poolt.
VITAMIINIDE DEFITSIIT
Inimorganismis
olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid,
rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes ) [7]. Varudele vaatamata on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu.
Kuna
vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme
vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte [6].
Vitamiinide
mistahes pikaajaline puudus tekitab keerulisi probleeme integreeritud
metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel [4, lk 11].
Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu
organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises, kaasa aidata
mitmesuguste krooniliste haiguste kujunemisele jm.
Defitsiidi tekkepõhjused
- toitumuslik – olmelised: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, imendumisehäired nt alkoholismi korral.
- organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete vähesust põhjustavad haigused mõjutavad rasvlahustuvate vitamiinide imendumist, soole mikrofloora kahjustused antibiootikumidega, ravimite toime võib mõjutada vitamiinide metabolismi, maksahaiguste puhul häirub rasvlahustuvate vitamiinide talletumine.
- füsioloogilised: mõningate vitamiinide kõrgenenud vajadus on väikelastel, rasedatel , imetavatel naistel ja vanuritel.
3.2. Vitamiinide defitsiidi korral tekivad
- hüpovitaminoosid: ilmnevad sõltumata sellest, millist vitamiini organism piisavalt ei saa. Teisisõnu , need on üldisemat laadi nähud: väsimus , kehakaalu ja töövõime langus, vastuvõtlikkus nakkushaigustele, tihti ka peavalud , lihaste ja liigeste valulikkus, südamepekslemine jm.
- avitaminoosid: haigused, mille põhjuseks on hädavajalike toitainete puudus toidus. Selliste toitainete hulka kuuluvad asendamatud aminohapped , asendamatud rasvhapped ja mikrotoitainetest klassikaliselt vitamiinid. Avitaminoos tekib juhul kui inimene ei saa pikemat aega seedekulgla kaudu mingit konkreetset vitamiini ning organism ei suuda teda sellega samuti varustada reservide defitsiidi tõttu. Seega kujuneb avitaminoos reeglina konkreetse vitamiini kestval , täielikul puudumisel. Erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin C puhul skorbuut ).
TÄHTSAMAD RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID
A – vitamiin
Juba
vanas Egiptuses tunti kanapimedust kui toitumisega seotud haigust ja
selle raviks soovitati maksaekstrakti. E. McCollum eraldas kõnealuse
ühendi munarebust ja võist ning arvestades ühendi elulist tähtsust, tähistas ta selle A tähega [4, lk 15].
A-vitamiini
leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes ja selle imendumine vajab
rasvast keskkonda. See on vajalik hea nägemise tagamiseks, ta osaleb
ka keharakkude kasvu- ja taastumisprotsessis, hoiab naha ja juuksed
pehmed [3, lk 23].
Omastame
seda hästi kalamaksast, kalaõlist, rasvastest kaladest,
loomamaksast, võist jt rasvasematest piimatoodetest [ LISA1 ].
Inimorganismis talletub A-vitamiin maksas , vähemal määral
rasvkoes, kopsudes, neerudes ja silma võrkkestas .
A-vitamiini
vaegust tavaliselt ei teki, sest organismi varud on suhtelised
pikaajalised. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire
hämaruses ehk kanapimedus. Haigustekitajad võivad põhjustada
lõpuks pimedaks jäämise [1, lk 25].
4.2. D – vitamiin
1922.
aastal tõestas E. McCollum, et tursamaksast eraldatud õlis on
ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. Koheselt
tunnustati eraldatud ainet vitamiinina ja sellele anti tähis D [4,
lk 19].
D-vitamiini
nimetatakse päikesevalguse vitamiiniks, sest ta moodustub nahas
siis, kui sellele paistab ultraviolettvalgus. Suvel piisab kahest tunnist nädalas, et tekiks nõutav kogus D-vitamiini, mida organism
pimeda talve ajal kasutada saab. D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja
fosfori imendumist ning teeb luud ja hambad tugevaks [3, lk 25].
Veel
omastame D-vitamiini vaid loomse päritoluga toiduainetest. Saame
seda kalaõlist, munakollasest, maksast, võist ja pärmist. Selle
vitamiini imendumine vajab rasvast keskkonda [1, lk 29]. Inimese
kehas toimub vitamiin D salvestamine mitmesugustesse organitesse
(maks, aju, neerud , neerupealised, nahk jt).
