IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. 2* Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.
seda ei tunnustanud; vormiliselt oli iseseisev, tegelikult Jaapani kontrolli all). 1937 tekkinud piirikonflikti ära kasutades alustasid jaapanlased otsest sõda Hiina vastu (1937-1945). Jaapani agressiivne tegevus tõmbas enesele ka USA tähelepanu, sundides viimast pöörama vähem tähelepanu sündmustele Euroopas. 2. Demokraatlikud suurriigid kahe maailmasõja vahel: 2.1. Demokraatia levik: Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919 oli 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919 diktatuuri. Diktatuur kehtestati mitmetes riikides alles peale 1923-1924 majanduskriisi. USA-s, Suurbritannias ja Prantsusmaal kehtisid demokraatlikud põhiseadused (e konstitutsioonid), mis
1896. aastal oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Suuremat mõju hakkas see avaldama siiski alles kümmekonna aasta pärast. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas. Jõuetu Hiina keisririik oli 20. sajandi alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid toimetasid enam-vähem omatahtsi. See kutsus esile nn bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Samal ajal kogus Hiinas jõudu kodanlik-demokraatlik liikumine, millel õnnestus 1911. aastal Mandzu dünastia lõpuks kukutada ja Hiinast sai vabariik. TEHNIKA ARENG. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult
Kõik kommentaarid