Gustav Suits ja Kalju Lepik (2)

KALLAVERE KESKKOOL
REFERAAT
G. SUITS JA K. LEPIK
Koostaja: Jaan Kaupmees
Juhendaja : õp. Hille Oona
MAARDU 2008
SISUKORD
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Gustav Suits 4
Gustav Suitsu looming 5
Elu tuli 6
Kalju Lepik 7
Kalju Lepiku looming 8-9
Topsisõbra matus 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
SISSEJUHATUS
Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just need kirjanikud , sest nad tundusid mulle kõige huvitavamad ja nende looming oli mulle meelepärane. Sellest referaadis kirjutan nende eluloost ja teostest.
GUSTAV SUITS
Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!.
ELULUGU
Gustav Suits sündis 30. novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu külas. Gustav Suits oli andekas. Nelja-aataselt õppis ära lugemise ning aasta pärast oli ta piibli läbi lugenud. Aastail 1892- 1895 õppis kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut.   1895.a. kevadel lõpetas Võnnu külakooli. G. Suits ei tahtnud gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli koolis visalt edenenud. 1896.a. sügisel läks G. Suits gümnaasiumi sisseastumiseksamitele ning ta võeti vastu. Hea õppeedukuse pärast vabastati G. Suits kooliraha tasumisest. Gustav luges suure huviga ilukirjandust ja tundis huvi ka filatelismi vastu. G. Suits lõpetas 1904. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga ning asus õppima Tartu ülikooli, kus käis vaid ühe semestri. Seejärel siirdus ta Helsingi ülikooli, lõpetas filosoofiakandidaadi astmega. Aastatel 1917–1919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. Töötas ta gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. Aastail 1921-1944 oli Gustav Suits Tartu ülikooli eesti keele ja üldise kirjanduse õppejõud. Seejärel asus ta elama Rootsi.
G. Suits suri Stockholmis 23. mail 1956. aastal ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
GUSTAV SUITSU looming
Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" ( 1931 ) Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte.
G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes “Uus Aeg”. 1899. aastal jõudis avalikkuse ette luuletus “ Vesiroosid ”. Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski.
 Esikkogu “Elu tuli” (1905) oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Temaatiliselt on Suitsu esimene luuleraamat mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud pateetilisi luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Valdavalt lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte , püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone.
“ Tuulemaa ”. (1913) Luulekogu “Tuulemaa” sisaldab hästi tuntud luuletust “ Kerkokell ”. Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu. Maailmasõda ja revolutsiooniheitlus juhtisid tema rikka luuletajanatuuri uutele arengusuundadele. Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Romantilisus asendus mõtliku murega oma maa saatuse pärast, tundetoonid süvenesid. Ühiskondlikule võitlusele ja  progressile kaasaelamise nõue, mis oli Suitsu esteetikale omane revolutsiooniaastail, asendus puhta kunsti taotlusega. Klassika kõrval tõusis huviobjektiks uusromantiline lüürika, mida ta mõistis kui kõige vahetumat inimese kujutamise kunsti.
ELU TULI
Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene,
elu tuli sähvab pilvist kui äikene;
valgustab välkudes hämaras ööski,
sütitab mõttes, vaimustub tööski -
ja kaduvikku siis kustub .
Mis küll nii kohisevad kevadised veed ,
kes need sääl sammuvad mööda teed?
Lõkendavad ihalduste tulised tunglad:
noored need otsivad muinasjutu Kunglat,
kuni kord seisavad Toonela väraval.
Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb,
võitluses põlevaid südameid sööb.
Loomises loidab, kumades kustub,
küll tuleasegi viimati mustub -
jääb järele peotäis tuhka .
Püha on elu tule tuha-ase.
Elu tuli punane püham on ise.
Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld . Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt.
G. Suitsu tähtsam looming:

• „Elu tuli”- „Elu tuli” ja „Oma saar”
  
• „Tuulemaa”- „Kerkokell” ja neljaosaline tsükkel „Tuulemaa”
  
• „Ohvrisuits”
  
• „Kõik on kokku unenägu”- „Sapine kuu”, „Maakaitseväelane”
  

KALJU LEPIK
Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja.  Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982.
Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas.
KALJU LEPIKU LOOMING
Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi.
Kõigepealt on Lepiku nägu koduaknas – sõja läbi elanud ja võõrsile paisatud inimese esmased väljendused luulesõnas. Vihase ja kisendava mehe kõrval peatub Lepik ka mälestuspiltidel, laseb end kaasa viia kujutlustel kodumaa loodusest ja inimestest, igapäevasest tööst ja lõbustustest. Lepiku nägu on tihtipeale ka lüüriline, nostalgiline, sentimentaalne. Aastatel 1948 – 1958 eemaldub Lepik tavapärastest väljendusvahenditest ja kujutamisviisist ja hakkab otsima uut, kaasaegsemat luulevormi. Isamaa, pagulus ja igapäevaprobleemid taanduvad. Eesti pikk ja põline traditsioon teda enam ei huvita, ta pöörab silmad Euroopa poole ja leiab oma sisemistele liikumistele vastava vormi – modernismi.
Lepiku luulerevorm kulmineerub koguga “Kerjused treppidel ”, kus on muutunud keel, vorm ja sisu. Temast on saanud modernist , kelle teostes pole kadunud vana stiil.
Paguluses kirjutas ta enamuse oma teostest, vaid kogud „Öötüdruk” ja „Pihlakamarja rist ” on kirjutatud Tallinnas.
Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu

• "Nägu koduaknas" ( Stockholm 1946)
  
• "Mängumees" (Stockholm 1948)
  
• "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949)
  
• "Merepõhi" (Stockholm 1951)
  
• " Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955)
  
• " Kivimurd " (Lund 1958)
  
• " Kollased nõmmed" (Lund 1965)
  
• "Marmorpagulane" (Lund 1968)
  
• "Verepõld" (Lund 1973)
  
• "Klaasist mehed" (Lund 1978)
  
• "Kadunud külad" (Lund 1985)
  
• "Öötüdruk" (Tallinn 1992)
  
• "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000)
  

Valikkogud

• "Ronk on laululind " (Lund 1961)
  
• "Kogutud luuletused" (Lund 1980)
  
• "Rukkilille murdmise laul" (Tallinn 1990, paljudest luulekogudest kokku pandud valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo)
  
• "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju)
  
• "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel )
  

"Topsisõbra matus"
Oli meil ustav sõber,
sügise eel heitis voodi.
Enam ei tulnud kaasa
kõrtsi ei õllepoodi.
Ja kui langesid puudelt
viimased sügislehed,
mängisid leinamarssi
mundrites pritsimehed.
Spordi- ja haridusseltsi
poolt kanti plekist pärgi.
Nukrana, topsisõbrad,
läksime kirstu järgi.
Tormasid taevarannal
takused pilvetõprad.
Paljapäi leinasime
vara lahkunud sõpra.
Vahest homme on juba
taevas kandled ja roosid .
Täna veel viimast korda
hüüame kooris proosit!
Luuletus räägib varalahkunud sõbrast, kes oli viinalembene. Kasutab ristriimi . Kirjeldab kuidas matustel minnakse kirstu järgi ja sisimas loodab, et homme on taevas roosid ja kandled, kuid täna on tema mõtted ainult lahkunud sõbral.
KOKKUVÕTE
Seda referaati koostades sain teada nii G. Suitsu kui ka K. Lepiku elust aj loomingust. Seda referaati oli suhteliselt hea koostada, sest materjali oli võimalik leida piisavalt. Huvitav oli teada saada nende meeste eludest ja loomingust.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Kalju_Lepik
http://www.sirp.ee/Arhiiv/04.06.99/Kirjand/kirjand1-10.html
http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/lepik.ht m
  http://www.sirp.ee/2003/25.04.03/Kirjand/kirjand1-3.html
  http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits
http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html
http://www.vonnu.ee/kultuur/suits.html
http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=13
http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/suits.ht m
12