Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt. Müstitsism ka taaselustab positivismi poolt hukutatud filosoofia, annab talle tagasi kaotatud eesmärgi ja elulise väärtuse, lastes tal osa saada olemisest.
võimeline oma vigadest õppima ja see ei ole sulle lihtsalt sisse kodeeritud. Ka ratsionalism levis Prantsusmaal, Saksamaal jm. Põhiliselt peetakse eelkäijateks Elea koolkonna esindajaid. Siiski jälle põhilised rajajad on Immanuel Kant, Baruch Spinoza ning David Hume. Lühidalt neid kahte suunda vastandades: Ratsionalismi seisukohaks on meie teadmsed pärinevad mõistusest ja loogikast, mis on enamasti kaasa sündinud. Empirismi esindajad aga loovad täieliku vastandi väites, et inimene sünnib tabula rasa(puhas leht Ladina k.). See tähendab, et inimene õpib läbi oma kogemuste. Lähtub kuuldust-nähtust ja kujundab selle põhjal oma arvamuse. Eks võiks vist ka öelda, et emperismist lähtuv inimene, lähtub oma sisetundest ja südamest. Tänapäeva maailmas on need kaks tõsimeelset suunda võimalik lahti mõtestada lihtsate inimtüüpide näitel. On ju mõtteinimesed ja tundeinimesed. Mõtteinimesed lähtuvad oma loogikameelel
oskusega naiivseid ohvreid ära kasutada. Isa Goriot'l oli kaks tütart, keda ta armastas maailmas üle kõige. Goriot ei mõistnud, et oli neidudele vaid rahaallikaks ning et nad ei hoolinud temast. Isa liigne headus muutis ta tütarde käitumise suhtes pimedaks. Ta ohverdas ennast täielikult oma ''inglikeste'' heaks ja vastutasuks sai vaid vaesuse, hüljatuse ning lõpuks surma. Igas inimeses peitub nii headus kui kurjus. Kumbagi ei saa lihtsalt välja juurida. Kahe vastandi olemasolu tähendab lõputut heitlust, valikute tegemist. Kurjuse abil saavutatavad teod võivad ahvatlevatena paista, kuid alati tuleb mõelda tagajärgedele. Sama kehtib ka headuse puhul. Liigne heasüdamlikkus teiste suhtes võib põhjustada kurjust enese suunas. Hea ja kurja vahel rabeledes tuleb meeles pidada, et mitte kalduda liigselt ühe poole, vaid hoida neid võimalikult tasakaalus.
Kuid kui ta töökoha sai, tundus palk naise kõrval tühine, aga lepngust taganeda enam ei saanud. Seega on inimesel väga kerge ajada segamini tarvilikkuse ning mugavuse eesmärki. Pidevalt raske dilemma ees seismine ning mõtlemine, mida ja kuidas teha on pingeline. Tuleb otsustada, kas eesmärk saavutada ,,kasvõi üle laipade" või tuletada meelde elu tegelikud väärtused ning sihi olulisus. Igas inimeses peitub nii headus kui kurjus. Kumbagi ei saa lihtsalt välja juurida. Kahe vastandi olemasolu tähendab lõputut heitlust, valikute tegemist. Kurjuse abil saavutatavad teod võivad ahvatlevatena paista, kuid alati tuleb mõelda tagajärgedele. Sama kehtib ka headuse puhul. Liigne heasüdamlikkus teiste suhtes võib põhjustada kurjust enese suunas. Hea ja kurja vahel rabeledes tuleb meeles pidada, et mitte kalduda liigselt ühe poole, vaid hoida neid võimalikult tasakaalus.
Muidugi tuleb tõmmata piir kurjategija surma üle õlgade kehitamise ja massimõrvade korraldamise vahele. Kui palju tahes annab üdini headesse inimestesse uskumine meile südamerahu ning lohutust, ei tohi maailma õigete värvide avastamine lükata meid teise äärmusesse. Et mitte peatada evolutsiooni, pidevat arengut, on vaja kübekest kurja, et sellega oleks alati võitlemas hea. Ka meid, inimesi, paneb tiksuma nende kahe vastandi vaheline võitlus meie endi sees ning üheta poleks olemas ka teist. Eetilise piiri tõmbamine halva ning liiga halva jääb aga igaühe endi teha.
