Kontrolltöö keskaeg nr 1 (0)

Kontrolltöö keskaeg nr 1
Küsimused :
Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus.
Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik.
Feodaalkorra mõiste ja tunnused. Seisuslik kord. Pärisorjus.
Katoliku kirik ja vaimuelu .
Vastused:
1.Talupoegade liigitus:
Mõiste
Seletus
Vabatalupoeg
Talupoeg , kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst.
Adratalupoeg
Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades . Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd.
Sulane ; teenija
Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas , aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid.
Maavaba
Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi.
Üksjalg
Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima . Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas.
Vabadik
Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis.
Ori ehk trääl
Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik. Töötas oma peremehe jaoks ning talle ei makstud midagi tehtud töö eest.
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast.
2.Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele . Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke.
Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid , kagus avaarid, lõunas langobardid . Kasutas põletatud maa taktikad . 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes .
3. Feodaalkord : senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik.
Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest:

• oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile
  
• vajadus luu stabiilne võimusüsteem.
  

LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega
Benefiits : oli eluaegne, kuid Feood : Oli vabalt pärandatav lään.
Pärandamiseks oli vaja vasalli
Nõusolekut. (pärandati isalt pojale)
Domeen - kuninga maavaldus
Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks.
Läänisuhe oli:

• lepinguline : mõlema poolsete kohustustega
  
• hierarhiline : 1 lepingupool oli teisest üle
  
• isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall “. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet.
  

Feodaalne hierarhia :

KUNINGAS

SUURFEODAALID

VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID
Suurfeodaalide privileegid :

• kohtumõistmine
  
• maksude kogumine
  

4. Katoliku kirik ja paavsti võim.Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks.Gregoriuse reformid .Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu . Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu , et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid .Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus .Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja.Investituuritüli.Paavsti ja ilmaliku võimu vastuolud olid ka suured. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et saksa rooma keiser loobuks vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Siis 1075 tegi paavst gregorius 7 dokumendi, mis sisaldas järgmist: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja vabastada.Üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused.Üksnes paavst võib keistrilt võimu võtta.Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste omi.Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu.Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop .Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216)Ketserlus.Ketseriteks nimetati nimesi , kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon .Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada . Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber veenda võis teda oodata surmanuhtlus, kuid sageli kaotasid nad kogu oma vara või said eluaegse vangistuse.