D-
vitamiini puudujääk võib kujuneda kroonilise alkoholismi korral,
ainult taimse toidu kestval ja rohkel tarbimisel, peensoolehaiguste
puhul ja mõnede ravimite võtmisel [1, lk 31].
Vitamiin
D puudusehaiguse ehk rahhiidi puhul tekivad kehas mitmesugused
ainevahetuse häired: luustiku lubjasoolade sisaldavus väheneb,
mille tõttu luud kaotavad oma tarvilise kõvaduse ja muutuvad
pehmeks ja järeleandlikuks [LISA1].
4.3. E – vitamiin
20.
sajandi algul tõestasid H. Evans ja K. Bishop, et loomade
normaalseks sigimiseks peab nende toit sisaldama veel mingeid erilisi
ühendeid. Seda ühendite kompleksi hakati nimetama vitamiiniks E [4,
lk 24].
E-
vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja väga tõhus antioksüdant , mis
neutraliseerib vabu radikaale enne, kui need jõuavad kahjustada
rakumembraane [3, lk 27]. Sellega on tal koos rakumembraanide kaitsega vähivastane toime ja kaitse vananemise eest. E-vitamiin
tagab selle, et punased verelibled täituvad rohkem puhta hapnikuga,
mida veri kannab laiali mööda kogu organismi.
E-vitamiini
saame põhiliselt taimse päritoluga toiduainetest. Eriti head
allikad inimese jaoks on nisuiduõli, päevalilleõli,
päevalilleseemned, maapähkliõli, kaer , oder , porgand jm [LISA1].
Ühendi imendumiseks on vaja rasvast keskkonda. Põhilised varud on
rasvkoes ja maksas, vähem ka neerupealistes ja südames [1, lk 33].
Kui
vitamiin E-d on vähe, võib tekkida sigimatus või raseduse
katkemine, aneemia , kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames,
ateroskleroos, vähkkasvajad [1, lk 34]. Positiivse toime tõttu naha
elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent .
4.4. K – vitamiin
C.
Dam sooritas mitmeid katseid vere hüübimise ja toidu koostise
vahelise seostega. 1939. aastal tõestasid C. Dam ja P. Karrer
vitamiin K keemilise struktuuri ning ka selle ühendi vitameeria.
Vitamiin K tähis tuleneb saksakeelsest sõnast Koagulation [4, lk
29].
K-vitamiini saab suhteliselt vähestest toiduainetest, kuid seda
sünteesitakse ka soolebakterite abil organismis. K-vitamiin
soodustab vere hüübimist, teda on vaja ka luude nõutava
mineraalkoostisesse ning neerude normaalse toimimise tagamiseks [3,
lk 29].
Me
omastame seda hästi kalasaadustest rapsiõlist, rohelisest teest, kapsast jm [LISA1]. K-vitamiini imendumine vajab rasvast keskkonda,
sapphappeid ja rasvu lagundavat kõhunäärme ensüümi. Sapipuuduse
korral on imendumine seedekulglast häiritud. K-vitamiini varud
talletuvad maksas, vähemal määral ka põrnas, südame- ja
skeletilihastes [1, lk 36].
K-vitamiini
vaegust tavaliselt ei teki, sest vajadus on suhteliselt väike. Kuid
selle puudus võib tekkida alkoholismi ja väga pikaaegse
antibiootikumravi korral. Vaeguse tunnused on vere hüübimise
aeglustumine, kergesti tekkivad verevalumid kehal, ka
ninaverejooksud.
TÄHTSAMAD VEESLAHUSTUVAD VITAMIINID
B – rühma vitamiinid
B-rühma
vitamiinide segust üksikute komponentide eraldamise esimene edukas
katse tehti alles 1936. aastal. Alles siis õnnestu N. Donathil ja B.
Jansenil riisikliidest puhtal kujul eraldada vesilahustuv bioaktiivne ühend [4, lk 34].
