Varakeskaegse
Euroopa areng 5.-11. saj.
Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks :
1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis
Lääne- Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele
tugineb Lääne- Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis
kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid.
2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik .
5. sajandi
II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi
aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja
Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu
ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma
kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli
tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Piibe Kadak
Õppematerjali autor
Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes jagasid neile immuniteedikirju (immuniteet - feodaali õigus täita oma valdustes teatud riigivõimufunktsioone, n maksude kogumine ja kohtumõistmine). Suurfeodaalide vahel käis lakkamatu sõda valduste pärast ja riikide piirid muutusid pidevalt. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Araablased vallutasid mitmed suured Vahemere saared ja tegid rüüsteretki Lõuna-Euroopa rannikualadele. Põhja-Euroopa rannikualade rüüstamist alustasid Skandinaavia viikingid. 9.-10.saj jõudsid Doonau steppidesse ungarlased, kes korraldasid laastavaid rüüsteretki Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Feodaali sõdurid röövivad küla. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Varakeskaeg http://yle.edu
MIS ON KESKAEG? Rooma impeeriumi lagunemine on pikk protsess. Languse peamised jooned on Rooma majanduslik ja poliitiline nõrgenemine, kodusõjad ja barbarite sissetung. Nimetus keskaeg võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt, kui Euroopas hakati senisest enam esile tõstma antiikaega. Keskaeg tuleb sellest, et see oli vana ja uusaja vahel. Kokkuleppeliselt loetakse alguseks aastat 476 (LääneRooma langemine) ja lõpuks 15. sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand)
kroonimiseks ettevõetud retk Rooma. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised abikohustused, näiteks toetus senjööri vangilangemise korral. Siis ostsid vasallid senjööri välja. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted sageli küllalt keerulisteks ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Feodaalide seiklus-ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas.
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212
Frangi riik 1. Lääne-Rooma ühiskonnale said saatuslikuks: * Rooma rahu lagunemine. *Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid - idagoodid
Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi
tsunftijänesteks. Hierarhia: 1)Õpipoiss 2)Sell 3)Meister Sedööver-meistritöö GILD-keskaegne ametiühendus. Kaitses oma liikmete huve, korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust, hoolitseti leskede ja orbude eest. Ühe linna tsunftid koondusid tavaliselt Väikegildideks. Gildid hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade vennaskond. Kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda- Vahemeri kui Euroopa ja Põhja- Aafrika ühendustee ning Lääne-ja Põhjamere piirkond. HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Koge-uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes. Vahemere piirkonnas tegeleti peamiselt vürtside ning tekstiili kauplemisega. Tekkisid pangad Haridus. Seitse vabakunsti-grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid