MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K10 KÕ2
Lii Raudsepp
MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV?
Essee
Õppejõud: Jelena Issajeva
Mõdriku
2012
Mis on siis õnn?
Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud.
Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja „söövad“ ära meie õnnetunde. Need protsessid toimivad meie tahtest sõltumata ja meie ei saa väevõimuga takistada muutumist. See olukord või teine inimene, mis-kes meid täna õnnelikuks tegi võib homsete muutunud olude korral olla meile kurvastuse allikaks. Isegi siis, kui õnnelik situatsioon säilib, muutub meie võime õnne teadvustada ja kogeda. Meie ise oleme homme teistsugused , kui täna. Homme võime olla väsinud või tüdinud ja mitte enam võimelised häälestuma õnne lainele. Meie tervislik olukord, vaimne ja füüsiline hetkevorm, aju füsioloogiline seisund ja paljud muud tegurid määravad ära võime olla jätkuvalt õnnelik. Õnne leidmiseks peame alustama iseendast, sest nagu ütleb üks populaarne eesti vanasõna “Iga inimene on oma õnne sepp ,” vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (või ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et ühte ja ainsat õnnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes.
Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see raha teebki nad õnnelikuks. Seega, hakkavadki nad tööd rabama , et aga rohkem raha kokku kraapida, paremaid töökohti saada ja “edukamaks” saada. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele üritavad armastust rahaga kompenseerida, rügavad, kuni lõpuks tervis üles ütleb. Alles siis, kui nad on vanad, haiged ja laste poolt maha jäetud, mõistavad nad, kus nad kaldusid kõrvale oma teest õnne juurde. Teised inimesed, vastupidi, leiavad, et õnn tuleb ise nende juurde. Nad ei viitsi õppida ega otsi tööd, vaid loodavad lihtsalt oma vedamise peale. Mõnel veabki, saab mõne töö, kuid ta ei viitsi ka seal tööd teha ja langeb ikkagi kuhugi allapoole.
Teemat võib vaadata ka teise nurga alt: Mis on õnn erinevas vanuses inimeste jaoks? Väikelapse jaoks on suurim õnn näiteks, kui ema pai teeb või poest jäätist ostab. Natuke vanema lapse jaoks on siis õnn näiteks sõprade tunnustus või südamlik kingitus lähedaselt inimeselt . Õnnelikuks võib teha ka lihtsalt üks hea sõna või kasvõi naeratus, mis tuleb otse südamest. Vanaemad on väga õnnelikud, kui nende tehtud pannkoogid õunamoosiga maitsevad lapselastele või kui saab neile jõulude ajal piparkooke saata.
Paljude inimestega on ka nii, et nad pingutavad väga, et saavutada midagi, millest nad eeldavad, et see teeb nad õnnelikuks. Kui nad selle saavutanud on, avastavad nad, et see polegi suurt midagi ja püüdlevad uue eesmärgi poole. Samas ei jää neil aega nautida elu ja lõõgastuda, mis võib lõpuks vaimselt ja füüsiliselt väga kurnavaks kujuneda.
Seega on väga erinevad õnne liike olemas ja siit tulenebki see, et sõna „õnn“ on väga raske defineerida, sest igale inimesele on õnn väga erinev. Mõned tunnevad rõõmu suurtest asjadest, teised aga väiksematest. Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada.
Mis siis teeb ühe inimese õnnelikuks?
Tegemist ei ole just kõige lihtlabasema küsimusega, sest sellele on tegelikult väga raske õigesti vastata. See eeldab individuaalset lähenemist, kuid samas objektiivset analüüsi ja mis kõige hullem – vastust, millega kaasneb automaatselt ka õnn. Ükski terapeut ei oleks selleks suuteline ega tahagi olla, sest sellega ühes kaoks võimalus anda inimesele mõtle-ise-mis-sul-viga-on-kodutööd. Küsimus tuleb aga ümber sõnastada, teha see enda intellektuaalsele tasemele parajaks. mis teeb sind õnnetuks. Aristotelese paganliku õpetusega, kelle arvates püüdleb iga inimene selle poole, mis tema jaoks on hea. Loomupärane tung tingibki selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik. Aristotelese jaoks ei tähista õnn või õnnelikkus inimese hingeseisundit, vaid hoopiski inimesele loomupäraseid tegevusi – neid, millega inimene kõige paremini toime tuleb ning mis võimaldavad tal seeläbi elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu. Õnn kitsamas tähenduses, rõõmu või naudingu näol, oleks kindlasti sellise elu kaastulem, kuid mitte eesmärk omaette .
Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem? Positiivsel psühholoogial on olemas erinevad testid õnne kohta. Nt: „Kas ma olen õnnelik või mitte?“ Samas ei saa õnne arvutada või mõõta mõne valemi järgi. Veel on tehtud erinevaid uuringuid inimeste õnnelikuks olemise kohta. See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne erinevalt -Briti psühholoogid Adrian Furnham ja Helen Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski need, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga: tavaarvamuse kohaselt on õnnelikud inimesed need, kes on emotsionaalselt stabiilsed, kel on head lähedased sõbrad, armastavad vanemad ja kõrge positiivne enesehinnang. Uurimuses osalenud meessoost vastajate jaoks teeb inimese õnnelikuks aga see, kui ta on füüsiliselt atraktiivne , keskmiselt intelligentsem ja materiaalselt paremini kindlustatud. Seega pole kõik inimesed nõus vanade eestlaste põhimõttega, et “sada sõpra ommõ inäbä kui sada ruublit rahha”. Kas raha eest saab tõesti õnne osta? Vastus oleks – natuke!
Seletusi sellele, miks heaolu ja rikkus omavahel seotud ei ole, on mitmeid. Üks seletus on selles, et inimene kohaneb rikkusega kiiresti, isegi kui see on suur, ning seepärast ei mõjuta see kuigi palju tema loomupärast heaolu. Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad . teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus , abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik – omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. Kõikide teiste hulgast olid oma eluga kõige vähem rahul töötud ja need, kes ei ole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötegijate seas mängib ametikoht siiski küllalt määravat osa: spetsialistid ja juhid on oma eluga märgatavalt enam rahul kui näiteks lihttöölised ja teenindajad. Õnne valemit pole seni ei avastatud ega ka leiutatud.
Kokkuvõtteks arvan, et õnn ei peitu ainult rahas. Kui sul on oma perega head suhte, siis on see sammuke lähemal oma õnnele. Õnn ongi üks suur eesmärkide rada. Inimene ei saa kunagi saavutada õnne tippu, sest alati on tal millestki puudu, et saavutada õnne. Järeldus ja soovitus, et tunne rõõmu igast pisiasjast, mis sul on ja ära aja õnne tuletiku otsaga taga. Nii võid veel õnnetuks jääda ja rikkuda suhted oma lähedastega.
Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_onnelikuks_martin.ht m

http://valor-tahetark.blogspot.com/2010/01/mis-on-onn.html

http://www.epl.ee/news/arvamus/tonu-viik-mis-on-onn.d?id=51015563