Mesopotaamia kunst (0)

Vana Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks – sumerid , kes ei suutnud küll luua ühtset riiki.
Vana-Mesopotaamia 4 ajastut :
1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr – 1800 eKr
Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas.
Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja , hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju – tekkis kiilkiri . Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid , kirjanduslikud ja ajaloolised tekstid. Kasutati ka silinderpitsateid mis oli kivist välja raiutu ning mille peal oli kujutis allkirja tähistamiseks. Kujunes välja heal tasemel arhitektuur : tsikuraadid e. templid jumala kuju jaoks mille tippu viis käänakutega tee, lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel . Ei tuntud sidevahendeid e. võlve nimetati pseudovõlvideks. Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur -reljeefi ja kujud, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid e. steele ja vabafiguure. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud, kui monumentaalse ilmega. Tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti värvilistest kividest, mis asetati silmkoobastesse. Sumerid ja akaadid olid ka esimesed ulatuslikud pronksikasutajad. Sargon I pea, silmadeks kalliskivid. Kujud olid aga enamasti ebaproportsionaalsed võrreldes näiteks Egiptusega. See tulenes aga sellest, et ei usutud hauatagusesse ellu ning laipade anatoomiat ei uuritud. Inimkehade proportsioonid olid skulptuuris ebaloomulikud. Linnakohtadest on ka leitud arvukalt keraamikat, mida kaunistati geogmeetriliste ornamentidega.
Kolmandal at. tungisid Mesopotaamiasse akadid, 2350 eKr ühendas kuningas Sargon I linnriigid suurriigiks, mis küll ei püsinud kaua. Tähtsaimaks kultuurikeskuseks sai Babüloni linn. Sellest ajast peale sai Mesopotaamia kunsti peamiseks teemaks ainuvalitseja ülistamine.
2.Vana-Babüloonia ajastu 1800-1500 eKr.
Kuulsaim leid Hamurapi seadustetahvli ülaosa. Suuremaid kunstiteoseid pole säilinud. Riik kukub kokku naaberrahvaste rünnakus. Peale Babüloni langemist kujuneb uueks keskuseks Assur.
3. Assüüria ajastu 1500-605 eKr.
Räägiti akadi keelt, mis kujuneb 2. At. rahvusvaheliseks keeleks . Arhitektuuris olid endiselt tähtsal kohal lossid. Losside ees seisid tiivuliste härgade või lõvide kujud, kellel oli habemega inimese pea e. 5- jalgsed väravavalvurid. Kaks tuntumat lossi olid Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives, kus asus Assurbanipali raamatukogu, mis sisaldas endas kõiki tähtsamaid teoseid. Assurbanipal oli ainuke kuningas kes oskas lugeda ja tema valitsemisajal vallutati Egiptus . Kujutavas kunstis ülistati kuningat, säilinud on reljeefe mis kujutavad valitsejat troonil istumas. Reljeefid kaunistasid ka losside seinu. Paljud reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest. Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega. Praeguseni on elus umbes 200 000 – 300 000 assüürlast.
4.Uus-Babüloonia ajastu 625-539 eKr.
Pealinn ümbritseti paksude müüridega, müüris oli mitu väravat ning iga 50 m tagant vahitorn. Peavärav oli pühendatu jumalanna Ištarile, millest lähtus lai ja sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid näiteks ükssarvi, samuti ornamentikat. Tähtsaim ehitis Babülonis oli Paabeli torn e jumal Maruki templi tsikuraat mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja 90 m kõrgune. 539 a eKr pidi Babülon alistuma pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida.