Abstraktne ekspressionism pärast II maailmasõda (0)

Abstraktne ekspressionism pärast II maailmasõda
Oli tekkinud juba enne (Kandinsky), kuid polnud nii populaarne . Abstraktne ekspressionism hakkab domineerima Ameerika Ühendriikides (oldi majanduslikult edukad , kuna sõjas ei saadud väga palju kannatada ja neil oli ka oma tuumapomm ). Sõja ajal põgenesid paljud kuulsad kunstnikud USA-sse (näiteks A.Massom ja Tanquy). Esialgu levis see USA-sse sürrealismi kujul, kuid see heideti vasakpoolsuse pärast kõrvale.
Jackson Pollock loobub pintsli kasutamisest (hakkab värvi pritsima ja kallama lõuendile). „ Seitse “, „Ümar kontuur “. Tema tehnika kujuneb välja umbes 1947 ja ise nimetab ta oma tehnikat action painting (tegevusmaal). Tema maalimine meenutab pigem etendust (kasutab tihti ka muusikat ja tantsib samal ajal. Tema maalimist jälgivad tihti ajakirjanikud ja teised kunstnikud. Tänu sellele saavutas ka avalikkuse huvi) On värvide segamisel kasutanud ka uriini ja vihmavett (oli loomu poolest skandaalne). Tahtis loobuda igasugusest kontrollist inimloomuse üle. Sureb narkootikumide ja alkoholi tõttu.
Ameerikas luuakse välisluure osakond. Luure keskagentuur. USA ajab isolatsioonipoliitikat. Võitlus kommunismiga muutub väga tugevaks (Külm sõda! Ja Berliini kriis). Luure keskagentuur hakkab tegutsema ka kunstivaldkonnaga (kunstnike ülesostmine ja galeriiomanike kinnimaksmine). Nad ajasid poliitikat, mis vastanduks võimalikult palju kommunismile.
Lääne-Euroopasse jõuab abstraktne ekspressionism hiljem (50ndatel), kuni domineerivaks sai pop- kunst (kujutab kuulsaid näitlejaid, muusikuid, esemeid, autosid, maju jne).
Willem De Kooning esindab tegevusmaali. Elas väga kõrge vanuseni. Tema maalidel ka vihjeid reaalsele maailmale. „Naine I“, „Villa Borghese “.
Franz Kline lemmikteemaks maastik . „Messing ja punane“ (väga primitiivsete majakontuuridega). Tema kõige tuntumad tööd seotud Hiina hieroglüüfidega
Mark Rothko kasutab oma loomingus erinevat värvi triipe ja vööndeid. „Nr 8“. Ta matkib F.Kupka loomingut (ta kujutas oma jooni vertikaalselt).
Kujuneb absurdikirjandus. S. Beckett . Tema kuulsaim näidend „ Godot ’d oodates“
Tekib ka rühmitus nimega „Cobra“ (kolme suurema linna nimedest saadud kombinatsioon). Sellesse rühmitusse kuulusid näiteks Karel Appel, Corneille . (Corneille on pseudonüüm). Nende tööd on võrreldes USA omadega formaadilt väikesed.
Abstraktne ekspressionism levis ka Itaaliasse, kus oli võimul kompartei. Tekib neorealism ja informalism . Kuulsaim Renato Guttuso („Tööline lapsega“ .Kujutas palju töölisklassi, väga huvitav koloriit ). Suurem osa Itaalia kunstnikest siiski seotud informalismiga. Näiteks Alberto Burri, kes maalis metallplaadile ja kuumutades värvid justkui plahvatasid („Punane plastiline põleng“)
Jean Dubuffet. Nimetab oma kunsti „art bruks“ ehk brutaalseks kunstiks (kasutab kustutamata lupja värvidega segamisel). „Kaks mehaanikut “ (selle maali puhul pole tema stiil veel välja kujunenud). On maalidele lisanud veel liiva ja puu lehti.