B-vitamiin
on vajalik närvisüsteemi toimimiseks ja DNA sünteesiks. Osaleb
veel süsivesikutest, valkudest ja rasvadest energia tootmisel.
Lastel mõjutab kasvamist, täiskasvanutel viljakust. Hoiab naha,
juuksed ja küüned terved ning tagab hea nägemise [3, lk 41].
Allikateks
on kõik toiduained, eriti aga pärm , maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused , kala ja liha, piim ja piimatooted , kaunviljad ,
hommikuhelbed, puu- ja köögiviljad [LISA 2].
Igal
B-rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel tekib väsimus, apaatsus, unetus , närvilisus, unustamine,
närvipõletikud [1, lk 26]. Osa B-rühma vitamiinidest põhjustavad
ka kasvupeetust; aneemiat; löövet silmade, nina, huulte ümber ning
suu- ja keelepõletikku.
5.2. C – vitamiin
Juba
18. sajandil oli teada, et skorbuudi teket saab vältida värske aed-
ja puuvilja pideva tarbimisega. Eriti hinnatud oli selles osas sidrunimahl . 1928. aastal eraldasid kaks biokeemikut enam-vähem
puhtal kujul vitamiin C [4, lk 53].
Organism
kasutab C-vitamiini kollageeni moodustamisel. Selle piisav kogus
tahab terve naha, luud, kõhred ja hambad. C-vitamiin osaleb ka
kilpnäärme- ja suguhormoonide sünteesis ning soodustab rasvade
omastamist [3, lk 47].
C-vitamiini
leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Üleküllust tavaliselt
ei teki, kuna liigsed kogused viiakse organismist välja uriiniga [1,
lk 73]. Allikateks on värsked puu- ja köögiviljad, neist eriti
mustsõstar, kibuvitsamarjad, tsitruselised, melonid, tomatid, kartulid , kaalikad, petersell , till , aedmaasikad ja apelsinimahl
[LISA2].
Kui
C-vitamiini on vähe, siis langeb töövõime, tekib stress , kaob
isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud,
lagunevad hambad. Võib tekkida ka aneemia ja skorbuut.
5.3. H-vitamiin
Enne
vitamiini H sisulist avastamist tõestati, et selle ühendi
omastamist blokeerib toores munavalge. Vitamiini H eraldas esimesena
keemiliselt puhtal kujul P. Györgi 1941. aastal [4, lk 56].
H-vitamiin
ehk biotiin on vaja rakkude kasvamiseks, oluline mitmete rasvhapete
kujunemisel, närvisüsteemi töös ning tervete juuste tagamisel.
Kui toit ei sisalda biotiini, on organismi võime lõhustada rasvast
toitu pärsitud.
Parimad
H-vitamiini omastamise allikad on maks, neerud, sooled, munarebu , pärm teraviljatooted jpm [LISA2]. Täiendav hulk toodetakse
soolestiku mikrofloora poolt.
Püsiva
normaalse toitumise, tervisliku eluviisi ja häireteta füsioloogia
korral ei tohiks biotiinivaegust tekkida. Kuid biotiinipuudusega
lastel on probleeme organismi kaitsesüsteemidega. Selle ühendi
vaeguse esmatunnused on isutus , põletikuline ja paistes keel,
lihaste valulikkus ning ketendav ja sügelev nahk. Kestval
biotiinivaegusel avalduvad ka ulatuslikumad närvisüsteemi häired
[1, lk 78].
TÄHTIS TEADA
- Vitamiinid on eluks vajalikud toitained .
- Nad ei oma sisulist energeetilist väärtust.
- Nad ei asenda teisi toitaineid.
- Üks vitamiin ei asenda teist vitamiini.
- Nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik.
- Vitamiinide tarvitamisel tuleks teada kõigepealt põhireeglit - terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate.
- Vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik.
VITAMIINITEADLIKKUS RG 11. KLASSIDES
Uurimistöö
meetodina kasutasin vaatlust, mille alaliigiks on ankeetvaatlus.
Koostasin Rakvere Gümnaasiumi 11. klassi õpilastele 13 küsimust
ning küsitluse viisin läbi maikuu esimesel nädalal [LISA3].
