Jakob Westholmi Gümnaasium
LOODUSEST INSPIREERITUD
KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE
MUUTUMISED AASTAIL
1910 -1990
Praktiline töö
Autor:
Regina Kaasik Juhendajad: Helme
Trees Anneli Josu
Mai-Liis Õnnis
Tallinn
2017
Summary
The
author chose to write
her
practical research of “The
making of a
nature inspired
dress and main changes in
fashion in the
years 1910-1990”. The
choice of
this
theme resulted from the
hobbies and
passion thowards fashion.
The author herself is a model and is thus connected to fashion on a
daily
bases . One of her dreams is to design and create clothes for
people who care for fashion as a form of art, not just a piece of
fabric .
Her
idea of fashion is
similar to a famous designer Ellie Saab who
once said: “
Anything can be a source of inspiration. Imagination is important to be
able to create but one must also be inspired by everything
around them ,
whether it is nature, art, etc. Any idea or any
thing seen could be a
source of inspiration to the creator.”
(Saab 2010).
The
goal of this practical work is to design a
dress that would also be a starting point to the
authors ’ future
plans . Before designing and sewing the dress she did a reaserch on
the history of fashion.
While doing that she got inspired. The author
wanted to design a dress that would be inspired from
something really
close to a human. Something that hadn’t been used as an inspiration
that often. For the author that meant nature. She wanted to make the
dress look long, feminine and maybe even a bit
formal . While
keeping that in mind she
drew four sketches,
each with different designs. Then she chose three of her favorites,
combined them and got the
final sketch.
For making the dress, the designer uses three
different fabrics, a hidden zipper, organza
band and handmade flowers
for decoration. The handmade flowers give the dress its originality
and the
feeling of being close to the nature.
Sisukord
Summary 2Sissejuhatus 41.Põhilised stiilide muutumised 1910-1990ndatel aastatel 51.1.1910ndad aastad 51.2. 1920ndad aastad 71.3. 1930ndad aastad 101.4.1940ndad aastad 111.5. 1950ndad aastad 121.6. 1960ndad aastad 141.7. 1970ndad aastad 151.8. 1980ndad aastad 161.9. 1990ndad aastad 182.Kleidi kavandamine 202.1.Inspiratsiooni otsimine 202.2. Ideekavand 202.3.Lõige – kanga väljalõikamine 202.4. Materjalid 212.5.Traageldamine 212.6.Töö õmblemise protsess ning dekoratiivlillede paigutamine 222.7.Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine 23Kokkuvõte 253.Lisad 263.1.Lisa 1 (1910nda aasta mood) 263.2.Lisa 2 (1930nda aasta mood) 273.3.Lisa (1940ndate aastate mood) 303.4.Lisa ( 1960ndate aastate mood) 313.5.Lisa (1970ndate aastate mood) 363.6. Lisa (1980ndate aastate mood) 40Kasutatud kirjandus 45
Sissejuhatus
Autor valis praktilise töö teemaks “Loodusest
inspireeritud kleidi õmblemine ning põhilisemad stiilide muutumised
aastail 1910-1990”. Teema valik tulenes autori hobidest ning huvist
moe vastu. Autor tegeleb modellindusega ning on ka igapäevaselt
moega tihedalt seotud. Autori üheks tulevikusooviks on õmmelda
kvaliteetseid rõivaid moeteadlikele tarbijatele ning äratada
inimestes huvi rõivaeseme kui
kunstiteose vastu.
Autori nägemus
moest samastub kõige rohkem
moelooja
Elie Saab’i loominguga. "Ükskõik mis võib olla
inspiratsiooniallikaks. Oluliseks on kujutlusvõime, mis annab
võimaluse luua. Inimene peab olema inspireeritud kõigest tema ümber
– olgu selleks ilm, loodus või kunst. Ükskõik milline idee või
ese, mida on nähtud, võib olla looja inspiratsiooniallikaks”
(Saab, 2010).
Praktilise töö eesmärgiks on õmmelda kleit,
mis oleks alguspunktiks autori tulevikuplaanidele. Enne kleidi
õmblemist uuris autor moeajalugu, mis teda ühtlasi ka inspireeris.
Sooviti luua kleit inspireerituna kõige südamelähedasemast ning
millestki , millele ajaloos, just inspiratsiooniallikana, erilist
tähelepanu pööratud ei ole. Selleks sai loodus. Kindlasti soovis
autor, et kleit oleks naiseliku lõikega, pikk ning pidulik.
Loodusele ja naiselikkusele mõeldes joonistas autor välja
kavandeid erinevate disainiideedega. Neljast joonistatud kavandist meeldis enam
kolmest kleidist kokku pandud
versioon . Kleidi õmblemisel kasutab
autor kolme erinevat
kangast , peitelukku, organza
paela ning käsitsi
õmmeldud dekoratiivlilli, mis annavad kleidile eriti omanäolise
ning looduslähedase väljanägemise.
Põhilised stiilide muutumised 1910-1990ndatel aastatel
1910ndad aastad
Esimene maailmasõda pani moele punkti. Enne
sõda, 1910ndal aastal tõi Paul Poiret rahvani eksootilise
riietusstiili – värvideplahvatus, karusnahksed detailid, turbanid,
haarempüksid ja “hobble skirt”’i
(vt joonis 2).
Hinnatud disaineri looming hüljati hiljem, aja möödudes asendati
see modernismiga1/2
(vt joonis 1).
Joonis 1. Paul Poiret’i looming
Allikas: http://headtotoefashionart.com/paul-poiret-1879-1944/ (15.05.17)
Joonis 2. Paul Poiret’i “Hubble skirt”
Allikas:
https://en.wikipedia.org/wiki/Hobble_skirt (15.05.17)
Mõnda aega domineerisid mundrid (vt lisa 1).
Palehigis vabrikutööd tehes ei tundnud inimesed moe vastu huvi.
Valmisriietetööstus tekkis esmalt Inglismaal. Šikiks
muutunud vabatahtlik töö avardas naiste väljavaateid.
Lõpptulemusena said 1918. aastal üle 30-aastased naised Inglismaal
hääletusõiguse, millega seoses muutusid
naised iseseisvamaks ning pöörasid rohkem tähelepanu moele.
Paljusid spordirõivaid, nagu näiteks sviitreid ja seelikuid hakati
kandma igapäevaselt. Naised eelistasid ka aktiivsemat eluviisi ning
hoolitsesid rohkem oma keha ning tervise eest3.
Terve aastakümne vältel kasutati palju
karusnahka, millega kaunistati nii kübaraid, kotte, kasukaid,
suvekleite ning isegi ööriideid. Kasuka ülevalpool vöökohta
kaunistades jäeti alumine osa lihtsaks4(vt
joonis 3 ja lisa 2). Hoo sai sisse ka Chanel , kelle idee baasil hakkas kogu moe tuum lihtsuse ümber
tiirlema. Moes olid uhked kübarad, mis tihtipeale katsid ka veidi
naise nägu. Need kaunistati erinevate paelte, lipsude, sulgede ning
lilledega (vt joonis 4).
Joonis 4. Karvast detailidega kübarad 1910
Allikas: http://sensibility.com/vintageimages/1900s/pagetwo.ht m (15.05.17)
Joonis 3. Karvast detailiga sall ning müts 1910
Allikas: http://carrieturansky.com/index.php/2013/11/ (15.05.17)
Eelnevalt käis naiste igapäevariietuse alla korsett . Selle minemaheitjaks sai sõja lõpp, sisendades naistele,
et nad suudavad rohkem ning väärivad suuremat vabadust. Selle
arusaamaga harjuti kiiresti. Riided, mida muidu kandsid maatüdrukud,
ei jõudnud moeajakirjadesse, kuid nende mehelike riiete reibas ja
sportlik väljanäegmine avaldas mõju5.
1920ndad aastad
Pärast esimest maailmasõda
1920ndal
aastal oli suurlinnades palju noori üksikuid naisi, kelle palgad olid madalad ning kellele juhtivad töökohad jäid peaaegu
kättesaamatuks. Naised töötasid vabrikutes, kauplustes ja
kontorites ning pidid leidma rõiva, mis oleks samaaegselt ilus,
mugav ja väljaskäimiseks
piisavalt šikk. Moodi
tulid särkpluuskleidid, kampsunid , põlvini ulatuvad volditud
seelikud, bürookostüüm ning mehelikkus. Enimkasutatud kangas oli siid ning põhivärvideks said hall, beež ning valge.
Kahanes ka kleidi alumise ääre pikkus6 (vt joonis 5).
Joonis 5. Mood 1920. aasta tänaval
Allikas: http://www.gorodmod.com/1920s-womens-fashion/ (15.05.17)
Vabalt
langeval särkkleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht. Esmakordselt ajaloos paljastati naiste jalad. Õhtukleidil
jäeti katteta ka õlad ning selg. Kasutati läbipaistvat kangast
ning vähe kaunistusi, mis tõi alastioleku ilme veelgi rohkem esile.
Kleidile lisati pärlid, mis valgust peegeldades peokleidi särtsaka
iseloomu hästi esile tõid (vt joonis
6). Vabal
ajal kanti spordi- ja vabaajarõivaid.
Kõige populaarsemad spordirõivad
olid supeltrikoo ja tennisekostüüm (vt
joonis 7). Suvel kanti kleite, mida
hiljem ka varrukateta tehti7.
Talvel aga plisseerituid seelikuid koos
kardigani või mantliga (vt joonis 8). Riietusele lisati karvast
detailidega mantleid ning salle.
Joonis 6. (Vasakult) Chanel’i (1925), Molyneux’i (1925) ja Paquin’i (1927) disainitud peokleidid
Allikas: http://glamourdaze.com/history-of-womens-fashion/1920-to-1929 (15.05.17)
Joonis 8. Plisseeritud seelik koos matliga 1920 ( http://glamourdaze.com/2013/10/1920s-fashion-style-forecast-for-winter-1929.html (15.05.17)
Joonis 7. Tenniseriietus
Allikas: http://edition.cnn.com/2013/06/06/sport/tennis/suzanne-lenglen-french-open-tennis/ (15.05.17)
Uhkeldavat käitumist peeti tavaliseks. Juuksed
lõigati lühikeseks, tihtipeale jäeti eest pikenevaks. Moes olid
kellukesekujulised kübarad, mille hüüdnimi tulenes
prantsuskeelsest sõnast “cloche”,
tähendades tõlkes kella (vt joonis
9). Harlem Renaissance’i ajal muutus mood saksalikust stiilist
madala vöökohaga ja väikeste kellukesekujuliste kübarate “cloche
hat”’ide kandmiseni. 1920ndad on unikaalne aeg moele, sest kõik muudatused, mis tol ajal sisse toodi,
on sisuliselt säilinud tänapäevani8.
Joonis 9. Stiiliikoon Louise Brooks oma kuulsa “musta kiivriga”
Allikas: http://hair-and-makeup-artist.com/womens-1920s-hairstyles/ (15.05.17)
1930ndad aastad
1930. aastaks kadus 20ndate poisilikkus. Tagasi
toodi naiselikult kõrgem piht ning kleidi alumise ääre pikkus
muutus taas pikemaks. Rõhutatud olid laiad õlad. Majandusliku
krahhi tõttu muutus mood tagasihoidlikumaks, kuid raha puudumine ei
olnud ettekäändeks koledale riietusele. Naise ülesanne oli targalt poodelda. Kiideti kokkuhoidlikke naisi, kes tulid vähesega toime.
Kõige tavalisemaid rõivaid kandsid
naised kodus olles. Enamik eelistas oma kleidid ise õmmelda või
ümber kujundada. Unikaalseks sai ümbermähitav kleit koos krae ,
kitsa piha ning turritavate varrukatega (vt lisa 3). See oli hästi pestav , puuvillane ning truu 30ndate stiilile.9
Populaarseks muutusid valmisrõivad – odavad ning jäigast kangast,
mida leidus trükitehnika edusammude
tõttu ka mustrilisi10.
Kleidi kinnitamisel asendati haagid tõmblukkudega, muutes riietumise
kordades kiiremaks.
Väljaminekuks oli tarvis linnakleiti. Kleitide lõiked olid klassikalised, toonid ühevärvilised või minimaalse
mustriga ning materjalideks kasutati siidi või viskoosset kreppi (vt
lisa 4 ja 5). Õhtukleitide lõiked olid sel kümnendil kõige
naiselikumad – peenikese pihaga, õhulisest riidest ning kaunilt
langevad. Mängiti ka selliste lisamotiividega nagu tikandid ,
dekoreeritud nööbid, lipsud , nahk ja muu. Selle ajastu
kehaideaaliks oli peen piht ja kitsas puus, mille saavutamiseks
kasutati kraesid, sitsi ning õlapatju11.
Esmakordselt reklaamiti Hollywoodis staaride seljas trikoosid (vt
joonis 10). Reklaaminduses kujutati inimesi ebaproportsionaalselt,
umbes kolm korda pikema ja kõhnemana kui tegelikult. Keha taoline
paljastamine oli rahva seas veel vähelevinud. See oli ühtlasi ka
esimene kord, kui riiete müümiseks inimkeha kasutati12.
Joonis 10. Trikood 1930
Allikas: http://vintagedancer.com/1930s/women-1930s-fashion/ (15.05.17)
1940ndad aastad
Teise maailmasõja puhkemisega 1939ndal aastal
tekkis puudus kõigest. Eriti toidust, mis mõjutas naiste figuuri
ning lihtne ja loomulik ilu muutus veetlevaks. Ujumisriided tehti
naiselikumaks ning pärast sõda mõeldi välja bikiinid13
(vt lisa 6).
Sõja ajal moega kaasas käimine oli raske. See
nõudis inimestelt suuremat majanduslikku sissetulekut. Moodi tulnud
reibas ja sportlik stiil sobis paljudele. Eriti populaarseks said
kõrge pihaga spordipüksid, mis mõne lõike puhul jätsid
püksisääre alt laienemise tulemusena hoopis seeliku mulje (vt
joonis 12). 1940ndate õmbluskunsti tipuks said monumentaalsed
õlapealteta õhtukleidid, kuid pärast 30ndate voolava joonega moodi
jättis see kümnend pigem betoonist valatud mulje (vt joonis 13).
Kleidi ülemisele osale oli iseloomulik kinnine dekoltee , õlapatjade
abil esiletoodud õlad ning puhvis varrukad . Kübarad
sobisid suurepäraselt kokku ranges stiilis õmmeldud kostüümidega.
Peakateteks kasutati erineva disainiga turbaneid, kootud juuksetaskuid, lilli, võrguga mütsikesi ning kübaraid. Uhke kübar,
sõrmkindad ning huulepulga rohke kasutamine lisasid välimusele
naiselikkust (vt joonis 11).
Traditsioonilistele ehetele otsiti
alternatiivseid materjalide allikaid , sest väärismetallid kasutati
sõjaliseks otstarveks14.
Joonis 11. Peaehted 1940ndal aastal
Allikas: http://vintagedancer.com/1940s/1940s-hats/ (15.05.17)
Joonis 12. Alt laienevad püksid
Allikas: http://www.progressionbydesign.com/wide-leg-pants/ (15.05.17)
Joonis 13. Õlapaelteta õhtukleit Rita Hayworth’i seljas
Allikas: http://theredlist.com/wiki-2-24-525-529-view-the-one-profile-rita-hayworth.html?offset=80%3Fsharing%3D176281 (15.05.17)
1950ndad aastad
Teine maailmasõda tõi 1950ndatel kaasa
majandusliku heaolu. Paljud vabrikutöölised tõusid keskklassi
inimeste sekka, mille tõttu said inimesed ka endale rohkem lubada15.
