New Deali ajal säilis demokraatia - tõestus (1)

T�estus, et USA-s s� ilis demokraatia ka New Deali ajal.
I maailmas�da andis USA-le majandusliku v�imsuse - kui enne s�da tuli USA-l maksta v�lgu Euroopa riikidele, siis peale s�da maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma t��kojaks - seal toodeti 40% maailma terasest , 60% naftast ja 85% autodest. Konveiers�steemi laialdane kasutamine ja masstootmine v�imaldas l�hendada t��p�eva 8-le tunnile, suurendada t��tasusid ja alandada toodete hinda, muutes need k�ttesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 v�imul Demokraatlik Partei - W. Wilson - pooldasid riigiv�imu sekkumist �hiskonna probleemidesse selleks, et � hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimis� iguse . T��tavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile.
1920-ndate algul v�is t�heldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA �hiskonnas: � sagenesid streigid � aktiviseerusid vasakradikaalid
� loodi Kommunistlik Partei � toimus mitmeid terroriakte jne.
Laiemat k�lapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (n�iteks Al Capone ja itaalia maffia t�us USA-s). 1921-1933 v�imul Vabariiklik Partei, kelle p�him�teteks oli:
� riik peab v�imalikult v�he sekkuma �hiskonnaellu
� propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui k�igi v�imaluste maad, kus igast ajalehepoisist v�ib saada miljon�r. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu t�usuteed ja perioodi 1920-1929 nim ��itsengu ajaj�rguks� (NB! samal ajal v�liskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused). 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H. Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus v�ljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettev�tjatele: Euroopa laenude k�lmutamine: p�llumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt leevendada ei suutnud ja t��puudus kasvas j�tkuvalt. 1933.a. sai presidendiks F.D. Roosevelt , kes kasutas majanduskriisist v�ljumiseks New Deal�i (�uue kursi�) poliitikat , mis p� hines keinsianismil: � Kehtestati kontroll panganduse �le - tegutseda v�isisd vaid need pangad, millele valitsus oli andnud selleks loa. � Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. � P�llumajanduses �letootmise v�ltimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku toomise v�hendamise eest. � Riiklikud tellimust ��d (h�droelektrijaamad, t�� stusettev �tted, j�es�ngide s�vendamine, metsaistutamine). � T��tuse v�hendamiseks organiseeriti �hiskondlikke t�id. � T��liste � iguste laiendamine (streikimis�igus, vabadus luua organisatsioone ja pidada t��andjatega l�bir��kimisi). � Sotsiaalkindlustuss�stemi loomine (t��tus-, invaliidsus-, vanadus - ja toitjakaotuspensionid). Majanduskriisi l�ppedes riiklikku sekkumist majandusse v�hendati (osalt ka riigisisese opositsiooni t�ttu, sest vabariiklased s��distasid Roosevelti katses luua n� ukogude v�i Natsi-Saksa t��pi diktatuuririiki).