oma tegelike instinktide ning kehaliste vajaduste vahel. Elizabethi aegse kirjanduse tüüpilised zanrid olid misogüünia (see tähendab naistevihkamine) ja meeste ülemvõim. Naiste õigused olid väga piiratud ja neil ei olnud luba oma arvamust avaldada. Naisi ei vaadeldud kui isikuid vaid neid peeti vajalikuks osaks paljunemisprotsessis. Naiste ideaal oli kahestunud püha ja puhta Neitsi Maarja ja tema lihaliku vastandi Eva vahel, kes ahvatles Aadamit keelatud vilja proovima. Valitses üldine usaldamatus naiste vastu ja enamus teoseid alandas ning halvustas naissugu. Victoria aegses kirjanduses oli näha naise rolli muutust ühiskonnas. Sel ajastu kirjanduses hakati naisi kujutama peategelase rollis sagedamini kui varem. Teoses on näha, et 19. sajandi jooksul kujutati naist ikka veel kodukeskses ja alistatud rollis. Vaatamata soovile vabaneda ühiskonna piirangutest pidid nad ikka alluma oma isale ja
Suuremad ja esinduslikumad hooned rajati endiselt gooti stiilis. Gootilikud kõrged viilud koos renessanslike kaunistustega ehtisid aga rikaste kaupmeeste ja käsitööliste elamuid Madalmaade linnades. Palju kasutati seal ehitiste kaunistusena kartussi -see on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Hubaseid ja koduselt mõjuvaid hooneid loodi Hollandi alal. Nende punastele telliskiviseintele moodustab kena vastandi raid kiviosade valevust. Madalmaade renessansskunstil on tohutu tähtsus. Selle traditsioonide pärijateks võib pidada 17. sajandi hollandi ja ka flaami kunsti. Mõjud ulatuvad aga lausa kaasaega välja. 7
varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt -kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" peategelane Leemet jutustab oma elukäiku muinasjutulise loona. Kogu Leemeti elu kulgeb võitlus maailma kahe vastandi - poolearulised hiiekummardajate ja silmakirjalike Kristuse jüngrite vahel. Lugu on täis pikitud mõistukõnest nii minevikust kui käesolevast ajast. Kuid loo arenedes käib metsarahva maailm alla ja hääbub tasapisi. Metsaasukate tarkust, juuri ning müütilist Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle.
Nt- holonüüm:inimene, meronüümid:pea, kere, käsi jne. Sünonüümia- e.samatähenduslikkus- seob tähendusi struktureerimata kimpudeks e.klastriteks. täis ja lähisünonüümid. Eristab emotiivsus,tähendusaspekt,kasutussfäär. Vastandus- e.opsitsioon.sõnad moodustavad paari,nende tähendust ei ole võimalik mõista ilma paarilise tähendust teadmata. Komplementaarne vastandus-sõnad välistavad tähenduslikult teineteist, kuid eeldavad vastandi olemasolu. Skalaarne vastandus- e.antonüümia. seob omavahel kaht tähendust, mis vastanduvad mingi skaala alusel, kaldudes normist kas ühele või teisele poole. Süntagmaatilised suhted- mõnedel sõnadel on kalduvus esineda tavaliselt koos ja mõned sõnad ei esine kunagi koos. Kollokatsioon- sõnade harjumuslik koosesinemine. Sõnadel on teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e
iseennast". Endaasetamise läbi asetab ta ennast vastu ehk vastandab mitte-minale. Mina ja mitte-mina vastuolu ühendatakse nende vastastikuse piiritlemise läbi. Sel teel arendas Fichte välja nii teoreetilise kui ka praktilise olemise ja mõtlemise kategooriate süsteemi. Fichte meetodit, milles esinevad mõningad dialektilised jooned, nimetatakse ,,antiteetiliseks", sest antiteesi Fichte tegelikult ei tuleta teesist, vaid asetab sellega kõrvuti kui vastandi. Filosoofilise teadmuse allikaks on intellektuaalne kaemus kui vahenditu, otsene teadvus sellest, et ma toimin ja kuidas ma toimin. Kultuur kui väliste ja sisemiste suhete kujundamine mõistuse kaudu on inimese lõppsiht, millele läheneb ajalugu. Mõjutused Pestalozzist, arendas Fichte rahvus- ja sotsiaalpedagoogikat. Üksikud rahvad omavad tähtsat ülesannet kogu kultuuris, seepärast
Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära meie õnnetunde. Need protsessid toimivad meie tahtest sõltumata ja meie ei saa väevõimuga takistada muutumist. See olukord või teine inimene, mis-kes
hingeks – tegemist on liigendumisega ühe hõlmava ühtsuse sees. Need kolm on: mõistuslik hingejagu, logistikon, söakas (raevukas) hingejagu, thymos, ihalev hingejagu, epithymetikon. Nii on siin tegemist samuti kolmikjaotusega nagu algete puhul, millest loodi kosmose hing, ning ka nende kolme hingejao vahekord omavahel on analoogiline algete vahekorraga kosmose hinges. Nimelt on mõistus ja ihad kaks vastandlikku hinge poolust, mida vahendab söakas hingejagu kui midagi vahepealset kahe vastandi vahel. Mõistuslik hingejagu on hinge identiteedi kandja. Mõistus püüab mõista asjade olemust. Asjade olemused on Platoni järgi igavesti muutumatud. Nii kujutab ka mõistus endast orienteeritust mõistusliku stabiilsuse, identiteedi saavutamisele. Ihad seevastu soovivad üha midagi. Nad ei tunne ise kunagi küllastust ega lase ka inimesel millegagi lõplikult rahulduda. Ihad on dünaamiline aspekt inimese hinges, mis ajendavad teda püüdlema
tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, ,,kinoskäigud", mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom'i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama ,,ma lähen kinno". Sümboolne väärtus on ka nende korteri sissepääsul, mis on tegelikult tuletõrjepp. Seda kaudu ,,põgenes" nende isa ning sama teeb öösiti ka Tom, kes küll kuni lõpustseenini pöördub iga kord tagasi. Üks õhtu viib poja mustkunsniku etteastet vaatama, ning selles stseenis omistatakse sümboolne väärtus suletud kirstule, millest mustkunstnik väljub ühtegi naela liigutamata. ,,Seda trikki läheks
tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, „kinoskäigud”, mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom’i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama „ma lähen kinno”. Sümboolne väärtus on ka nende korteri sissepääsul, mis on tegelikult tuletõrjepp. Seda kaudu „põgenes” nende isa ning sama teeb öösiti ka Tom, kes küll kuni lõpustseenini pöördub iga kord tagasi. Üks õhtu viib poja mustkunsniku etteastet vaatama, ning selles stseenis omistatakse sümboolne väärtus suletud kirstule, millest mustkunstnik väljub ühtegi naela liigutamata. „Seda trikki läheks
tegelased siiski tihti pöörduvad, kuigi isa nad maha on jätnud. Tom on osaliselt üle võtnud pere leivateenija rolli ning on kahtlusi, mis hiljem ka tõeks osutuvad, et ta on ka muus osas isasse. Sellest annavad aimdust tema öised äraolemised pere juurest, ,,kinoskäigud", mida ema valetamiseks peab, kuid mis ilmselt siiski vähemalt osaliselt paika peavad. Ema mure nende pärast kannustub sellest, et üks mees on juba perest jäädavalt lahkunud. Tom'i vastandi Laura peitumisene klaasloomaeda on just see sama ,,ma lähen kinno". Sümboolne väärtus on ka nende korteri sissepääsul, mis on tegelikult tuletõrjepp. Seda kaudu ,,põgenes" nende isa ning sama teeb öösiti ka Tom, kes küll kuni lõpustseenini pöördub iga kord tagasi. Üks õhtu viib poja mustkunsniku etteastet vaatama, ning selles stseenis omistatakse sümboolne väärtus suletud kirstule, millest mustkunstnik väljub ühtegi naela liigutamata. ,,Seda trikki läheks
mingeid erilisi muutusi peale rahu, mis laseb kehal häirivatest emotsioonidest põhjustatud bioloogilistest erutustest kiiremini taastuda. Selline konfiguratsioon laseb kogu kehal puhata, kuid seab selle ka valmis ja meelestab innustavalt ükskõik millise käsil oleva ülesande suhtes või erinevate eesmärkide poole püüdlemiseks. · Armastus, õrnad tunded ja seksuaalne rahuldatus toovad kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni vastandi füsioloogilistele enesemobilisatsioonidele "rünnak-või-põgenemine" reaktsiooni korral, mis on ühine hirmule ja vihale. Parasümpaatiline mudel, mida ka "lõdvestusreaktsiooniks" nimetatakse, on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahu ja rahulolu, soodustab koostööd. · Kulmukergitus imestuse puhul annab meile suurema vaatevälja ja silma võrkkestale langeb rohkem valgust. See võimaldab ootamatu sündmuse kohta
sõnastusega. ( Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid ). Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse e parallelismi. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade e antitees. Vastandi e kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida astendus tähenduslik tõus või langus e gradatsioon. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ümbertõste e inversiooniga. Sagedased võtted on ka lauseliikmete väljajätt e ellips ning lausekatkestus ja hälve.
1. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nimetatakse refrääniks. 2. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse ehk -parallelismi. 3. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade ehk antitees a. vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. 4. Mõttekorduses võib tekkida ka astendus ehk gradatsioon tähenduslik tõus või langus. iii. Teise rühma lausekujundid 1. erinevad ilukõnelaused ehk retoorilised lausestused i. retooriline küsimus ii. pöördumine
Niisugust käsitlust võiks klassifitseerida siis ontoloogiliseks tõesuse käsitluseks, sest omadus olla tõene omistatakse siin olevale endale. Kreeka sõna aletheia – tõde – on pärit verbitüvest lethein, mis tähendab – varjule jätma. Eesliide a- tähendab eitust, ilmaütlemist. Aletheia on niisiis – varjamatus, varjujäämatus. Selles tõesusekäsituses on eeldatud, et igasuguse ilmsuse, varjamatusega käib koos varjulejäämine, varjamatus on määratletud oma vastandi kaudu. Kõige varasemates tekstides, mis kreeka keeles meieni on jõudnud, esineb see sõna veel peamiselt seoses kõnelemisega, lausumisega. Tõde kirjeldatud tähenduses ei ole siin veel omistatud asjadele endile, vaid seda on mõistetud omadusena, mis võib kuuluda kõnelemisele. Tõtt kõnelda – see tähendab ütelda ilmset mittemidagi varjule jätmata ja selle kaudu moonutamata. Vastand sõna oli – pseudos.
05.17) 1.5. 1950ndad aastad Teine maailmasõda tõi 1950ndatel kaasa majandusliku heaolu. Paljud vabrikutöölised tõusid keskklassi inimeste sekka, mille tõttu said inimesed ka endale rohkem lubada15. Enne ja peale sõda olid rõivastel kindlad piirangud kinnine dekoltee, sirge siluett, konkreetsed õlad ning minimaalselt põlvedeni kaetud jalad (vt joonis 14). Seda kõike muutis 1947ndal aastal Christian Dior, tuues Pariisi moelavadele eelnevale täieliku vastandi (vt joonis 15). Tema disainitud kleitidel oli rõhutatud õlgade ümarust ning peent siluetti. Selle saavutamiseks hakati taas korsette kandma. Kihilisest aluseelikust sai tavaline riideese. Velvet, satään, tüll ja siid need olid luksuslikud kangad, mida õmblemisel kasutati16. 15Kättesaadav Internetist: https://www.boundless.com/u-s- history/textbooks/boundless-u-s-history-textbook/politics-and-culture-of- abundance-1943-1960-28/culture-of-abundance-215/the-post-war-boom- 1187-2238/
5 Machiavelli Valitseja 1. Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse12; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. Nii ongi, et teiste silmis helde inimese mainet säilitada tahtes ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta ikka veel tahab säilitada helde inimese mainet - koormama kodanikke erakorraliste maksudega, näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja
viib turvalisuse ja heaoluni. XVI peatükk Heldusest ja {kokkuhoidlikkusest} 1. Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. Nii ongi, et teiste silmis helde inimese mainet säilitada tahtes ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta ikka veel tahab säilitada helde inimese mainet - koormama kodanikke erakorraliste maksudega,
kõrval kõik muu on vari. Sa ei ole Olend nii, nagu on Tõde, on Õiglus sa ei ole minu hing, vaid selle pilt ja kujutis. Sa tulid mu juurde alles hiljuti, ja juba haarad sa oma kübara ja kuue järele. Kas pole lugu nii, et hing kasvatab sõpru, nagu puu kasvatab lehti, ja peagi lükkab uue lehe pungumine vana eest lahti?3 Looduse seaduseks on igavene vaheldumine. Iga elektriline olek kutsub esile enda vastandi. Hing ümbritseb end sõpradega, et võiks jõuda sügavama enesetundmise või üksilduseni; ja ta hoidub mõnda aega üksindusse, et võiks ülendada oma suhtlust või seltskondlikkust. See meetod reedab end läbi kogu me isiklike suhete ajaloo. Loomulik tung kiindumusele äratab meis lootuse ühineda oma kaaslastega, ja naasev eraldumistung hõikab meid sellelt klaperjahilt tagasi. Nii veedab igaüks oma elu sõprust otsides,
6 Machiavelli Valitseja 1. Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse12; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. Nii ongi, et teiste silmis helde inimese mainet säilitada tahtes ei tohi jätta kõrvale ühtki võimalust toreduse ja luksuse väljanäitamiseks; nii et kui sääraselt käitub valitseja, jõuab ta lõpuks ikka selleni, et raiskab ära kõik oma vahendid, ja on lõpuks sunnitud - kui ta ikka veel tahab säilitada helde inimese mainet - koormama kodanikke erakorraliste maksudega, näitama üles karmust nende sisse nõudmisel ja
! mis iial ette võtad sa, ! ! mu kallis isamaa (J.V. Jannsen) Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades MÕTTEKORDUSE e PARALLELISMI ! ! Karjapoiss on kuningas ! ! suure valla valitseja ! ! palju pere pidäjä ! ! kullatse krooni kandaja. Vastandlike mõtete kõrvutamine on VASTUSEADE e ANTITEES ! ! Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja sügavam ! Kui tahad mind vihata vihka siis mind, ma lähen ja leinan ja armastan sind Vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida ka ASTENDUS --> tähenduslik tõus või langhus ehk GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake, sinna tiigike tehakse; kus aga nutab vaenelapsi, sinna jäänud järvekene; kus aga nutab leskinaine, sinna jooksemas jõeke.
oli vale – ei tahetud grupist erineda. Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine. Kuulekus ja järeleandlikkus. Kuulekus – käitumise muutmine vastuseks teiste inimese (autoriteedi staatuses) juhtnöörile või käsule. Järeleandlikkus – tegu ei pea olema autoriteediga. Milgrami kuulekuse eksperiment. Stanley Milgram, 1960, Yale ülikool. „Mälu“ eksperiment. Õpetaja ütles sõnu/küsis küsimusi ja õpilane pidi ütlema selle sõna vastandi. Kui ütles valesti siis sai elektrishoki. Reaalne katseisik oli õpetaja. Õpilane oli näitleja – mängis valu jne. Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi! 40 osalejat. Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav). Tulemused: 65% osalejatest läksid välja maksimaalse elektrilöögi andmiseni. Kui inimesele anti vabadus otsustada kui palju valu teha siis keskmiselt jäi see alla 60 voldi
valmistada. Mis iganes tegevusest rääkides, on loomutäius vahepealne käitumine äärmuste vahel. V RAAMAT: „Õiglusest“ Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb. - Õiglus on inimesest sõltuv. - „Sageli tuntakse ära vastupidine seadumus vastandi kaudu- kui hea seadumus on nähtav, muutub nähtavaks ka halb seadumus“. Ebaõiglaseks peetakse nii seaduserikkujat, ahnitsejat kui ka võrdsusest mittehoolijat inimest, seega on selge, et õiglane on see kes allub seadustele ning on võrdsuse austaja. Aristoteles lähtub seisukohast, et seadused puudutavad igasuguseid valdkondi ja taotlevad ühist kasu kõikidele. Võrduse põhimõte mahub alati seaduslikkuse mahu alla, kuid mitte vastupidi.
Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures164, seadumus aga vastanduvale ei vastandu, näiteks ei tehta terveks saamiseks sellele vastupidist, vaid ainult seda, mis on tervislik. Me ütleme ju, et kõndida on tervislik, juhul kui inimene kõnnib siis, kui ta on terve. Sageli tuntakse ära vastupidine seadumus vastandi kaudu, seadumused aga ka sageli nende kandjate kaudu: kui hea seadumus on nähtav, muutub nähtavaks ka halb seadumus ja hea seadumus ilmneb nende kaudu, kellel on hea seadumus ja see omakorda näitab hea seadumuse tingimusi: kui hea seadumus avaldub lihase sitkuses, siis halb seadumus paratamatult lihase lõtvuses ja seadumuse headus ongi see, mis loob lihase sitkuse.
Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast
41 ,,Kuid ei saa salata, et kristliku usu suurt sümbolit, risti, millel ripub kannatav Lunastaja, on jõulisel moel tõstetud kristlaste silme ette pea kaks tuhat aastat. Seda pilti täiendavad kaks varast, kellest üks läheb põrgusse ja teine paradiisi. On raske endale ette kujutada veel paremat väljendust ,,vastandumisest" keskses kristlikus sümbolis." (ibid) Kahe vastandi konfliktis seismine toob inimese välja teadvustamatuse ebamäärasusest. Ning kuigi vastasseisu täielik mõistmine võib olla esialgu valulik, siis ometi sellest tulenev selgus viib lõpuks lunastuseni. Nii näebki Jung tõelist eetikat esile kerkimas vaid seal, kus esineb valikute ning jõudude terav vastasseis. ,,Ainult kõige äärmuslikumas ning ähvardavamas konfliktis toob kristlik kogemus vabanemise jumalikkusse, eeldades muidugi, et inimene ei loobu, vaid võtab vastu Jumala poolt
idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis Machiavelli klassikalistest voorustest: heldus (16.ptk) Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest. ...pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või - püüdes vältida vaesumist - aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse - heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni.
vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impressionistidele. Siiski on süžee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: „Sainte – Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna“ (u. 1885), „Provence`i mäed“ (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured suplejad“(1889). ● PAUL GAUGUIN (1848 – 1903)
kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse
jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele
seda vastavalt vajadusele. Et aga tal ei saa neid kõiki (voorusi) olemas olla ega oleks tal ka vimalik neid ausalt ja kõrvalekaldumatult järgida, siis peaks valitsejal jaguma sedavõrd taipu, et osata vältida hukkamõistu nende pahede pärast, mis võtaksid talt võimu...Samuti ei tarvitse ta hoolida häbisse langemisest pahede tõttu, milleta tal oleks raske võimu säilitada. Heldusest ja kokkuhoidlikkusest Kui oled helde, ei pääse vastandi häbist. Pillav eluviis helduse näol sunnib makse tõstma ja muudab vihatuks. Niisiis ihnuskoi maine on parem, sest varsti hakatakse teda heldeks pidama, kuna ta tuleb toime olemasolevate vahenditega. Julius II, kes sai paavstiks helde inimese mainega, aga ei mõelnud mainet säilitada. Prantsusmaa ja Hispaania kuningad on saanud teha erilise maksustaiseta nõnda päris palju sõjakäike. Kui oled teel võimule, on olla hea heldeks peetud, edasi pole see vajalik, vaid pigem kahjulik
ikestamisega moodsa teaduse, meditsiini ja tööstuse progressi poolt.Progress, mis tõotas vabastada inimesed teadmatusest, haigustest ning tuimast ja nüristavast tööst, suutis aga luua maailma , kus inimesed tarbivad vabatahtlikult fasistlikku ideoloogiat, praktiseerivad teadlikult genotsiidi ja arendavad entusiastlikult massihävitus relvi?Valgusfilosoofia kunagine suur lubadus vabastada inimkond müüdi ja ebausu kütkest on sünnitanud oma vastandi: kõikehõlmavautilitaarse pragmaatilise ideoloogia, mis taandab kõik kvantiteedile ning muudab inimesed objektideks ja looduse numbriteks.Kultuur labastub ja kaubastub ning muutub seejärel kapitalistliku majandussüsteemi integreeritud komponendiks.Kultuuritööstus hävitab kunsti ja loob mittetähenduslikke kultuuriprojekte.(nt. helilooja Arnold Shonberg- ei ole võimalik kommertsi teha).Toetab kultuuri mida juba vormi poolest ei saa muuta kommertsiks.Adorno
Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks:"tema"(id),"mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine.See tekitb üksildustunde, enda tühisuse tunnetamise. (,,vabaduse eest põgenemine").Põgenemise mehhanismideks on: 1)autoritaarsus-püüe võimule, aga ka masohhism ja sadism; 2)destruktiivsus-püüe purustamisele, tingituna jõuetus- ja
Neufeudistid-pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler näiteks peab liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahet vägevusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on 7 alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste „mootor“ on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine.See tekitb üksildustunde, enda tühisuse tunnetamise. („vabaduse eest põgenemine“).Põgenemise mehhanismideks on: 1)autoritaarsus-püüe võimule, aga ka masohhism ja sadism; 2)destruktiivsus-püüe purustamisele, tingituna jõuetus- ja
heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et kes reeturliku ja halastamatu poliitikaga saavutas võimu, aga mitte au (ei ole sind ka tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, seega identsed!). nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada “hästi” või “halvasti” vastandi häbistavast kuulsusest.” Sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib. “…pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada. ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas Humanistide mõjud 16.-17. sajandil
Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impresionistidele. Siiski on süžee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: „Sainte – Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna“ (u. 1885), „Provence`i mäed“ (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured suplejad“(1889).
vaateid, ka Põhja Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impresionistidele. Siiski on süzee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: ,,Sainte Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna" (u. 1885), ,,Provence`i mäed" (1886-1890), ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad", ,,Suured suplejad"(1889). PAUL GAUGUIN (1848 1903)
idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis Machiavelli klassikalistest voorustest: heldus (16.ptk) · "Alustades niisiis ülalnimetatud omadustest esimesega, ütlen, et oleks hea olla heldeks peetud, kuid ometi kahjustab sind heldus, mida kasutatakse selliselt, et sind ka tegelikult heldeks peetakse; sest kui seda kasutatakse vooruslikult, nii, nagu seda peabki kasutama, ei saada sellest aru ja sa ei pääse helde inimese vastandi häbistavast kuulsusest." · "...pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja põlatuks või püüdes vältida vaesumist aplaks ja vihatuks. Kõigi nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda põlatakse ja vihatakse heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni." Heldus (järg)
ka Põhja Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impresionistidele. Siiski on süzee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: ,,Sainte Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna" (u. 1885), ,,Provence`i mäed" (1886-1890), ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad", ,,Suured suplejad"(1889). PAUL GAUGUIN (1848 1903)
vaieldamatult ületasid mõjult oma lähtepiirkonda, Ahhaia maakonda Peloponnesosel. Sybarisest sai 6. sajandil mõneks ajaks arvatavasti suurim linn läänepoolsetes Vahemeremaades ning tema elanike sübariitide jõukus, luksus ning elunautimine muutusid kõnekäänuks. Sybarise naabrile Krotonile seevastu tõid tuntust emamaal panhelleni mängudel edukalt võistelnud sportlased ning üldteada vooruslikud kombed, mis tegid tast kaasaegsete ning järeltulijate silmis omamoodi vastandi nautlevale Sybarisele. 6. sajandi lõpus asus Krotonisse toonase Hellase vahest kuulsaim õpetlane Pythagoras, rajas siin oma (pütagoorlaste) filosoofilis-religioosse salaliidu ja tõusis Krotoni valitseva oligarhia liikmena riigi üheks poliitiliseks juhiks. Umbes 510 a. puhkes Sybarise ja Krotoni vahel sõda. Sybaris sai rängas välilahingus lüüa ja krotonlased hävitasid linna, väidetavalt Pythagorase õhutusel. Peagi seejärel (täpsem aeg on vaieldav)
Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid." Vastandite puhul pole tegemist mitte kolme võimalusega kahe äärmuse ja nendevahelise lahendusega, vaid lõpmata avara võimaluste spektriga. Jungi analüütiline psühholoogia on kahe vastandi süntees: ühel pool on spirituaalne (vaimne) eneseteadmine ja teisel teaduslik teadmine psüühika toimimisest. Jungi spiritualismi- ja religiooni-lembelisus tekitasid talle raskusi suhtlemiseks intellektuaalsetes ja teaduslikes ringkondades. Jungi panus psühhoanalüüsi meetodite arsenali seisneb vabade sõnaassotsiatsioonide meetodi kasutuselevõtus. See lubas tal avastada "kompleksid," mis kujutavad endast suhteliselt
売 ¨ OKE LO ¨ 7 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 207 133 308 ✄ しゅつ かい ✂会意 ✁Vana kuju on 賣, mis koosneb 出 ja 買, andes seega viimase vastandi. M¨ ark しょく hakkas laiemalt levima alles p¨arast Han 漢 ajastut. Pronkskirjas esineb m¨ark 贖, ばいかい ざい ばいしょう mis m¨arkis ostu–m¨uu¨ misega 売買 heastatavat kuritegu 罪. Tehinguga h¨uvitati 賠償 どく とく
annaabi.ee 