Enne ja peale sõda olid rõivastel kindlad
piirangud – kinnine dekoltee, sirge siluett, konkreetsed õlad ning
minimaalselt põlvedeni kaetud jalad (vt joonis 14). Seda kõike
muutis 1947ndal aastal Christian Dior , tuues Pariisi moelavadele
eelnevale täieliku vastandi (vt joonis 15). Tema disainitud
kleitidel oli rõhutatud õlgade ümarust ning peent siluetti. Selle
saavutamiseks hakati taas korsette kandma. Kihilisest aluseelikust
sai tavaline riideese. Velvet , satään, tüll ja siid – need olid
luksuslikud kangad , mida õmblemisel kasutati16.
Joonis 15. Christian Dior’i uuenduslik stiil 1950
Allikas: http://vintagedancer.com/1950s/1950s-fashion-history/ (15.05.17)
Joonis 14. Teise maailmasõja lähiaja piirangutega riietusstiil
Allikas: http://vintagedancer.com/1950s/1950s-fashion-history/ (15.05.17)
Kuigi Coco Chanel sulges oma äri sõja
alguses, tuli ta 1954ndal aastal tagasi mugavalt liibuva seeliku ning
üldiselt sirge siluetiga, kuna selle hetke mood polnud talle
meelepärane17
(vt joonis 16).
Peale sõda pöördusid mehed tagasi koju. Ka
naised said tagasi oma koduperenaise rolli. Tihtipeale oli mees
perele raha teenimiseks ning naine uhkete riiete mannekeen . Naistelt
eeldati alati puhast, korrektset ning hoolitsetud väljanägemist.
Vabal ajal käisid naised palju vabamalt riides . Noorem generatsioon oli meedia poolt tugevasti mõjutatav ning tervele ühiskonnale
oluliseks märksõnaks oli normaalsus18.
Joonis 16. Coco Chanel’i tagasitulek liibuva ja sirge
siluetiga
Allikas: http://vintagedancer.com/1950s/1950s-fashion-history/ (15.05.17)
1960ndad aastad
60ndatel tekkis noortele rohkem vaba aega ja
raha kui ühelgi teisel varasemal põlvkonnal. Uuenduslik,
loominguline, julge ja tormakas mood sai vastupidiselt eelnevale
alguse noortelt inimestelt tänaval. Rõivatööstuses muutusid
hinnad tänu suurtematele müügikogustele odavamaks19.
1960ndate moele tegid silmad ette britid. Suurt
rolli mängisid kanga värvid ning mustrid20
(vt lisa 9 ja 16). Kõige enam kasutati pastelseid ning summutatud
toone, mis olid tihtipeale kaunistatud geomeetriliste mustritega,
suurte nööpide või vöödega. Kleitide disainimisel eelistati lihtsat sportlikku joont. Kostüümijakkide pikkus oli väga erinev.
Palju esines vöötatud kostüüme, kus vöö oli viidud puusadele. Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all sageli kõrge kaelusega džemprit. Tõeline murrang moes oli mini21(vt
joonis 17 ja lisa 10).
Joonis 17. 1968nda aasta seelik
Allikas: http://vintagedancer.com/1960s/1960s-fashion-womens/ (15.05.17)
Hipiliikumine ja -stiil oli üks osa 60ndatest.
Nende põhimõtteks oli end riietada võimalikult mugavalt ning
loodulähedastes toonides. Riietelt võis leida narmaid,
lillemustreid, õhulisust ning vabadust – hinnatud oli käsitöö.
Ehetena kasutati erinevaid kaelakeesid, vöösid, lilli, pearätte
või peapaelu (vt lisa 12). Jalanõusid nad meelsasti ei kandnud ning
juuksed olid enamasti lahtised , vabad ning sasitud ilmega22.
Tõeliselt moodne oli nukulaadne välimus.
Enamasti kas õlgadeni või lühemadki juuksed aeti tupeerides
kohevaks ning koolutati alt kaardu (vt lisa 13 ja 14). Ka
silmameigiga suurendati silmad nukutaoliseks – laineriga joonistati
pikk joon üle silmalau ning ripsmed värviti võimalikult pikaks (vt
lisa 15). Kõike seda tehti nukuliku ilme saavutamiseks23.
Vaid hipidel olid juuksed pikemad kui tavaliselt ning üsna sassis,
mis jättis hoolitsemata mulje24.
Antud kümnend mõjus pöördeliselt ka
modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne
ja kaheldamatult naiselik figuur suurte pärani silmade ja vormitute
jäsemetega, kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. 60nadate
stiiliikoonide loetelu on pikem kui kunagi varem25.
1970ndad aastad
1970ndate kehaideaaliks oli pikk,
väljavenitatud ja küllaltki lapselik figuur. Naised ei kandnud
enamasti rinnahoidjaid. 70ndad olid ajastu, mil inimestele sai
oluliseks orginaalsus ning eneseväljendus. See oli kümnend, mil
võis kanda kõike seda, mis sind iseloomustas26.
Moes olid paljud eelnevatel kümnenditel mainitud riideesemed (vt
lisa 17-27). Muidugi ei mindud ajast väga kaugele tagasi, kuid
kombineerimisvõimalus oli suur27.
