Viikingid (2)

Viikingid
Viikingite päritolu:
Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid , keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid . Viikingeid nimetati ka variaakideks.
Ühiskond:
Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk . Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohalik vanem oli nii valitseja kui sõjapealik. Enne 900. aastat oli kuningas olemas vaid Taanis (ja toogi valitses vaid üht osa maast), Kuid 11. sajandiks oli monarhia kehtsetatud juba kõigis Skandinaavia maades. Mehed olid võimukad, kuid viikingi ühiskonnas oli tähtis positsioon ka naistel. Abielu tähendas viikingitel võrtsete osapoolte liitu. Ting oli kohalike vabameeste koosolek, mida peeti kord või paar aastas. Ting kehtestas seadusi ja toimis ka kohtina, seal tehti tähtsamad otsused, mõisteti kohut ning sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega.
Reisimine:
Norra ning osa Rootsist on mägine. Ulatuslike alasid katab mets, head põllumaad napid. Maad mööda liiguti jala, vankrites või ratsa, ent kui võimalik, reisiti mööda veeteid, sest see oli ohtum ja kiirem. Korralike teid neil ei olnud, enamasti oli tegu sillutamatta radatega. Soistes piirkondades kasutati teede rajamiseks hangu, tihedama liiklusega lõikudel, aga ehitasid nii puust (palkidest või kisklaudadest) kui kivist vankriteid. Sildu ehitasid viikingid harva, jõed ületati koolme kohtadest või parvega. Paljudes kohtades oli talvel palju hõlpsam reisida kui suvel.
Laevad:
Laevad olid viikingitele väga tähtsad. Viikingid olid euroopa parimad meremehed ja nende laevad olid kõige kaunimad . Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade ja tõrvaga. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer , kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi.
Usk ja matused:
Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse - ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem . Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja. Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid. Skandinaavalsed uskusid, et surnu rändab ( kehaliselt ) teise ilma. Niisiis pandi talle eluks vajalikud asjad kaasa, mille hulka võis kuuluda hobune või koguni ori. Tähtsad isikud maeti laevas. Langenute jumal Odin elas suures külmas Valhalla palees, mis asus Asgardis. Valhallasse tulid need jarlid ja sõjamehed, kes olid langenud võitluses.
Põllundus ja kalapüük:
Viikingite põhiline tegevusala oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus- toit, riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid . Kuna oli pikk talv pidi vilja palju kasvatama. Talutöid tegi kogu pere, lisatööjõuks olid orjad . Põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid- pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ning paate. Kala söödi palju, mõnes kohas oli kalapüük tähtsam kui põllundus. Lõhe oli peamine kala. Ainult Taanis sai nisu kasvatada, mujal polnud selleks piisavalt soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis . Lisaks juur - ja aedviljad, nagu oad, herned , kapsas, sibul ja hein loomasöödaks. Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused , palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde.
Kauplemiskohad ja linnad:
Loode-Euroopa naaberrahvastega pidasid skandinaavlased juba kaubavahetust. Hedeby linn Jüütimaal kerkiski paika, kust pääses hästi nii Lääne- kui põhjamerele. Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid, mis hakkasid varustama kohalikku turgu ning tootma või töötlema kaupa müügiks. Kauplemiskohast kujunes linn. Tavaliselt rajati turupaigad mere või merega ühenduses oleva kiirtee äärde. Kõige hinnalisem kaup oli nahk.
Viikingite kodu:
Viikingid ei olnud suuremad ehitusmeistrid. Paikkonniti majade kuju erines. Ehitati kohalikust ehitusmaterjalist. Maja pidi vastu pidama vähemalt ühe sugupõlve, tänaseks on neist vähe alles jäänud. Maja südameks oli lahtine kolle. Toitu keedeti rauast, savist või steatiidist potis ning söödi puust taldrikult. Mitme majapidamise peale oli üks leivaahi. Söödi kaks korda päevas. Kõik väärtuslik hoiti lukutaga. Rõivaste valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu.
Rõivad ja ehted :
Jõukad viikingipered käisid kaunilt riides ja kandsid kalleid ehteid . Vaesem rahvas ei riietunud küll nii jõukalt, kuid ikkagi uhkelt. Piirkonniti rõivastuti erinevas stiilis ja aja jooksul muutus ka mood. Soengute eest hoolitseti hoolega. Skandinaavlased armastasid ennast ehtida ja kanda rohkelt hõbedat.
Lapsed ja kasvatus:
Viikingiajal oli lapsepõlv väga lühike ja täisiga saabus ruttu. Tüdrukud pandi mehele tavaliselt 15-aastaselt. Ühte peresse kuulusid harilikult vanemad, vanavanemad, lapsed võibolla ka mõned sugulased ning orjad ja sulased. Mänguasjadeks olid mänguhobused, paadid ja mõõgad. Viikingilapsed harrastasid veel ujumist, pallimängu jms. Paljud lapsed surid juba imiku- või mudilaseas. Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt.
Meelelahutus :
Pea kõik viikingid armastasid muusikt, jutte või mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu vaid mõistust. Asulatest on leitud luust vilepille, andmeid on ka algelisest harfist, lüürast, sarvedest, puuviledest ja trummidest. Sporditi harva lihtsalt lõbu pärast, sporil oli muid tähtsamaid eesmärke. On teateid nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge, aga veel lasid nad vibu ning sõudsid. Olid ka pidupäevad, tihti käidi jahil ningi mängiti üsna palju.
Kaitseehitised:
Kindlustatud laagrid ja kindlused on suurimad viikingi ajal rajatud ehitised. Need olid peamiselt ajutised , neisse läks ümbruskonna rahvas pakku vaid sõjaajal. Mõni asula oli siiski kindlustatud, näiteks Hedeby ja Birka , mida ümbritsesid poolringi kujulised vallid. Veel on leitud viis ringikujulist asulat . Kindluste ehitamine nõudis tarka planeerimist, palju tõid ja suuri kulutusi.
Röövretked:
Viikingid tulid oma kiiretel sõjalaevadel ootamatult ning ründasid kaitsetud külasid ning kloostreid, tapsid halastamatult relvituid inimesi, tegid teised orjadeks, ja viisid kaasa kõik, mis väärtuslik. Esialgu kestsid röövretked mõne suvepäeva, hiljem jäid viikingid ka talvituma. Lõpuks hakkasid sissetungijad asundusi rajama. Taanlased vallutasid pea kõik Inglismaa kuningriigid, kuni Wessexi Alfred viikingite Gruthruni 878. aastal Edingtoni juures purustas ja maa poolitamisega leppis. Bersekid ehk karusärgid olid erilised sõjamehed, kes kandsid karusnahku. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aastal. Algul polnud viikingitel erilist sihti, kuid hiljem, olid kindlaks sihiks kaubanduskeskused ja suured linnad.
Ristiusu vastuvõtmine:
Viikingid olid paganad, kes kummardasid paljusid jumalaid. Kõhklematult tapsid nad preestreid ja kloostreid, kuid tihenevad kontaktid kristlike kunungriikidega muutusid aegamisi nende suhtumist . Kristlus levis skandinaavias käsikäes tugeva kunungavõimu rajamisega. Skandinaavia kuningad taipasid, et koostöö kristliku kirikuga tugevdab kuninga võimu, nii leviski tasapisi ristiuks. Lõpuks võeti ristiuks vastu. Ehitati palju püstpalkkirikuid ning käsitöös hakati valmistama väiksemaid riste.
Kiri ja kirjandus:
Skandinaavlased kõnelesid lähedasi suguluskeeli. Enne kristluse tulekut oli viikingite hulgas vähe kirjaoskajaid, polnud ka raamatuid. Kuid viikingitel oli ka oma kiri, ruunid, mida me teame enamasti ruunikivide kaudu. Ruunikirja tunti rohkem linnades. Skandinaavia tähestikus oli vaid 16 tähte. Islandi sagaad kuuluvad euroopa kirjanduse kuulafondi. Nad pandi kirja 12. ja 13. sajandil, enne seda peeti neid meeles. Oli olemas ka luule.