Kellele: Teema: Parem ja vasakpoolsus Kellelt: Parem ja vasakpoolsuse loengut pidas Marju Lauristinilt. Algul teeb Marju juttu sellest, et mismoodi meie elus vasak-ja parempoolsus esineb. Samuti toob ta ka välja selle, et vasakpoolsust seostatakse südamega, et see on tähtsam ja südamelähedasem. Parempoolset seostab aga mõistusega, kuid puuduvad emotsioonid, kuid mõtlemine ja tarkus on esikohal. Prantsuse revolutsioonist on alguse saanud maailmavaated, ehk inimene on sündinud vabana. Vabadus, võrdsus, vendlus- need on parema ja
UUSVASAKPOOLSUS RASMUS AGO JA SILVER TAMME G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm • „Poliitika ja valitsemise alused„ - Mari-Liis
ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris. Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja nii:
*Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ; MTÜ Viraaž ; Sinilill; SA Kammersaal; Käbi 4.Millised on kriminaal ja tsiviilasjad kohtus??
teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu Vasakpoolne ideoloogia Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: 1) Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale 2) Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine 3) Aktiivsus kui inimloomuse peajoon 4) Võrdsus 5) Ajalugu kui arengu areen )Kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Vasakpoolsed leiavad, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Lubadused • Suurendada NATO kohalolekut Eestis; • Taastada piirivalve eraldiseisva teovõimelise organisatsioonina, sest riigi kaitse algab piirilt; • Tõsta miinimumpalk vähemalt 600, soovitavalt 700 euroni ja tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, kompenseerides puudujäägi eelarves tulumaksumäära tõusuga;
puhul tuleb eraldi otsustada, nendele antakse siis eraldi abi või on nad eraldi skeemi all. Näiteks terivse kindlustus kehtis ainult kõige vaesematel inimestele mis tuleb ikka lõppkokuvõttes kallim. Kumb on siis õige pool? Oma arvamus Vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks.
60% naftast ja 85% autodest. Konveierssteemi laialdane kasutamine ja masstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile, suurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 vimul Demokraatlik Partei - W.Wilson- pooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Partei toimus mitmeid terroriakte jne. Laiemat klapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s). 1921-1933 vimul Vabariiklik Partei, kelle phimteteks oli:
Abstraktne ekspressionism pärast II maailmasõda Oli tekkinud juba enne (Kandinsky), kuid polnud nii populaarne. Abstraktne ekspressionism hakkab domineerima Ameerika Ühendriikides (oldi majanduslikult edukad, kuna sõjas ei saadud väga palju kannatada ja neil oli ka oma tuumapomm). Sõja ajal põgenesid paljud kuulsad kunstnikud USA-sse (näiteks A.Massom ja Tanquy). Esialgu levis see USA-sse sürrealismi kujul, kuid see heideti vasakpoolsuse pärast kõrvale. Jackson Pollock loobub pintsli kasutamisest (hakkab värvi pritsima ja kallama lõuendile). ,,Seitse", ,,Ümar kontuur". Tema tehnika kujuneb välja umbes 1947 ja ise nimetab ta oma tehnikat action painting (tegevusmaal). Tema maalimine meenutab pigem etendust (kasutab tihti ka muusikat ja tantsib samal ajal. Tema maalimist jälgivad tihti ajakirjanikud ja teised kunstnikud. Tänu sellele saavutas ka avalikkuse huvi) On värvide segamisel
Sellel oli mitmeid põhjusi. Kuigi Itaalia osales esimeses maailmasõjas võitjate poolel, olid inimkaotused väga suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arbestatud Itaalia nõudmistega ning see tekitas revansismitaotlusi. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju. Eriti kasvas Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasud koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid kommunistide võimulepääsu. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees, hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistlikku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B. Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks parteiks. Rahvusluse rõhutamine ja lubadus riigis ,,kord majja lüüa", suurendas selle populaarsust. 1922. aastal korraldasid fasistid ,,marsi Rooma"
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa
suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (näiteks ühendada kõik itaallastega asustatud alad); see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju (eriti Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim). Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks (fasistid). Selle populaarsust
2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3. konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia mõiste, kuidas tekkis parem-vasakpoolsuse telg ja millised on kaasajal eksisteerivate poliitiliste ideoloogiate kesksed väärtused (liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia)? Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilisel ideoloogial on kaks poolsust, milleks on parempoolusus(liberalism) ja vasakpoolsus(sotsialism) ● Liberalism - indiviidi vabadus, vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine, inimeste töölemotiveerimine
ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nende arvates peaksid nii rikkad kui vaesed, põliselanikud kui immigrandid nautima tasuta meditsiini ja haridusteenuseid, samuti peaks neil olema õigus taotleda abirahasid. Vasakpoolsus on aastakümnete vältel kujundanud Skandinaavia ühiskondade iseloomu. Kuigi nüüd kärbitakse sealgi sotsiaalkulutusi ning karmistatakse immigratsioonipoliitikat, on Põhjamaad jätkuvalt vasakpoolsuse heaks näiteks. Moodne vasak ja parempoolsus Poliitilised ideoloogiad pole mingid jäigad tõekspidamised (dogmad), mis ühiskonna arenedes ise ei muutu. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti.
valmistades näiteks tööriistu vasakukäelistele, on neil siiski meie läänelikus ühiskonnas väga raske hakkama saada. Seda märkame me näiteks, kui vasakukäeline hakkab tervituseks teisele kätt andma. Veel selgemini väljendub see meie kõnepruugis, kus sõna ,,vasak" on peaaegu alati negatiivses toonis, seda võib lugeda isegi alaväärseks. Vasakpoolsusega seotud negatiivsus jõudis haripunkti kristlikus liturgias 3. Ja 4. Sajandil. Sellest ajast on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse, ja veel tänapäevalgi on paljude keeltes väljendeid, milles sõna ,,vasem" kasutatakse halvustavas mõistes. Näiteks saksa keeles ,,linkisch" kohmetu, ,,links liegen lassen" sinna paika jätma, ,,linker Vogel" kahtlane tüüp, ,,linken" kedagi alt vedama või ka eesti keeles ,,vasaku jalaga voodist üles tõusma pahas tujus olema.
o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides) Midagi tuleb pakkuda kõigile, tuleb meeldida "soo"-le. o Vasakpoolsuse ja parempoolsuse paigutamine rahvuslikku konteksti, eriti just 20. sajandi Euroopas. Venemaa (bolševike võimuletulekuid) kui vastakpoolsed ja vastaseid kui nende vastaseid. Kui lähtuda Ida-Euroopa riikide agraarsest olemusest, siis oleks vasakpoolsed kui urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks
maailmas) ITAALIA Mussolini / faistide võimuletulek: 1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. Selle põhjused olid: Itaalia osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks (faistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid.
Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (näiteks ühendada kõik itaallastega asustatud alad); see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju (eriti Sotsialistliku Partei tähtsus; Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim). Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (ehk kommunistide võimulepääs 1917.a. oktoobris). 5 Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud. Võitlusliidud kujunevad endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks
Parteide kohanemine ühiskonna arenguga · 20. sajandil tekkisid massiparteid, mis jagunesid vasak- ja parempoolseteks. · Populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne üksiku klassi huve. Eesmärgiks oli võita valimised, õilis erakonnliider, kes suudab täita lihtinimeste soove ja unistusi, mis tegelikult aga nii ei olnud. Eesti erakondade asetus parem-ja vasakpoolsuse skaalal · Parempoolsus Reformierakond IRL · Vasakpoolsus Rahvaliit Keskerakond Sotsiaaldemokraadid (pooldavad astmelist tulumaksu ja eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist, haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvi, mistõttu ei propageeri erakoole ja tasulist haridust, keskerakonnal ka toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine) Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised
kuigi kasvas tööpuudus ja tugevnesid äärmusliikumised Sise- ja välispoliitika dem riikides: 1. USA: · Kannatas I MS kõige vähem, kuna sõda ei toimunud tema territooriumil + suhteliselt väiksed inimkaotused · Kuni 1921 võimul Demokraatlik partei (pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et üh reformida) · 1920 naiste valimisõigus · 20date algul vasakpoolsuse kasv (streigid, vasakradikaalid, loodi Komm partei, terroriaktid jm); laiemat tähelepanu vasakpoolsed vaated maj kasvu ja heaolu paranemise tingimustes ei saavutanud · 1921-1933 Vabariiklik partei - riik peab võimalikult vähe sekkuma üh ellu, propageerisid individualismi ja USAd kui kõigi võimaluste maad · Vabaturumaj rakendamine -> 1920-1929 "õitsengu ajajärk" (samal ajal protektsionism väliskaubanduses)
vasakukäelistele ja et juba varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt ja vasakult minevat kirja (heebrea ja araabia kiri) kui ka vasakult paremale minevat kirja (kreeka kiri) Vasakukäelisuse hindamine ja sellega ümberkäimine on väga pikka aega tihedalt seotud olnud vasaku ja parema poole hindamisega ning ilmakaartega. Vasakupoolsusega seotud negatiivsus jõudis õhtumaade kultuuris haripunkti kristlikus ühiskonnas 3. ja 4. sajandil. Sellest ajast alates on negatiivne hoiak vasakpoolsuse kohta sügavalt tunginud inimeste mütoloogilistesse ettekujutustesse ja veel tänapäevalgi on paljudes keeltes väljendeid, milles sõna ''vasem'' on kasutatud halvustavas mõttes. Viimased aju füsioloogilised uuringud näitavad, et käelisus on komplekselt seotud funktsioonide jaotusega vasaku ja parema peaajupoole vahel. Funktsioonide jaotus peaajus põhjustab seda, et vasakukäelisel ka paremakäelisel on erinevad võimed ümbrust tajuda ning nad töötlevad ja
määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a. jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem-vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak- tsentristlikud parteid. Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. Oktoobripööre tagajärjed Venemaal ja Eestis, muudatused. 1917.a. novembris haarasid enamlased, eesotsas V. I. Leniniga. Kehtestati bolsevike valitsus kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Ajutise Valitsuse juhid arreteeriti
suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itaallastega asustatud alad) ja see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju, eriti Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Partei populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis
valikute, teenete või pingutuste tulemusel. sotsiaalne kodakondsus Thomas Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. avalik haldus poliitiliste otsuste igapäeva ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt uusvasakpoolsus - on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides. Uus vasakpoolsuse põhiseisukohad oli püüd minema heita kodanliku ühiskonna `'mängureeglid'' ning välja astuda tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist. võim - isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. vasakpoolsus termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia jakommunism.
Noorte esilekerkimine nn põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jms. Põlvkondade konflikt kulmineerus 1968.a kui Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles juhtivat osa etendasid üliõpilased.Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist;Töölised nõudsid palgatõusu. Mässumeelne noorus oli meelestatud valdavalt vasakpoolselt, toetust leidsid pigem vasakpoolsuse äärmusvormid nagu mauism, kommunism või anarhism kui mõõdukas sots.dem. Kom.ideedel oli vahetult pärast sõda olnud Euroopas küllalt lai kandepind mitmel pool kuulusid kom.liikumised või liidrid eesotsas Staliniga võitjate hulka. Berliini blokeerimine 1948, Ungari ülestõusu julm mahasurumine NSVLi poolt andsid tõsise hoobi, kuid madalseis ei kestnud kaua. Poolehoidu võitsid 1957.a kui orbiidile saadeti esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1 ja Juri Gagarini kosmoselennuga 1961.a.
