Sumeri kultuurid (1)

S U M E R I K U L T U U R ID
K a d r i-C a th r in e K a a r t
SR 10
Maa, rahvas, keel
Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt.
Sumerid ise nimetasid end sag-gi-ga "musta
peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi
,,tsiviliseeritud isandate koht".
Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka
kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla
isegi välimuselt.
Haldus ja poliitika
Elasid linnriikides
Pühendasid kaitsejumalatele templeid
Linnriiki valitses kuningas
Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev
Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000
e.Kr
Majandus
Orjatöö Kiri
Sumerid kasutasid Sumeri kirja
orje. Orjatarid esimesed mälestised
kudusid, sõtkusid, savitahvlitel
jahvatasid ning pärinevad Urukist.
kandsid koormaid.
Kiilkiri
Kasutati kõigest viit
viilu ­ horisontaalselt,
vertikaalselt, viltust
ülalt alla, viltust alt
üles ja nn nurkkiilu,
neist moodustati
loendamatul arvul
erinevaid
kombinatsioone.
Põllumajandus ja küttimine
Kasvatasid otra, Pidasid veiseid,
kikerhernest, läätse, lambaid, kitsi ja sigu
hirssi, nisu, naerist,
datlipalmi, sibulat,
küüslauku, aedsalatit,
porrulauku ja sinepit.
Lambavillast tehti rõivaid. Peamised kandeloomad
olid härjad ja peamised veoloomad olid eeslid.
Püüdsid kala ja metslinde. Põllumajandus oli
sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati
kaevukooke, kanaleid ja tamme.
Kaubavahetus
Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja
ehituskivide vastu, mida neil ei olnud.
Sumerisse toodi elevandiluud ja muid
luksuskaupu.
Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja
arvutamine savitahvlitel.
Sumeri keel
Kunst
Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale
laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka
tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi.
Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on
templid.
Sumerite tempel
Sumerite Eanna tsikuraat Uris
Tehnika
Puri Kirka
Saag Kirves
Meisel Nuga
Haamer Oda
Puur Nooleots
Höövel Mõõk
Nõel Liim
Nael Saabas
Ehitus
Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus
matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et
nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi
näol vanimad teadaolevad
monumentaalehitistega linnad. Kohalikke
ehtusmatejale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli
sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja
pilliroost.
Ur
Keraamika
Valmistasid saviesemeid
Tegid tuld vibupuuri abil
Kaunistasid keraamilisi anumaid seedriõlist
tehtud värvide abil
Sõjandus
Linnu ümbritses tellistest linnamüür
Sõjaväed koosnesid jalaväest
Leiutasid sõjavankrid
Elamuehitus
Sumerid on maailmas tuntud esimeste linnade
ehitajatena. Linnade kaitsmiseks ehitati vaenlaste
eest kümnetesse km ulatuvaid linnamüüre.
Näiteks Uruki linna ümbritsev 5 meetri laiune
topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800
torni. Elamuid valmistati savist.
Meditsiin
Sumerite meelest oli haige keha haaratud
deemonist, kes püüab end kehast välja süüa.
Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et
deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul
loom tapeti. Kui looma polnud kasutati kuju, mis
hiljem kaeti asfaldiga.
Sumeri usund
Jumalaid nimetatakse üldnimega dingir.
Jumalad olid nähtamatud, inimesekujulised ja
üliinimlikud ning surematud olendid.
Ürgmeri NAMMU sünnitas taevajumala AN ja
maajumalanna KI
Jumalad
AN- taevajumal, peaks olema kõrgeim jumal
ENLIL- õhujumal ja taimede jumal
NERGAL- sõjajumal
ENKI- ,,Maa isand" ka maaaluse
mageveeookani isand
NINHURSAG- ,,Kõrge valitsejanna". On kõigi
elusolendite ema
INANNA- taeva jumalanna, ka armastuse- ja
viljakusjumalanna
INANNA- taevajumalanna
Kultus
Inimene loodi jumalaid teenima
Keskuseks oli tempel
Templid rajati jumalate eluasemena
Tähtsamaks pühaks oli uusaastapüha
Täiskuu ajal ohverdati
Kultuse juurde kuulusid ka laul ja muusika
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Sumer
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:gLSly
http://www.para-web.org/viewthread.php?fid=8&tid=6564&actio
http://www.gardenvisit.com/garden/ur_sumer_iraq