Moes olid miniseelikud, õhulised kleidid, ühevärvilised sirge
lõikega kleidid, alt laienevad püksid, turbanid, hipistiil, punk (“kõige ilusa vastand”, mis jõudis nii tänavamoodi kui ka
selliste disaineriteni nagu Vivienne Westhood ja Malcolm MaLaren
loomingusse) ja “glam rock”
(liialdatud riietus, soeng ja meik)28.
Kümnendi lõpus oli valdavaks diskostiil,
mille mitmekesisemaks riideesemeks sai ümbermässitud kleit, mida
sai kanda nii tööl kui ka ööklubides. Ka pükskostüümid olid
väga moes (vt joonis 18). Nooremate inimeste peoriided olid
läikivast materjalist ning väga paljastava disainiga 29
(vt joonis 19).
Joonis 18. Cher läikivas pükskostüümis 1970ndatel
Allikas: https://www.pinterest.com/pin/368450813235013720/ (15.05.17)
Joonis 19. Diskostiil 1970ndatel
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/disco-fashion/?lp=true (15.05.17)
1980ndad aastad
80ndatel avastasid inimesed neoonvärvid,
litrid ning julged mustrid (vt lisa 28). Kirevate riiete juurde
käisid vastavad aksessuaarid – tohutud plastikust ehted ja kas
väga suured või väga väikesed kotikesed (vt joonis 21-23).
Kümnendi põhilisteks mõjutajateks olid televiisoris näidatud
filmid ning sarjad , kus kuulsused tõid moodi mitmed rõivad. Juuksed
tupeeriti ning tehti lokkide abil kohevaks (vt lisa 30 ja 31).
Naistel olid eriti moes kõrge pihaga teksapüksid (vt lisa 33). "Top
Gun" filmiga (1986) tulid moodi " bomber " jakid (vt
joonis 20). Naised kandsid neid jakke nii teksapükste, lühikeste
pükste, seelikute kui ka kleitidega. Uuesti tulid moodi õlapadjad,
mida kasutati nii kontoririietuses kui ka kleitidel – sooviti
rõhutada peent taljet ja konkreetsust30
(vt lisa 29). Paljud naised kandsid prille ning kontorikingi, et
rõhutada targa naise imagot .
Joonis 20. “Bomber jacket” 1970
Allikad: https://www.pinterest.com/pin/396387204686881662/ (15.05.17)
Joonis 21.
Joonis 22.
Joonis 23.
Joonis 21-23. Värvilised aksessuaarid
https://www.pinterest.com/pin/296815431664801430/ (15.05.17)
https://www.pinterest.com/agedcarechannel/1980s-fashion/ (15.05.17)
https://www.pinterest.com/pin/413557178268269061/ (15.05.17)
Värvilised pükskostüümid olid väga
hinnatud kuulsuste nagu Michael Jackson kui ka ABBA poolt. Inimesed
elasid lausa kostüümides (vt lisa 34).
Kuna kümnendi algul puhkes aeroobikahullus,
tulid ka moodi säärised, mida kanti absoluutselt kõigega – kaasa
arvatud kontsakingadega. Moes olid värvilised kampsunid,
nabapluusid, õlapadjad, jakid ja stretch-kangast liibuv nabaseelik.
Selle stiili üheks alusepanijaks sai film nimega " Fame "
(1980. Uhkeldajad tõusid huviorbiiti – oli seltskonnaajakirjade
hiilgeaeg31.
1990ndad aastad
90ndate märksõnaks on individuaalsus. Disainerid , meedia ning kuulsused mängisid inimeste igapäevaelus
suuremat rolli kui kunagi varem. Trenditeadlikkus tähendas
tsiviliseeritust. Oli vaja vaid head silma ning õiget vaistu, et
kauneid esemeid avastada ning kombineerida. Tõusis ka austus käsitöö
ning ekstravagantsete esemete vastu. Sajandi lõpuks aga hüljati
kõik liialdused. Loobuti edevast elustiilist. Maksma hakkas
loomulikkus ning tervislikkus. Pastelsed toonid säilitasid oma
võidukäiku. Pruun kuulutati uueks mustaks32.
Joonis 22. Mood aastal 1990
Allikas: http://www.mensfashionmagazine.com/a-decade-in-fashion-the-1990s (15.05.17)
Kleidi kavandamine
Inspiratsiooni otsimine
Inspiratsiooni kleidi õmblemiseks sooviti
ammutada 1910-1990ndate aastate moest. Eesmärgiks oli uurimise
käigus defineerida autorile kõige südamelähedasem stiil. Tööd
analüüsides võib öelda, et enamasti on stiilid muutunud
praktilisuse ning seatud piirangute tõttu. Alles meedia ilmumisel hakati vaatama stiiliikoonide poole ning alles 50ndatel, peale teist
maailmasõda, oli võimalik ka disaineritel oma ideed ellu viia. Autor soovis luua kleidi inspireerituna kõige südamelähedasemast
ning millestki, millele ajaloos, just inspiratsiooniallikana, erilist
tähelepanu pööratud ei ole. Nii sai autori inspiratsiooniallikaks
loodus.
Ideekavand
Kleidi õmblemise esimeseks etapiks oli
ideekavad. Autori ideeks oli õmmelda kleit, mis oleks õhuline,
naiselik, maani ning ülakeha osa oleks kehasse. Ideekavandeid oli
neli, millest kõige enam kõnetas autorit kolmest kleidist
kokkupandud versioon. Kuna inspiratsiooniallikaks valiti loodus, oli
kindel soov kleit loodusega seostada – tekib idee katta kleit
käsitsi tehtud lilledega. Autori soovi järgides paigutatakse lilled
nii, et tekiks võimalikult õhuline ning samas korrektne ning
elegantne üldmulje.
Lõige – kanga väljalõikamine
Kuna tegemist on ise disainitud kleidiga ei
olnud lõiget selle jaoks kohe olemas. Autor otsis ajakirja Burda
2004-2015 aastate väljaannetest enda ideekavandile sarnanevaid
lõikeid, leides lõpuks lõike kleidi ülaosa jaoks, mis ühtis
kavandiga. Esi- ning tagaosa lõige joonistati küpsetuspaberile,
seejärel lõigati välja ning asetati nööpnõeltega tugevale
aluskangale. Kuna plaan oli kleit katta dekoratiivlilledega, siis
pidi kleit ka ülevalt võrkja nahatooni riidega kaetud olema. Seega
tuli sama teha ka läbipaistva riidega. Kuna läbipaistvat riiet ei
olnud tööpinnal hästi näha kasutas autor juba valmis saanud
lõiget tugevamal materjalil. Läbipaistev kangas kinnitati
nööpnõeltega tugevama kanga külge ning lõigati tugeva kanga
õmblusvaru järgi. Võrkja kanga piirjooned traageldati tugeva kanga
piirjoonte abil.
Alus- ning pealmise seeliku lõike arvutas
autor koos välisjuhendajaga enda keha järgi. Mõõdeti ära nii
alusseeliku kui ka kleidi pealoleva seeliku vöökoha ümbermõõt
ning mõlema seeliku soovitav pikkus. Alusseeliku pikkus pidi olema
veidi lühem kui põlvini. Seda põhjusel, et seelikut kleidi keskelt
hõrenevate lillede vahelt näha ei jääks. Alusseelik tuli teha
kitsam kui pealmine seelik, et need eraldada. Seda autori soovist
jätta pealmine kangas vabalt liikuma. Soovitud mõõtmed kanti
küpsetuspaberile. Seejärel kinnitati paber nööpnõeltega kangale
ning lõigati välja alusseeliku mõlemad pooled. Pealmine seelik oli
alt laiem kui alusseelik, seega tuli kastutada ka teist lõiget.
Pärast pealmise seeliku mõlema poole väljalõikamist tuli need
alguses tugevamale kangale kinnitada. Autor ei saanud küpsetuspaberi
joonist kanda otse võrkjale kangale selle läbipaistva tooni tõttu. Hiljem asetati tugevam kangas nahatooni võrkriidele, kinnitati
nööpnõeltega ning lõigati koos õmblusvaruga välja.
Materjalid
Autori sooviks oli õmmelda kleit, mis koosneks
justkui ühest suurest pudenevast lillekimbust. Selle efekti
tekitamiseks kasutas autor üle kleidi siidiriidest käsitöölilli
ning kleidi alumisest osast välja paistvat võrkjat nahatooni riiet.
Kuna võrkjas riie on üsna jäik ning naha vastas ebameeldiv, kattis
autor kleidi pahempoole tugevama, venivama ning kandmissõbralikuma
riidega. See tekitab kleidi kandjale mugavama tunde.
Traageldamine
Pärast kleidi topelt ülemise osa, alusseeliku
ja pealmise seeliku mõlema poole väljalõikamist oli tarvis
piirjooned traageldada. Kuna kleit koosneb kahest erinevast kangast,
oli enne vöökoha kokku traageldamist vaja eraldi traageldada kleidi
ülemine osa, alusseelik ja pealmine seelik. Alusseeliku
traageldamine oli tänu tugevale kangale mugavam, kuid võrkriiet
tuli autoril korduvalt uuesti traageldada. Kleidi ülemise osa
proovimiseks traageldati ka küljed, et saada kätte sobiv laius. Talje paika saamiseks traageldati proovimiseks enne õmblemist veel
kleidi ülemine osa ning seelikuosa.
Töö õmblemise protsess ning dekoratiivlillede paigutamine
Autor alustas oma töö õmblemist kleidi
ülaosast. Traageldatud kanga paigal püsimiseks õmmeldi esimesena
kokku õlakohad ning seejärel rinnavoldid, tagumised voldid ning
küljed. Ülaosa hästi istumiseks, pidi autor õlgade õmbluseid
kordades lahti harutama ning uuesti õmblema. Külgede õmblemine oli
tänu traageldamisele veidi lihtsam. Järgmisena õmmeldi kokku
alusseelik ning seejärel pealmine seelik. Pealmise seeliku kanga
tõttu pidi kangast õmblemisel mõlemalt poolt pingutama, et kangas
õmblusmasina vahel krussi ei tõmbuks.
Kuna kangas, millele dekoratiivlilled paigutati
oli habras , ei olnud mõistlik lilli sinna õmmelda – niit oleks
tugevamalt tõmmates kanga katki rebinud. Selle tõttu kasutas autor
dekoratiivlillede kangale kandmiseks kuumaliimi püstolit.
Organza pael, kantimine ning peiteluku õmblemine
Saamaks paika kleidi õlgade laiust pidi autor
esimesena ära kantima kleidi kaelaaugu. Kant õmmeldi tugevast alusseeliku kangast. Mõõdeti ära kandi vajalik pikkus ning
seejärel lõigati kant välja. Kandi üks äär korrastati
overlock’iga ning teine äär traageldati kaelaaugu paremale
poolele. Seejärel õmmeldi kant kanga külge, keerati pahemale poole
ning õmmeldi käsitsi kleidi pahemalt poolt kleidi külge. Sama
tehti varrukate kantimisel. Kleidi alumine äär korrastati organza
paelaga. Peitelukk õmmeldi kleidi paremale küljele. Kuna riie oli
suhteliselt paks, eriti taljest, tuli õmblusmasinaga seda väga
aeglaselt ning ettevaatlikult õmmelda, et õmblusmasina nõel vastu
peaks.
Kokkuvõte
Praktilise töö eesmärgiks oli õmmelda
kleit, mis oleks aluseks autori tulevikuplaanidele. Kleidi
disainimiseks vajas autor inspiratsiooni, mis on saadud
1910-1990ndatel aastate stiilimuutusi uurides. Ajaloolist poolt
uuriva teksti vahele paigutas autor parema ettekujutuse saamiseks ka
pilte – nii on lugejal lihtsam leida seoseid ning ka teksti põnevam
jälgida.
Autor disainis ning õmbles kleidi
inspireerituna loodusest. Looduseteemalise kleidi kasuks otsustas
autor uurides kunagiste rõivaste disaini. Uuritud töö põhjal saab
väita, et enamus disainitud rõivastest on seostunud pigem
otstarbekusega ning ühiskonnas aktsepteeritavaga kui kunstiga. Selle
tõttu soovis kleidi autor disainimisel lähtuda vabadusest ning
kõige südamelähedasemast – loodusest. Autor joonistas neli
erinevat kavandit, välja valiti kolm, millest edasi kombineeriti
lõplik kavand.
Kleidi õmblemisel kasutas autor kolme erinevat
kangast, peitelukku, organza paela ning käsitsi õmmeldud
dekoratiivlilli, mis annavad kleidile eriti omanäolise ning
looduslähedase väljanägemise.
Autor soovib tänada oma välisjuhendajat, ning
mõlemat koolipoolset juhendajat tema töösse pühendatud aja eest.
Lisad
Lisa 1 (1910nda aasta mood)
Lisa 1. 1910nda aasta mundrid
Allikas: http://fashionthroughtheyears.weebly.com/1910-1919.html (15.05.17)
Lisa 2. 1910nda aasta karvast detailid riietel
Allikas: http://glamourdaze.com/2013/09/fashion-in-1910-a-womans-complete-winter-wardrobe.html (15.05.17)
Lisa 2 (1930nda aasta mood)
Lisa 4. 1930ndate klassikalise lõikega õhtukleidid
Allikas: https://www.pinterest.com/pin/538672805406867859/ (15.05.17)
Lisa 3. Praktiline igapäevases ümermässitud kleit 1937ndal aastal
Allikas: http://vintagedancer.com/1930s/women-1930s-fashion/ (16.05.2017)
Lisa 5. 1930ndate klassikalise lõikega õhtukleidid
Allikas: https://es.pinterest.com/pin/455919162251324355/ (15.05.17)
Lisa (1940ndate aastate mood)
Lisa 6. Biikiinimood 1940ndal aastal
Allikas: http://vintagedancer.com/1940s/1940s-bathing-suits/ (15.05.17)
Lisa (1960ndate aastate mood)
Lisa 9. Näited 1960ndate aastate kangamoest
Allikas: http://vintagedancer.com/1930s/1930s-fashion-colors-clothing-fabric/ (15.05.17)
Lisa 12. Hipide stiil
Allikas: https://www.pinterest.com/pin/AbH8Bkw0C7zLK_QeVaJJQ0pcb9crr3yF0g463Y6Rj2qOv4xyKbFpiSs/ (15.05.17)
Lisa 10. 1967nda aasta sügise seelik
Allikas: http://vintagedancer.com/1960s/1960s-fashion-womens/ (15.05.17)
Lisa 14. Juuste mood
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/1960-hairstyles/ (15.05.17)
Lisa 13. Juuste mood
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/1960-hairstyles/ (15.05.17)
Lisa 16. 60ndate moe värvikirevad näited
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/twiggy-makeup/ (15.05.17)
Lisa 15. Meigi ideaal (Twiggy)
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/twiggy-makeup/ (15.05.17)
Lisa (1970ndate aastate mood)
Lisa 17 .
Lisa 18.
Lisa 20.
Lisa 19.
Lisa 21.
Lisa 22.
Lisa 24.
Lisa 23.
Lisa 25.
Lisa 26.
Lisa 16 - lisa 26. Moe mitmekesisus
Allikas: http://www.harpersbazaar.com/fashion/trends/g6495/70s-fashion-in-photos/?slide=1 (15.05.17)
Lisa 27.
Lisa (1980ndate aastate mood)
Lisa 28. Värviline mood
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/1980s-fashion-trends/ (15.05.17)
Lisa 29. Laiad õlad riietel
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/1980s-fashion-trends/ (15.05.17)
Allikas
Lisa 30. Soeng ja meik (Madonna Louise Ciccone)
Allikas: https://www.pinterest.com/explore/madonna-hair/ (15.05.17)
Lisa 31. Soeng ja meik (Farrah Fawcett)
Allikas: https://www.pinterest.com/pin/491103534349860485/ (15.05.17)
Lisa 32. Spordirõivad
Allikas: http://bullesetbottillons.com/des-applications-inspirantes-pour-vous-aider-dans-votre-mise-en-forme/ (15.05.17)
Lisa 34. Püksküstüüm ( Agnetha Fältskog)
Allikas: https://uk.pinterest.com/pin/232076187026936154/ (15.05.17)
Lisa 33. Kõrge pihaga teksapüksid
Allikas: http://www.retrowaste.com/1980s/fashion-in-the-1980s/1980s-fashion-for-women-girls/ (15.05.17)
Kasutatud kirjandus
Hannele ’i
blogi 2015. 20. sajandi mood. (14.03.2017)
http://20sajandimood.blogspot.co m
Majandusalase informatsiooni kogumik:
Sõjajärgne õitseng. (14.03.2017)
https://www.boundless.com/u-s-history/textbooks/boundless-u-s-history-textbook/politics-and-culture-of-abundance-1943-1960-28/culture-of-abundance-215/the-post-war-boom-1187-2238/
Meara, Patricia 2014. Kristuse aja elegants 1930. – Valerie Steele.
(14.03.2017)
https://www.youtube.com/watch?v=lQbQ6Y99n9A
Metropolitani muuseumi koduleht : Paul Poiret
(1899-1944) (14.03.2017)
http://www.metmuseum.org/toah/hd/poir/hd_poir.ht m
Mulvey; Kate; Richards , Melissa 2000. Meie
sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak (09.02.2017)
Parks, Louis 2010. Maailmavallutaja. –
Bespoke (14.03.2017)
http://www.bespoke-magazine.com/308/Article/World-Conqueror
Plautzi, Mary 2006. Nukuvälimusega mood aastal 1968. (14.03.2017)
http://coutureallure.blogspot.com.ee/2010/08/baby-doll-looks-of-1968.html
Rich , Michael 1996. Hipi riided. (14.03.2017)
http://fiftiesweb.com/fashion/hippie-clothes/
Rich,
Michael 1996. 1950-1960. (14.03.2017)
http://fiftiesweb.co m
Rätsepatöö
ja õmbluseriala e- kursus : Rõivastus aastatel 1910-1989 (14.03.2017)
http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/uued_suunad_rivastuses.html
Sessions, Debbie’i blogi: 1920-1960
(14.03.2017)
http://vintagedancer.co m
Vikipedia Vaba entsüklopeedia: Hubble skirt. (14.03.2017)
https://en.wikipedia.org/wiki/Hobble_skirt
Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia: Paul Poiret.
(14.03.2017)
https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Poiret
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: 1970ndad
Lääne moes. (14.03.2017)
https://en.wikipedia.org/wiki/1970s_in_Western_fashion
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: 1970ndad
Lääne moes; Disko mood. (14.03.2017)
https://en.wikipedia.org/wiki/1970s_in_Western_fashion#Disco_look
1Kättesaadav Internetist: https://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Poiret
2 http://www.metmuseum.org/toah/hd/poir/hd_poir.ht m
3 Kättesaadav raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak
4Kättesaadav Internetist: http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19101919.html
5 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak
6 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluiseaalid. Tallinn: Varrak
7Kättesaadav Internetist: http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19201929.html
8 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak
9Kättesaadav Internetist: http://vintagedancer.com/1930s/women-1930s-fashion/
10 http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19301939.html
11 http://vintagedancer.com/1930s/women-1930s-fashion/
12 https://www.youtube.com/watch?v=lQbQ6Y99n9A
13 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak
14Kättesaadav Internetist: http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19401949.html
15Kättesaadav Internetist: https://www.boundless.com/u-s-history/textbooks/boundless-u-s-history-textbook/politics-and-culture-of-abundance-1943-1960-28/culture-of-abundance-215/the-post-war-boom-1187-2238/
16 http://vintagedancer.com/1950s/1950s-fashion-history/
17Kättesaadav Internetist: http://20sajandimood.blogspot.com.ee
18 http://fiftiesweb.com/fashion/1960s-fashion/
19Kättesaadav raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak
20Kättesaadav Internetist: https://en.wikipedia.org/wiki/1960s_in_Western_fashion
21 http://vintagedancer.com/1960s/1960s-fashion-womens/
22Kättesaadav Internetist: http://fiftiesweb.com/fashion/hippie-clothes/
23 http://coutureallure.blogspot.com.ee/2010/08/baby-doll-looks-of-1968.html
24 http://fiftiesweb.com/fashion/hippie-clothes/
25 http://fiftiesweb.com/fashion/1960s-fashion/
26 https://en.wikipedia.org/wiki/1970s_in_Western_fashion
27 http://www.retrowaste.com/1970s/fashion-in-the-1970s/
28 http://20sajandimood.blogspot.com.ee
29 https://en.wikipedia.org/wiki/1970s_in_Western_fashion#Disco_look
30 http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19801989.html
31Kättesaadv raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak
32Kättesaadav raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak
Kõik kommentaarid