Mussolini oli kunagi vasakpoolne, hiljem paremäärmuslane 1922 Mussolini punt otsustas tulla võimule vorm oli must särk oktoobris marss Rooma 1925 diktatuur juht Mussolini sai võimule kuningavõim teor jäi alles, kuid kuningas oli rohkem nagu Mussolini ripats Mussolini diktatuur: o Parteid keelati ära o Demokraatia keelati o Hakati looma spets ametiliite (korporatsioone) o Tekkisid vasakpoolsuse vastu o Itaalia fašistlikke huve silmas pidades lahendati tööandja ja töötaja vahelisi konflikte 1929 tehti Rooma paavstiga Lateraani pakt – Mussolini ja paavsti vahel OVRA – itaalia salapolitsei Propagandad Diktatuurid tegelevad inimeste eludega, laskmata neil endal enda üle otsustada Itaalia riik, fašism ja diktatuur – kolm suurainsus Agressiivne välispoliitika, et püsida populaarne Saksamaa:
oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itaallastega asustatud alad) ja see tekitas revansismitaotluseid. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju, eriti Sotsialistliku Partei tähtsus, mis oli Euroopa sotsiaaldemokraatlikest parteidest vasakpoolseim. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist (e kommunistide võimulepääsu). Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn võitlusliidud, mis kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Partei
1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra, mis aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. 2. EESTI SISEPOLIITILINE ARENG 1920. AASTATEL: 1. Parteid (erakonnad) Eesti Vabariigis: Poliitilised parteid Eestis olid lõplikult välja kujunenud 1917 jooksul. Nii nagu tänapäeval, saab tollaseid parteisid jagada parem - vasakpoolsuse skaalal kolme gruppi: 2. Esimene põhiseadus: Eesti demokraatliku arengu sellel perioodil kindlustas Asutava Kogu poolt 15.juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus; millega nähti ette: - kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas. - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant.
tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. 16* Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 17* 1920.a. said naised USA-s valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: 37* sagenesid streigid 38* aktiviseerusid vasakradikaalid 39* loodi Kommunistlik Partei 40* toimus mitmeid terroriakte jne. 18* Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 19* 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetus kasvu (näiteks Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s).
a.-1952.a.) Lääne-Euroopa riikide majanduslik toetamine Trumani doktriin (1947.a.), millega lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardab oht sattuda kommunistide / NSVL rünnaku alla. Aktiivne osalemine Korea sõjas (1950.a.-1953.a.), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. · 1950-ndatest aastatest alates suurenes USA mõju ka Lähis-Ida piirkonna vastu; tekkisid USA-Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga, kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. (Vt. ka Külm sõda- Eisenhoweri doktriin). · 1960-ndate aastate algul tuli J.Kennedy välja paindliku reageerimise doktriiniga, mille järgi kommunismi levikule peab vastu astuma väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. Üheks selliseks oli Vietnami sõda (1964.a.-1973.a.) · 1970-ndatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- s.o. jõudude tasakaalupoliitika ja heade
XX sajandi alguseks kujunes LääneEuroopa poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem, kesk ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi. Kokkuvõtteks: Läänemaailmas käibiv klassikaline skaala jagab poliitilisi voole parem ja vasakpoolsuse põhimõttel. Paremerakondi iseloomustab tavapäraselt poliitiline alalhoidlikkus ja eraalgatuse rõhutamine majanduses. Vasakpoolseid iseloomustab aga soov ühiskonda plaanipäraselt muuta ning jagada majanduses tulud ümber riildiku reguleerimise ja maksude abil. FASISM Mõiste ,,fasism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Benito Mussolini asutas 1919 Itaalias Võitlusliidu, millest 1921 sündis Rahvuslik Fasistlik Partei. Et Mussolini oli
Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria baasiks on inimese tunnustamine loomaliigina. Inimolemust määratleb Malinowski bioloogilise determinismi kaudu, rõhutades kõigi kultuuride rajanemist üksikindiviidide baasimpulsside (hingamisvajaduse, nälja, janu, seksimissoovi, väsimuse, unisuse, hirmu, valu jmt) rahuldamisel. Marcuse, Herbert - ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja,uue vasakpoolsuse ideoloog. nüüdisaegse ühiskonna kui äärmuseni tehniseeritud, bürokratiseerunud ühiskonna kriitik. Massikultuuril ja -tarbimisel ning inimteadvuse manipuleerimisel rajanev kaasaegne ühiskond on Marcuse järgi irratsionaalne ja isiksust represseeriv. Inimene on vaid rattake süseemis, ta ei tunne mingit alternatiivaset maailma ja blokeerib tuleviku. Sellele saavad vastu hakata üliõpilased, rõhutud klassid ja vähemused
· 1920ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis. Selle põhjused olid: a. Itaalias osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured. b. Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud. c. Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega; see tekitas revansismitaotluseid d. Itaalia ühiskonnas kasvas pidevalt vasakpoolsete mõju e. Vastukaaluks vasakpoolsuse kasvule ühiskonnas hakkasid koonduma ka parempoolsed jõud, kes kartsid Venemaa mudeli kordumist f. Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad võistlusliidud g. Võitlusliidud kujunesid endisesotsialisti Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks. Selle
jõudude heitlikkus, 1968.a vasakpoolsete meeleolude üleskerkimine. Tsentraliseerimine kui peamine viis poliitilise stabiilsuse säilitamiseks, allutamine pealinnale ja keskvõimule, tugev ametnikkond ühise visiooni levitamine jne. Riigikordade ja konstitutsioonide korduv muutumine 19.sajandi jooksul. Sajandi lõpul 3.vabariik, pärast II ms 1956-58 4.vabariik, praeguseni 5. Radikaalse vasakpoolsuse ja konservatiivide pidev vastandumine, samas pole partei nii suure poliitilise osatähtsusega ja püsiv kui nt Suurbritannias. Väikeste huvigruppide pidev olemasolu suurte parteide kõrval, sarnane Weimari vabariigi korraldusele huvigruppide demokraatia. Omane vähemusvalitsuste kaudu valitsemine, parlamendis tihti palju väikeseid parteisid. President marginaalsete volitustega. (3.-4.vabariik) Partei kui tugeva poliitiku taustajõud ja olemuselt isikustatud!
mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem; Ideoloogia ja usund; Ideoloogia, programm ja strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism
võimaldas lühendada tööpäeva 8-le tunnile, suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 võimul olnud Demokraatlik Partei pooldas riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920 said naised USA-s valimisõiguse; töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: sagenesid streigid, aktiviseerusid vasakradikaalid, loodi Kommunistlik Partei ja toimus mitmeid terroriakte. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. Ajavahemikul 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (nt Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s).
ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas; Terviklikkus, hierarhilisus; Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur). Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja mõistetava -- sfääri ja mittesemiootilise -- tähendust mitteomava -- või võõrsemiootilise (end identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud semiosfäärile kui homogeensele ja suletule vastandub temale tähenduslikult tajumatu ja võõras ruum.
sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla. Marshalli plaaniga (1948-1952) toetati Lääne-Euroopa riike majanduslikult. Aktiivselt osales USA Korea sõjas (1950-1953), tõrjumaks tagasi kommunistide katseid vallutada Lõuna-Korea. 1950.aastatest alates suurenes USA huvi ka Lähis-Ida regiooni vastu: tekkisid USA- Iisraeli erisuhted ja loodi tihedad sidemed mitme Araabia monarhiaga, kes kartsid vasakpoolsuse ja kommunismi levikut selles piirkonnas. Vietnami sõda (1964-1973). 1970.aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Sellele aitas kaasa ka Nixoni doktriin- jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loominekommunistlike NSVL ja Hiina RV-ga. 1980.aastate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, alustas president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu.
sõduri, aga need olid revolutsiooni käigus demoraliseerunud ja kaotanud igasuguse võitlusvõime). Hiljem, vabadussõja käigus said need rahvusväeosad Eesti kaitsejõudude tuumikuks. - Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917 jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem- vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas
sõduri, aga need olid revolutsiooni käigus demoraliseerunud ja kaotanud igasuguse võitlusvõime). Hiljem, vabadussõja käigus said need rahvusväeosad Eesti kaitsejõudude tuumikuks. - Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917 jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem- vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas
Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad
uuestisündi, renessansi. Nii on ka vastava aja "põhihoovuse" mõtlejatele iseloomulik renessanslik universalism, lapselik kõike-teha-tahtmise iha, üldine optimism ning tugev usk maailma parandamise vajalikkusesse ning võimalikkusesse, kategooriliselt eitav suhtumine endise mõtlemise reliktidesse, mis on argimõtlemisse kinnistunud. Viimases punktis on Barthes Undist radikaalsem ning "klassiteadlikum", kuid see ei tulene vististi sisemisest sunnist, vaid vasakpoolsuse populaarsusest sõjajärgsel Prantsusmaal. Barhtes'i üheks eesmärgiks on väikekodanlike müütide paljastamine nende hävitamise tarvis. Müüdi all mõistab Barthes väljundite ja tõekspidamiste süsteemi, mida ühiskond loob omaenese olemise õigustamiseks ja kinnituseks. Mati Unt jääb pigem ükskõikse pealtvaataja positsioonile. Ta ei esine ka teoreetilise tõlgendusega, mis selgitaks lugejale, mida ta müüdi all täpselt mõistab
Vasakpoolse poliitilise filosoofia põhiteemad on: Inimsuhete eripära mõju ühiskonnale Inimeste heaolu eesmärgiks seadmine Aktiivsus kui inimloomuse peajoon Võrdsus Ajalugu kui arengu areen Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise
Suhted: · Ideoloogia ja filosoofiline süsteem · Ideoloogia ja usund · Ideoloogia, programm ja strateegia · Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine 6)mõtestamine 7)mobiliseerimine 1 Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana reziimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul
Omand on omaniku oma aga raskes olukorras omab ka võim omandit. Täiendav pääs ressursside juurde, kui võimul on seda vaja. · Konservatism usub siiralt võimu aususesse. Võim on läbinisti heasoovilik nähtus. Neoliberalismi ja neokonservatismi sümbioos on kons käsitlusviis, kus võim on otsustanud , et vaba , piirangutest puhastatud maj tegevuse. III 5 Sotsialism Liberalism taandub vasakpoolsuse ees 19.saj ja 20saj. Alguses. Autoritaarsus kujunenud kindlate põhjuste tagajärjel. Lääne Euroopa on erand, oma majandusliku eripäraga, mistõttu seal pole autoritaasust vaja olnud. Mujal Euroopas läbi 19 saj ja 20 keskpaiganai autoritaarsus mõistlik ja ratsionaalne käsitlus. Nn B- ja C- tsoonis autoritaarsus jääb tugevks üüh mõttesunnaks kõigist moodsatest ideoloogiatest hoolimata.-> kujuneb välja
need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. ● Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei/W. Wilson ○ Pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformeerida ● 1920. a. said naised USAs valimisõiguse. ○ Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10le miljonile ● 1920ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: ○ Sagenesid streigid ○ Aktiviseerusid vasakradikaalid ○ loodi Kommunistlik Partei ○ toimus mitmeid terroriakte jne. ● Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud ● 19201933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (NT
Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem Ideoloogia ja usund Ideoloogia, programm ja strateegia Ideoloogia ja retoorika Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia 48. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 49. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Tähendus ennekõike kõnekeeles, erinevatel aegadel erineva sisuga, erinevates riikides erineva sisuga, ahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik, kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis. 50. Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole. Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism (muutused paremusele on võimalikud)
1924. Aastal Huanghus asutati sõjaväe akadeemia. Tihe seos rahvusparteiga. Akadeemia juht Moskvas õppinud Chiang Kaishek(Jiang Jieshi). Tema võttis endale eesmärgiks luua rahvuslik revotsiooniline armee. Guomindang püüdis kommunistide toetusel korraldadae streike, mida rohkem populaarsust võitis, seda suurem oli surmaaomanike, töösturite ja ka kaupmeeste pahameel. Alguses väga paljud kaupmeestest ja suurmaaomanikest toetajad. Lootes, et tuleb jälle kord majja, kuid vasakpoolsuse populaarsus hakkas neile mingi hetk närvidele käima. 1925 suri Sun Yatsen Vähestest kujudest, kes populaarne nii Hiinas kui Taiwanil. Riigi isaks nimetatakse. Teda leinas terve Hiina. Sellega hakkas tasapidi tulema teine ajajärk. Oma tegevustes idealistlikum. See hakkas ära kaduma. Juba aasta enne 1924 tekkis guomindangil ja komparteil ühendatud ringkonnas plaan alustada sõjaretke põhja poole, selleks et lõpuks Hiina jälle ühendada. Mihhail oli seal kohal ja andis neile nõu
HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses. Reguleerimine maksude abil (mitte ainult kärped!). Iseloomulik ka reaganoomikale. Kolmas tee kui ideoloogia ANTHONY GIDDENS (1938): Väidetavalt tuntuim Briti ühiskonna teadlane Keynes’i järel; Igal aastal uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge’ga; Polity Pressi asutaja. Kaasaegse vasakpoolsuse ja eriti uus-leiborismi põhiteoreetik 4 “kolmanda tee” mõiste autor: al. 2004 paruni tiitel, leiborite esindaja Lordide kojas. Kolmas tee ei ole vasak- ja parempoolsuse vahepeal. Moodne vasakpoolsus (Giddens,1998. The Third way: the Renewal of Social democracy) Vana sots.demokraatia Uus sots.demokraatia Neoliberalism
alla. Järjest rohkem räägiti korruptsioonist. 1996. aastal parlamendivalimister saavutas Isamaaliit suure võidu üle Sotsiaaldemokraate. 1990. aastate keskpaiku elab üle poole Leedu elanikkonnast vaesuse piirist allpool ning 1/10 on töötud. 2004. aasta valimised demonstreerisid rahva usaldamatust riigi vastu ning on suurenenud vastuvõtlikkus populismi suhtes. 2008. aasta valimised: Seimivalimisi tähistasid Vene ohu tõrjumine, pööre konservatiivsusse, populismi jätkuv levik, vasakpoolsuse krahh ja rahva ulatuslik ükskõiksus. Referendum kukkus läbi väiksema osaluse tõttu. Suurimaks parteiks tõusis blokk Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid. Võidu tõi Venemaa ohu rõhutamine. Parteipoliitiline süsteem ja valimistulemused- Leedu on parlamentaarne riik, kus valitsusvõimu teostab 4 aastaks valitud parlamendi (Seimi) poolt moodustatav valitsus eesotsas peaministriga. Võrreldes Eesti ja Lätiga siis Leedu presidendil on suurem
kõrvalisemad). Ilutsevam laad. Francesco Clemente (tegutseb ka Nys Julian Schnabeliga). Schnabelit iseloomustab samuti ekspressiivne laad, ilma sotsiaalse sõnumita. David Salle. Carlo Maria Mariani akademismi taaselustamine veidrad motiivid, klassitsistlikute skulptuuride jms kasutamine. SÜNDMUSED JA ETENDUSED 50ndad külm sõda; kunstnik on vaba. Pollock 60ndad külm sõda lõdveneb, toimub kiire kallak vasakpoolsuse suunas 70ndad vietnami sõda, radikaalsed kunstinähtused 80ndad selge pööre parempoolsuse ja konservatiivsuse poole, tugev Nõukogude Liidu vastasus. Hiljem aga kadus vastandus NL lagunes ja polnud enam põhjust äärmuslikule parempoolsusele. + 80ndate lõpus toimus majanduskriis. Rahulolematus ühiskonna suhtes kasvas taaskord. Pendel kaldus mõõdukale vasakpoolsusele (mitte päris nii palju nagu 60ndatel aga siiski)
annaabi.ee 
