Naise olukord läbi ajaloo nii müütide kui kaasaegsete kirjanike pilgu läbi (0)

Naise olukord läbi ajaloo nii müütide kui kaasaegsete kirjanike pilgu läbi

Koostas: Karola Rianne Mahhova
Müüdid on mingi kultuuri uskumused ja moraali normid. Antiiksed või kaasaegseid müüte uurides näeme, et need lood kinnitavad ning seletavad ühiskonna soorolle, põllumajanduslikke suhteid, sotsiaalseid rolle ja juriidilisi protseduure. Lugu välja mõeldes valitses ning õpetas hõim ema liikmeid nii naisi kui ka mehi. Müüdi vestja oli alati nii loo ümberjutustaja kui uuendaja .
Kreeka mütoloogias on mees- ja nais - jumalad. Kui inimesed loodi, elasid nad rahus ja külluses nagu jumalad. Jumalad armusid aeg-ajalt surelikesse naistesse ja nii sündisid pooljumalatest tütred ja pojad.
Siis loodi Zeusi käsul Pandora ehk "kõigi andidega varustatu", sest kõik jumalad ja jumalannad olid talle midagi kaasa andnud. Zeus käskis teha neiust häbitu ja varga ning saatis ta inimestele muret tooma . Mõnede vältel oli tema esimene naine ja temast tekkis naisterass. Jgatahes oli Pandora esimene pruut ja temast sai alguse abiellumise komme . Temast sai Epimetheuse naine ja ühel päeval kergitas ta talle kaasa antud vaadi kaant. Sealt lendasid välja katastroofid, haigused ja kümme tuhat muud õnnetust. Vaati jäi ainult lootus.
Kreeka mütoloogias olid naised tihti seksuaalsed objektid, keda kasutati ära nii jumalate kui ka inimeste poolt. Sel ajal naisi süüdistati sõdades, linnade hävimises ja meeste hukkumises. Müütises kasutasid jumalannad tihti ka oma väge, et meestele kätte maksta.
Naised keskajal olid tunduvalt avameelsemad ja seksuaalsemad, kui võis eeldada ajastult, kus naiselikkuse ideaalkujuks oli Jeesuse ema Neitsi Maarja. Tegelikkuses olid selle ajastu naised, nii päriselus kui kirjanduses, lõhestunud inimesed ühiskonna ideaali ja oma tegelike instinktide ning kehaliste vajaduste vahel.
Elizabethi aegse kirjanduse tüüpilised žanrid olid misogüünia (see tähendab naistevihkamine) ja meeste ülemvõim. Naiste õigused olid väga piiratud ja neil ei olnud luba oma arvamust avaldada. Naisi ei vaadeldud kui isikuid vaid neid peeti vajalikuks osaks paljunemisprotsessis. Naiste ideaal oli kahestunud püha ja puhta Neitsi Maarja ja tema lihaliku vastandi Eva vahel, kes ahvatles Aadamit keelatud vilja proovima. Valitses üldine usaldamatus naiste vastu ja enamus teoseid alandas ning halvustas naissugu.
Victoria aegses kirjanduses oli näha naise rolli muutust ühiskonnas. Sel ajastu kirjanduses hakati naisi kujutama peategelase rollis sagedamini kui varem. Teoses on näha, et 19. sajandi jooksul kujutati naist ikka veel kodukeskses ja alistatud rollis. Vaatamata soovile vabaneda ühiskonna piirangutest pidid nad ikka alluma oma isale ja vennale ja hiljem abikaasale.
Victoria ajastul muutusid meeste ja naiste rollid rohkem määratletumateks kui enne. Naiste tööalased valikud olid väga piiratud. Keskmise- ja kõrgklassi naised jäid koju hooldasid lapsi ning hoolitsesid majapidamise eest. Madalama klassi naised töötasid sageli väljaspool kodu, tavaliselt halvasti tasustatud koduabilistena või töölistena tehastes , vabrikutes, veskites ning põllumajanduses. Naised ei osalenud poliitikas ega tohtinud hääletada. Tekkis kirjandus, mis haris ja valmistas neid ette koduseks rolliks.
Palju selle ajastu kirjandusest oli suunatud naistele ning tekkisid ka esimesed profesionaalsed naiskirjanikud . See oli aeg kus naised nõudsid endale kohta, meeste kõrval, et rääkida oma lugu. Naised kasutasid 19. sajandil kirjutamist, kui võimsat vahendit, et oma arvamust kuuldavaks teha ja edendada ühiskonnas sotsiaalseid muutusi ning võtta kontroll oma elu üle enda kätte.
Romaanid olid kirjutatud naistele meelelaahutuseks. Nad olid sageli sentimentaalsed. Romaanides esitatakse tihti väga piiratud vaade ühiskonnale.
Juriidilised ja sotsiaalsed piirangud raskendasid naistel kirjaniku karjääri alustamist. Mõlemal pool Atlandi ookeani kirjutasid naised nagu Angelina ja Sarah Grimke, Sarah Josepha Hale, Charlotte Bronte, George Eliot , Elizabeth Gaskell ja Frances Power Cobbe teoseid, mis väljendasid ja mõjutasid selle ajastu ootusi naiste suhtes. Läbi oma novellide , kõnede, brozüüride ja artiklite näitasid need ja paljud teised 19. sajandi kirjutavad naised ühiskonna tihti vastukäivaid ootusi nende suhtes.
George Eliot oli ilmselt kõige haritum Victoria aegsetest naiskirjanikest. Ta õppis prantsuse, saksa, itaalia, hispaania ,kreeka, heebrea keelt. Mary Ann Evans kirjutas enamjaolt inglismaa eluolust. Noorena oli tal eraõpetajad. Pärast isa surma 1849. aastal reisis ta mööda Euroopat ja jäi lõpuks Londonisse elama. Ta tegeles filosoofiliste teoste tõlkimisega. 1857. aastal võttis ta endale pseudonüümi George Eliot, mille järgi teda ka tänapäeval tuntakse.
Kirjanik Brote hoolitses oma nooremate õdede ja vendade eest kui tema ema ja vanemad õed surid. 1824. aastal saadeti ta Corvani kooli. Pärast seda töötas ta õpetajana. 1842- 1844 . aastani elas ta Belgias, kus kogus informatsiooni, et teha lastele kool Inglismaal. See plaan kukkus läbi kuid oma elukogemuste alusel sai ta inspiratsiooni teoses " Jane Eyre " loomiseks. "Jane Eyre" on tema kuulsaim teos.
Elisabeth Gaskell oli oma eluajal väga edukas, aga tänapäeval jääb ta Bronte ja Elioti varju. Tema teostes on olulisel kohal üksikisiku heitlus ühiskonnaga. Kuulsamate teoste hulka kuulub "Cranford". 1832 aastal abiellus ta William Gaskelliga. Manchesterist sai ta inspiratsiooni vaeste elust ja olukorrast. Palju tema teoseid kujutavad ühiskonna vaesema kihti eluolu. Charlotte Bronte soovil kirjutas Elisabeth Gaskell ka valmis temast biograafia .
Läbi ajaloo on naisi kujutatud pühakuna, jumalannana, litsina, emana , liiderdajana, koduhoidjana, sõdade süüdlasena, romantilise armastus objektina, meeste hukkajana, soo jätkajana, maalikunsti ja keele muusana ning tuhandetes teistes erinevates tihti vastandlikus, rollides . Ajaloos on olnud aegu, kus põlvnemist on jälgitud naisliinide pidi. On olnud naissõdalaste hõime, keda kõik kardsid. Naist on nii põletatud, alandatud kui jumalusena koheldud. Teda on nii nõiaks kui pühakuks nimetatud. Ajalugu on vastuoluline. Nii ka naine läbi ajaloo kui ka tänapäeval.