Eesmärgiks
oli teada saada, mida teavad tänapäeva noored vitamiinide
vajalikkusest ning puudustest tingitud tervisehädadest.
Kokku
oli vastanuid 76, millest 43 olid naissoost ning ülejäänud 33
meessoost isikud. Andmed näitavad, et 38 vastanutest pidasid end
olevat kursis vitamiinide vajalikkusega organismis. Kuid ainult 20
õpilast teadsid õiget vastust küsimusele – mis on vitamiinid ?
Mulle
pakkus huvi, milline üheteistkümnendike klass teab kõige rohkem
A-vitamiinidest ning selle defitsiidi tõttu tingitud kanapimedusest.
Vastustes tuli välja, et kõige paremini teadsid 11.A klassi
tüdrukud, kellel oli lausa 10 õiget vastust 12-st.
Küsimusele,
millist vitamiini suudab inimorganism ise sünteesida ning milline
vitamiinipuudus esineb kõige sagedamini, vastasid ainult 19 õpilast
76-st õigesti.
Lisaks tuli välja, et 11. klassi õpilased
ei tea, millises puuviljas on kõige rohkem C-vitamiini. Kõige
rohkem arvati olevat sidrunis, kuid õige oleks olnud kiivis , mida
pakuti
vaid
9 korda 76-st.
Vitamiine
kasutavad 39 õpilast 76-st. Neist 18 on neiud ja 21 noormehed .
Küsitluses selgus, et kõige rohkem tarvitavad vitamiine just 11.A
noormehed, keda oli lausa 12 15-st [LISA4].
Põhjuseid,
miks kasutad vitamiine, oli mitmeid. Kõige rohkem pakuti haiguste
ennetamiseks (44%) ning ka arsti nõudmisel (28%) variante [LISA5].
Ülejäänud kasutavad vitamiine külmetuse korral (17%) või
lihtsalt ilusama väljanägemise nimel (11%).
Kõige
rohkem kasutatakse lisaks toidust saadud vitamiinidele C-vitamiin
preparaate, mida pakuti 27 korda. Teiseks tähtsamaks peeti
B-vitamiini, mida tarbib 16 õpilast. Kuid välja ei jäetud ka A-
ega ka D-vitamiin, mida pakuti mõlemaid 5 korda [LISA6].
Nagu
selgus, ei ole tänapäeva noored just väga informeeritud
vitamiinide tähtsusest meie organismis. Kuna vitamiinide kasutajaid
oli 11. klasside seas üpris palju, siis tuleks kindlasti meeles
pidada, et ilma nõuanneteta vitamiinide tarbimine võib tekitada
rohkem kahju kui head ning mõningal korral võib preparaatide
kasutamine iseenda väljanägemise tõttu osutuda isegi eluohtlikuks.
KOKKUVÕTE
Minu
uurimistöö eesmärgiks oli välja tuua tähtsamaks vitamiinid ning
nendega seotud probleemid meie organismis. Töö käigus sain veel
teada, kui palju Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas on
neid, kes teavad midagi vitamiinidest ning kes tarbivad ise
vitamiine.
Uurimistööd
tehes sain ise väga palju teadmisi vitamiinide vajalikkuse, puuduste
ja nende imendumise kohta organismis. Kindlasti andis uurimistöö
koostamine mulle vajaminevaid kogemusi tulevases elus ning lihvis mu
oskusi töö vormistamises.
KASUTATUD
ALLIKAD JA KIRJANDUS
KOKASSAAR, U, ZILMER , M. Vitamiinid – Mida peab teadma vitamiinidest ? AS Ajakirjade Kirjastus, I.k, I.a.
LUIGELA, A. Vitamiinid. http://www.terviseleht.ee/200110/10_vitamiin.php (02/2000)
STANFORD, D. Vitamiinid ja mineraalained . Tallinn, 2003.
ZILMER, M, KOKASSAAR, U, VIHALEMM , T, PULGES, A. Vitamiinid. Tartu, 1996.
Vitamiinid. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid
Vitamiinid. http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=49
Vitamiinide ajalugu. http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-6644/Vitamiinide-ajalugu (23.12.09)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AngelOfMercy
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid