Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi külastus (0)

ANNERIIN TRUU
IK 12 AÜ
Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi külastus
Muuseumiseaduses antud määratluse järgi on muuseum asutus, mis kogub , uurib ja säilitab kultuuriväärtusega asju ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi.
Toomemäel asub ohtralt arhitektuurilise väärtusega hooneid – endine Toomkirik on praegune TÜ ajaloo muuseum. Kosutaval jalutuskäigul kohtab erinevaid ausambaid ülikooliga seotud kuulsustest. Toomemägi ei ole oma kompositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puudub esi- ja tagaväljak.
Tartu Ülikooli muuseum on asutatud 1976. aastal ning keskendub ülikooli- ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele. Algselt asus muuseum ülikooli peahoone keldrikorrusel. 1981. aastast asub muuseum endises ülikooli raamatukogu hoones Toomemäel. Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid , instrumendid , seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates.
Ekspositsioon annab ülevaate Tartu Ülikooli ajaloost alates asutamisest 1632. aastal kuni tänapäevani. Eksponeeritud on kolme sajandi vältel siin kasutusel olnud või loodud teaduslikku aparatuuri ning laborite sisustust. Lisaks saab ülevaate siinses ülikoolis töötanud väljapaistvatest teadlastest ja teadussaavutustest, üliõpilasorganisatsioonidest, üliõpilaselust.
Muuseum asub Tartu kesklinnas Toomemäel, nii Tartu linna kui ka Tartu ülikoolilinnaku ajaloolises südames. Soovitan muuseumisse minna jalutades, sest tegelikult ametlikku parklat muuseumil ei ole, kuid kokkuleppel administraatoriga saab parkida töötajate parklas . Lähimad parkimiskohad on Lossi ja Vallikraavi tänaval ning Ülikooli tänaval. Ekskursioonibussid tuleb samuti parkida tänaval. Jalgrattaparkla asub autoparkla juures.
Muuseum on ratastooliga ligipääsetav, oma transpordiga saab sõita muuseumi ukse ette. Korruste vahel liikumiseks on muuseumis lift , millega pääseb kõikidesse ekspositsioonisaalidesse, välja arvatud varakambrisse. Ratastooliga ei pääse ka toomkiriku tornidesse ega seal asuvatele vaateplatvormidele. Muuseumi fuajees esimesel korrusel on invatualett. Soovi korral saab vankrid jätta muuseumi fuajeesse, kuid nendega võib liikuda ka muuseumi saalides. Korruste vahel liikumiseks saab kasutada lifti. Lastevankrite ja -kärudega ei pääse toomkiriku tornidesse ega sealsetele vaateplatvormidele. Lemmikloomad , välja arvatud koolitatud juhtkoerad, ei ole muuseumis lubatud.
Tartu Ülikooli muuseumist leiad nii püsinäituse kui ka mitmeid ajutisi näitusi. Põnev muuseumikülastus saab alguse juba muuseumi fuajeest, kust leiad uue eseme vitriini „ Tulnukas “, Foucault’ pendli ning keskaegse hauakambri. Tartu Ülikooli muuseumi esimesel korrusel on avatud Toompood.
Muuseumipoest leiad Toomemäe lugu, Tartu Ülikooli ajalugu ja tänapäeva ning teadussaavutusi tutvustavaid raamatuid, suveniire, ehteid ja palju muud. Toompoe mitmekülgses valikus leidub nii mitmeid muuseumi arendatud tooted nagu hariv puslemäng "Ajatu aju" kui trükiseid nagu " Muusade mägi". Valikus on nii raamatuid kui ka filme Tartu Ülikooli ajaloost ning tootesarju kuulsate professorite tegudest. Soetada endale vahva tikutoos, mida kaunistavad Laspeyres, Pirogov , Struwe ja Lotman , või maiustada Krause krõpsude ja Morgensterni maiustega. Müügil on ka Tartu Ülikooli Kirjastuse kogu olemasolev trükiste valik, erialaseltside väljaannetest ilukirjanduseni.
Ülikooli muuseumi laste- ja õpilasprogrammide peategelane Hull Teadlane on ka üheks muuseumi meenete peategelaseks . Hullu Teadlase meened kutsuvad kodus katsetama ning sobivad ka kingitusteks – valik ulatub praktilistest arvuti viltümbristest suuremõõtmeliste mullitajateni. Meeneid on igas hinnaklassis ning need on mõeldud nii kohalikele kinkimiseks kui ka välismaale Tartu meenutuseks kaasa viimiseks . Suur osa kaubavalikust on eestimaine.
Muuseumipood on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel ning ostude eest saab tasuda nii sularahas kui ka pangakaadiga.
Muuseum on avatud vastavatel aegadel ning igalpool on see ka kirjas. Kokkuleppel saab muuseumi külastada ka väljaspool ametlikku lahtolekuaega.
Muuseumi piletihinnad on kenasti välja toodud- täiskasvanud, sooduspilet, perepilet, grupipilet. Ühispiletiga saab peale selle muuseumi ka külastada TÜ Kunstimuuseumi, Tartu tähetorni ja Toomkiriku torne (tornid on avatud maist oktoobrini ). Muuseumit saavad külastada tasuta TÜ üliõpilase ja töötajad, lapsed alla 8 aasta, ajateenijad jne. Täpsemat infot saab internetist muusemumi kodulehelt kui ka kohapealt . Aastas neli korda on ka tasuta külastuspäevad muuseumisse, mille infot saab leida muuseumi kodulehelt internetist kui ka kohapealt uurida. Järgmiseks tasuta külastuspäevaks on 18 mai. Kokkuleppel saab koos giidiga külastada muuseumi ja teisi hooneid väljaspool ametlikku lahtolekuaega. Sel juhul kehtib piletitele kahekordne hind ning lisandub giiditasu.
Muuseumi püsiekspositsioon jätkub muuseumimaja kolmel korrusel. Hullu teadlase kabinetis on aga kõik need uskumatult hullumeelsed vidinad käega katsutavad. Perpetuum mobile , fenakistoskoop, automata ja Magdeburgi poolkerad . Asjad mis on minevikus aidanud mõista füüsika-ja loodusseadusi inimese ümber ninga rajanud teed teadussaavutustele. Hull teadlane pole mingi omaette laboris nokitseja. Vastupidi, ta armastab seltskonda ning võõrustab tihti külalisi. Nii käivad tema juures lapsed sünnipäevi pidamas ja õpetajad toovad koolitunni pinkide ja õpikute vahelt päris asjade keskele . Igal laupäeval ootab muuseum kõiki huvilisi peamajja toomkirikus, sest just siis toimuvad Hullu Teadlase kabinetis palju põnevaid eksperimente . Eksperimendihommikutel avastatakse optika saladusi, proovitakse erinevaid lihtmehhanisme, räägitakse loodusnähtustest ja vaadeldakse ilma. Osalejad saavad põnevate katsete käigus ise proovida loodusseaduste paikapidavust ning avastada uut ja põnevat.
Morgensterni saal on pühendatud tsaariaegsele ülikoolile. Eksponeeritud on linnale ja ülikoolile värvi lisanud üliõpilasseltside ja korporatsioonide esemeid ning projekteeritud hoonete makett.
Ajaloo muuseumis asub ülikooli varakamber, kus eksponeeritakse valikut ülikooli väärtuslikematest varadest. Ülikooli varakambrist leiab seni harva eksponeeritud või lausa esimest korda välja toodud haruldusi, mis kõnelevad ülikooli ideest ja selle vaimust . Paljude teiste harulduste kõrval on varakambris võimalik tutvuda ainsate säilinud detailidega Rootsi kuninga Gustav II Adolfi originaalmonumendist, Vene keiser Aleksander I poolt allkirjastatud ülikooli asutamisdokumendiga ning Aleksander Puskini surimaskiga. Igal esemel selles ruumis on oma lugu.
Muuseumi kolmadal korrusel asuv valge saal on Tartu linna ja ülikooli esinduslikumaid paiku, kus peetakse sageli konverentse, vastuvõtte, kontserte, pulmi ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna olulisi esindusüritusi. Valge saal on osa kunagise toomkiriku kooriruumist. Võimas kirik oli Tartu piiskopkonna vaimuelu keskus kuni reformatsioonini. Sajandeid varemeis seisnud sakraalhoone võeti mingi aja pärast taas kasutusele, kuid siis juba tarkusetemplina. Varemete kooriosasse rajati ülikooli raamatukogu . hetkel ilmestavad ruumi praeguseni nähtavad viis keskaegset piilarit ning nisid välisseintes. Raamatukogul oli kolm korrust, neist igaühe keskosas asus saal jalutamiseks ja vestlemiseks. Alumise korruse saali kasutati ülikooli aulana kuni ülikooli peahoone valmimiseni. Teisel korrusel asusid lugemissaal ja kataloogiruum. Ülejäänud ruumides hoiti raamatuid ja käsikirju. Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe lõpetajad saavad oma lõpudiplomid kätte muuseumi valges saalis.
Tartu Ülikooli muuseumi peamajas Toomemäel saavad kooliõpilased osa võtta  haridusprogrammidest, milles teoreetilised teadmised saavad lisa praktiliste tegevuste käigus. Muuseumiprogrammid täiendavad koolis õpitut ja on heaks vahelduseks klassiruumis peetavatele tundidele. Turistid saavad avastada ülikooli rikkalikku pärandit , tudengielu, lugusid teadusest, kunstist jne. Muuseumit saab külastada ka kogu perega – avastamisrõõmu jagub nii väikestele kui ka suurematele.
Muuseumi külastus oli tõeline elamus juba ainult vaatamisest, mis mind kohati ajaloolisele rännakule viis või vähemasti sellele ajale mõtlema pani. Põhilised emotsioonid , mis mind seal valdasid, olid alandlikkus segatud uhkusega. Ehk on see seotud teadmisega, et hoone, mida külastasin on kunagi kirik olnud, ei oska öelda. Tõenäoliselt oli selle põhjustajaks Ülikooli rikas ajalugu ning teadmine, et nüüdseks olen ka mina osa sellest loost. Eksponaatidega tutvudes, mida saatis väga mahlakas ning ajaloohõnguline tekst, tundsin ennast erakordselt hästi. Tuvastasin endas ühel hetkel uhkuse, mis tekkis nähes meie Ülikooliga seonduvaid eksponaate. Eraldi toon välja esimese eestikeelse doktoritöö – hämmastav , et möödunud on pea sada aastat. Endamisi mõtlesin, et igapäevaseid asju ajades, leiab end tõenäoliselt vaid mõni üksik inimene mõtetelt, et kuidas me siia jõudnud oleme ja tänu kellele. Pean tunnistama, et ei ole kunagi eriline muuseumide külastaja olnud, kuid tänase põhjal külastan tõenäoliselt seda hoonet uuesti. Mitte küll lähiajal, kuid kindlasti veel enne, kui Ülikooliga lõpparve teen. Pean siinkohal iseendale tunnistama, et ilmselt ei väärtusta ajalugu päris sellisel tasemel nagu tegelikult tahaksin. See, mida võimaldatakse tänapäeva tudengitele on sisuliselt mitme sajandi jooksul tehtud töö vili.