Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti potensiaal turismisihtkohana (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eesti potentsiaal puhkusesihtkohana
Vaba aja reise teinud elanikkonna grupid
Mis huvitab reisijaid Eestis
Eesti tugevad küljed
Huvi Eestisse reisimise vastu
Eesti nõrgad küljed
Poola 2010
Geograafilisest asukohast tulenevalt on Poola elanikele kõige huvipakkuvam Eesti külastuse
kombineerimine Läti ja Leeduga – seda nimetas väga või üsna huvipakkuvaks 71% vastanutest
Vaatamisväärsustest ja tegevustest Eestis nimetasid vastanud kõige huvipakkuvamana looduslikult
kaunite kohtade külastamist: seda nimetas oluliseks 86% (joonis 16). Järgnesid arhitektuur ning
muuseumid -näitused: mõlemat nimetas oluliseks umbes 70% vastanutest. Peaaegu 2/3 nimetas olulisena
väljas söömist (restorane, baare, kohvikuid). Kõige vähem olulisena nimetati ostuvõimalusi:
huvipakkuvaks nimetas neid 30%, samas üsna või täiesti ebaoluliseks 45%.
(skaalal: 5- väga huvipakkuv, 1- üldse mitte huvipakkuv; sulgudes keskmine hinne)Eestis inimesed on turistide vastu sõbralikud
(3,7)
Eestisse on Poolast lihtne reisida (3,5)
Eesti on turvaline sihtkoht (3,5)
Eestis on huvitavad vaatamisväärsused ja
ajaveetmisvõimalused (3,4)
Eesti turismiinfot on lihtne leida (3,3)
Eesti hinnatase on Poola turistidele soodne
(3,2)
Eesti on atraktiivne sihtkoht lastega peredele
(3,0)
Eesti turismiinfrastruktuur on hästi arenenud
(3,1)
(skaalal: 5- väga huvipakkuv, 1- üldse mitte huvipakkuv; sulgudes keskmine hinne)
reis Eestisse kombineeritult Läti ja Leeduga
(4,0)
reis Eestisse kombineeritult Soome või
Rootsiga (3,74)
nädalalõpp Tallinnas (3,78)
autoringreis Eestis (3,5)
organiseeritud bussiringreis Eestis (3,2)
spaapuhkus (2,8)
maapuhkus
Need, kes ei pidanud Eestisse reisimist tõenäoliseks,
vastasid eelkõige „ei seostu mitte midagi“ (36%), „endine NSVL või Venemaa“ (12,3%).
Läti 2010
15-24aastasi oli Läti turistide
seas 11%, 25-34aastasi oli 37%, 35-44 aastasi oli 26% (kokku moodustasid 15-44aastased peaaegu
kolmveerandi). 45-54aastased moodustasid Läti turistidest 17%, 55-64aastased 7% ja üle 65-aastased
vaid 2%.
Eestit oma puhkusesihtkohaks valima motiveeris lätlasi eelkõige kaunis loodus (eriti saartel), ning
see, et Eesti on Lätile lähedal (mõlemat tegurit nimetas Eestisse reisimisel väga oluliseks 55% Läti
puhkuseturistidest). Järgmisel, kuid siiski märksa vähem olulisel kohal oli huvi kultuuri ja ajaloo vastu
(36%). Tallinna vanalinna nimetas Eestisse reisimisel väga oluliseks teguriks vaid 29%,
meelelahutusvõimalusi 25% puhkuseturistidest.
Eestisse on lihtne reisida – selle väitega oli täiesti või enam-vähem nõus
79% vastanutest (vt. joonis). Eesti tugevateks külgedeks Läti elanike silmis võib pidada ka huvitavate
vaatamisväärsuste ja tegevuste olemasolu, turvalisust ja Eesti turismiinfo leidmise lihtsust.
17% arvas , et Eesti ei ole huvitav reisisiht, sest Eesti turismiatraktsioonid on üsna sarnased Läti
omadega, samas üle kolme korra rohkem vastanuid ehk 56% oli vastupidisel seisukohal.
Eesti potensiaal turismisihtkohana #1 Eesti potensiaal turismisihtkohana #2 Eesti potensiaal turismisihtkohana #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keidzu Õppematerjali autor
Eesti potensiaal turismisihtkohana

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

................................................................................60 Viidatud allikad.............................................................................................................63 Summary........................................................................................................................91 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu- misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes. Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena

Turundus
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

- populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik. LõunaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad LõunaEuroopasse: Albaania, Andorra,

Turismiettevõtlus
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid. Käesolev uuring, mida rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projektina nr 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ on seotud teiste Keskkonnaameti külastuskorralduse algatuste ja arendustega külastustegevuse reguleerimiseks. Uuringu käigus koostati külastuskoormuse hindamise juhend. Uuringu koosseisus rajati ja kaardistati kaitsealustele objektidele üle Eesti 15 seirepunkti, kus testiti erinevaid tehnilisi lahendusi. Seiretulemuste põhjal valmis tehniliste lahenduste võrdlev kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava objekti eripärale ning eesmärkidele. Süsteemne ja metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele, investeeringute planeerimisele, loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab

Loodus
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,

Ehitusfüüsika
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. 24 Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi: IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste

Geograafia
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest- parkidest, Hiina ja Jaapani aiastiilidest, inglise maastikupargist, tulevad ka käsitlused eklektikast ja uusklassitsismist, linnaparkidest eelmisel-üleeelmisel sajandil ning pisut funktsionalismist ja modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad?

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun