50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LinnarR
Õppematerjali autor
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel
Vasakpoolsus: · Eestimaa Ühendatud Vasakpartei · Sotsiaaldemokraatlik erakond Vasaktsentrism: · Keskerakond Paremtsentrism: · Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: · Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt välja ja toovad juurde keskonnamõõtme. Vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade maailmavaadete erinevused Vasakpoolsed Parempoolsed Sotsiaalne võrdsus Vabadus Kõrged maksud Madalad maksud Ühiskonna kesksus Individualism Riigil on suur roll majanduses Väike riigi roll Riiklik regulatsioon Konkurents ja turg
13. Poliitiline süsteem Eestis Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Enamasti peetakse poliitikast rääkides silmas riike või riikidevahelisi suhteid mõjutavate otsuste tegemist, milles osalevad poliitikud ja parteid. Poliitika tähendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide, sealhulgas ettevõtete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid võimusuhteid puudutavaid otsusi. Kuigi algselt on poliitikat seostatud ainult avaliku sfääriga, on seda mõistet üle kantud ka erasfäärile. Poliitilise tegevusel tulemusel saavad isikud, parteid, organisatsioonid jne võimule riigis ja omandavad mõjuvõimu ühiskonnas.
Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Moodne sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse (nn koosotsustamine) suurendab sotsiaalset sidusust. Kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia on poliitiline ideoloogia ja praktika, mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised
poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid., kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ning võrdsuse küsimusi. POLIITLINE IDEOLOOGIA TUNNUSED: - on seotud võimu ja valitsemise küsimustega - esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi ja peab seda ainuõigeks - tänapäeval tuginevad kõik parteid, samuti enamik ühiskonnaliikumisi mingile ideoloogiale, on nende tegevuse lähtealus - asub alati mingil kindlal positsioonil, pole kunagi neutraalne ( ühte pooldab, teist taunib) - täidab kahte funktsiooni: a.) annab hinnangu eksisteerivale olukorrale õigustab ja mõistab hukka b.) loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, mis tähtsustavad
riigi mure. Riik peab kaitsma rahvuslikku kapitali ka ettevõtja huve. Liberaalid: Riik peab tagama igaühe maksimaalse tegevusvabaduse. Majanduses tuleb toetada vaba ettevõtlust, konkurents, avatud majandusruum ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Konservatiivid: Ebavõrdsus on paratamatus, varanduslikud ja staatuslikud vahed säilivad alati. Riik ei pea osutama heaoluteenuseid, vaid peab tagama kõrge tööhõive ja kindlustama konkurentsi. 13. Mis on tsentristlikud parteid ja mis on nende eesmärk? Need parteid on erinevate maailmavaadete kogumiga ning neid iseloomustab mõõdukus. Tavaliselt pooldavad nad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või kristlikku konservatismi. Nende eesmärk on olla võimalikult paljudele valijatele meelejärgi ning leida võimalusi nii vasakpoolsetest kui ka parempoolsetest erakondadest. 14. Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale (vasakpoolsed, tsentristid, parempoolsed) Vasakpoolsed:
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm)
Samas aga konservatismis aga pooldatakase sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Sotsiaaldemokraatias peaksid kõik saama tasuta meditsiini- ja haridusteenuseid, liberalismis aga peaks inimene ise otsustama, mida ta vajab ja riigi toetust selles valdkonnas ei peeta vajalikuks. Konservatismis aga peaks riik tegelema pigem isikute füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. 39. Kuidas paiknevad Eesti erakonnad parem-vasak skaalal? Parempoolsed on IRL, Reformierakond, Rahvaliit. Vasakpoolsed on Sotsiaaldemokraadid, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja ka Keskerakond kaldub vasakule. Rohelised aga paigutavad end skaalalt väljapoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. 40. Mille alusel paigutatakse erakonnad parem-vasak skaalale? Eri sektorite vahel jagavate ülesannete alusel. Parempoolsed pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed aga pooldavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid