John Keats (0)

31.10.1795-
23.02.1821
Lapsepõlv
o Frances Jennings - ema
o Thomas Keats - isa
o Vanim viiest lapsest, üks lastest suri imikuna
o 1803. a. läks John Clarke'i kooli Enfieldis, kus ta käis kuni
1811 aastani
o Koolis tutvus ta direktori poja Charles Cowden Clarkiga,
kellest sai John'i üks parimaid ja kauaaegsemaid sõpru
Elu
o 1814. a. kirjutas ta oma esimesed poeemid "Spenseri imitatsioon"ja
"Rahu"
o 1. oktoobril 1815 hakkas ta õppima Guy haiglas
o 1816. a. alustas ta tööd haavaarstina, hiljem õnnestus tal ka ise
operatsioone läbi viia
o 5. mail 1816 avaldas ta oma esimese poeemi "'O Solitude!' in Leigh
Hunt's The Examiner"
o Oktoobris 1816 kirjutas ta oma esimese soneti "On First looking into
Chapman's Homer"
o Hiljem, kui see avaldati ühes väljaandes, John loobus oma
meditsiinilisest karjäärist
Elu
o Keatsi meeled olid lahti kõigele, mis loomulik ja
ahvatlev. Teda veetles Inglismaa graatsiline,
kultiveeritus ja terve loodus
o Tema sonetid ülistavad pikutamist kõrges su-vises
rohus, sirtsude laulu heinamaal ja ritsika siristusi
kaminatule valgustet talvises toas
Tsitaadid
· Pimesi kuulan, nii mõnigi kord
armumas sinusse, muretu Surm.
· ("Ode to a Nightingale", 1818)
· Luule ei peaks üllatama ebatavalisuse, vaid elegantse liialdusega;
rabama lugejat tema enda salamõtete sõnastamisega ning ülenduma
mälestuseks.
· On põline seadus:
Kes ilu poolest rikkam, see väelt vägevam.
· ("Hyperion", 1820)
Tsitaadid
o Igat liiki kunsti teeb täiuslikuks ilu ja tõe valgus, mille paistel kõik
ebameeldiv muutub olematuks.
o (Kiri vendadele, 1817)
o "Ilu on tõde ja tõde on ilus,"-- see on kõik,
mida me siin maailmas teame ja teadma peame.
o ("Ode on a Grecian Urn", u 1819)
o Poeet ja unistaja käivad eri teid
neis näha võime suisa vastandeid:
üks maailma valu vaigistada püüab
ent teine aiva meelehärmi külvab.
o ("The Fall of Hyperion", 1820)