Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisedonpeamisedeelisedmeretranspordiveos?

 
 
 
 
Meretranspordi  kasutades  kaubaveo  
tunnused 
Teadustöö alused 
referaat 
 
Juhendaja /õppejõud:   Maret ​ ​Güldenkoh 
Üliõpilane:   Julia ​ ​Kalašnikova 
178374VDSR 
Üliõpilase​ ​meiliaadress:  julia.kalasnikova@mail
.ru 
Õppekava​ ​nimetus:  Mereveonduse​ ​ja 
sadamatöö 
korraldamine 
 
 
 
 
 
Tallinn​ ​ 2017  
 
Sisukord 
 
 
Jooniste​ ​ loetelu

Sissejuhatus

1​ ​ MERETRANSPORT ​ ​MINEVIKUS​ ​JA​ ​TÄNAPÄEVAL

1.1​ ​Meretranspordi​ ​tekkimine​ ​ja​ ​kujunemine

Meretranspordi​ ​tüübid

MERETRANSPORDI​ ​ VEDUDE ​ ​ ORGANISATSIOON
10 
Meretranspordi​ ​vedude​ ​eelised
10 
Meretranspordi​ ​vedude​ ​puudused
12 
Kokkuvõte 
13 
Lisa​ ​1
13 
Lisa​ ​2
15 
 
 
 
 

 
 
Jooniste loetelu 
1. ​ ​ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laev​1 
 

 
 
Sissejuhatus 
Meretransport on traditsiooniline ja vana kaupade ning
 
 inimeste edasitoimetamis
 
 
võimalus.  Samad  funktsioonid  on  omased  ka  tänaseni.  Karavanid,   vankrid
hobused-kõik​ ​minevikku​ ​jäänud,​ ​laevad​ ​aga​ ​sõidavad​ ​praegu​ ​üle​ ​meie​ ​planeedi. 
Minu  referaadi  teema  on  "Meretransporti  kasutades  kaubaveo  tunnused",  sest  see 
transpordi  liik  on  peamine  nii  maailma  majanduses  kui  ka  riigi  majanduslikus 
süsteemis. Enamus kaubavedusid toimub läbi mere, milles
 
väga
 
suurt
 
rolli
 
 mängib hind.
 
 
Meretranspordi  liik,  olles  kõige  odavam, võib küüditada ühelt mandrilt teisele. Samuti 
võib  ka  vedada  ulatuslikult  mahukaid  kaupu  ühe  reisiga,  mida  ei  saa  teha  ükski 
transpordi​ ​vahend. 
Uuringu​ ​käigus​ ​pandi​ ​eesmärgid: 
●  tutvumine ​ ​mere​ ​transporti​ ​arenguga​ ​ja​ ​tema​ ​peamise​ ​liigiga; 
● meretranspordi​ ​veo​ ​plussid​ ​ja​ ​miinused. 
Uuringu​ ​käigus​ ​kasutati​ ​järgmisi​ ​ meetodeid
● analüüs​ ​ja​ ​süntees; 
● võrdlus; 
● tõend. 
Esimeses peatükis kirjeldatakse meretranspordi tekkimist ja kujunemist
 
iidsetest
 
 
aegadest​ ​ja​ ​mere​ ​transpordi​ ​klassifitseerimine. 
Teises  peatükis  kirjeldatakse  erinevate  meretranspordi  kauba vedude  plusse  ja 
miinuseid.​ ​Liikumine​ ​sõltuvalt​ ​ ​meteoroloogiast,​ ​kiirusest,​ ​voolust​ ​jne. 
 
 

 
 
 
1
MERETRANSPORT MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL 
1.1

 Meretranspordi tekkimine ja kujunemine 
Parved   olid  esimesed  liikumisvahendid,  mida  kasutasid   iidsed   inimesed  mere 
üketamiseks jahtimise, kolimise
 
 vm eesmärgi nimel. Esimesed parved
 
olid
 
ilmunud
 
 juba 
kiviajal.  Suurim  samm  laevanduse  arengus  oli   paat ,  mis  oli  valmistatud  puidust,  see 
olles  esimene  veeteede  liikumisvahend  parrastega.  Ajapikku  alustasid  inimesed 
arenenumate  paadi  mudelite  tootmist,  teades  kus  ja  mida  on  vaja  parandada ning taas 
ehitada. Kõige rohkem
 
andmeid
 
 laevade ehituse arengu
 
kohta
 
on
 
allikates ,
 
mis
 
 mainivad 
Vahemere piirkonna protsessi, mis on ka
   samuti kõige
 
rohkem
 
säilinud,
 
 mujal maailmas 
on see küll  esinenud , kuid mitte
 
 nii mahukalt. Vahemere valdkondades
 
 on elanud tuntud
 
 
kirjanikud  ja  rändurid,  kes  on  jätnud  märkimisväärseid  kogumeid.  Vana-Egiptuse 
paadid  on kõige vanemad hooned. Läbi
 
 Niiluse jõe möödunud mere
 
 laevad: alguses
 
 olid 
puidust ja papüürusest paadid, hiljem suuremad laevad, millega oli võimalik teha  pikki  
sõite. 
Kuid  merendus  sel  ajal  oli  väga  napil  tasemel,  kuna  kõik  laevad  olid  nende 
aastate  jooksul   lapiku   põhjaga  ja  see  takistas  rannikust  kaugemale  reisimist.  Enamus 
laevu  juhtis  üks  inimene,  peale  seda  olid   laevas   ka  meremehed,  kes  tegid  peamist 
ülesannet,  milleks  oli  aerutamine  ja  mootori  rolli  täitmine.  Laevas oli 21 sellise tööga 
isikut, enamasti orjad ning üks juht, kes viis marsruuti.
 
 Sel laeval
 
 puudus mastil
 
kangas ,
 
 
mis​ ​hiljem​ ​nimetati​ ​purjeks. 
Kaubandus-  ja  sõjalaevad  muistsel  ajal   visuaalselt   ei erinenud, kuid sõjalaevad 
olid  kiiremad  kui  kaubalaevad.  Egiptlasel  ei  olnud  hulgaliselt laeva ehituse kogemusi, 
nende  laevad  olles  väga  ühesugused,  mis  oli  võimalik  tänu  varem  omandatud 
teadmistele. Kreetalased olid kõige esimesed, kes on
 
ehitanud
 
kaubalaevad.
 
Ajaloolased
 
 
väidavad, et nad olid esimesed, kes
 
rakendasid
 
 andurit ja
  laevakaarti,
 
mis
 
 andsid laevale
 
 

 
 
head  ja  kindlat  vee  all   hoidu   ja  võimaldas tal  reisida  üle  vahemaade , kui see oli enne. 
Ka, nad olid esimesed, kes on kasutanud oma laevade purjed, et anda laevade kiirust
 
ja
   
kasutasid  traditsioonilisi  aerutamist.  Tänu  kõigile  uuendustele,  mida  kreetalased 
kasutasid, see võimaldas neil saada esimese mere riikiga. Tema
 
aeg
 
alustas
 
XVII
 
  XIV
 
 
sajandil  eKr.  Laevad  koos  kaariga  on  muutunud   populaarsemaks   vahemere 
piirkonnas. Foiniiklased  kasutasid kreetalaste tehnoloogiat, nad elasid
 
 riigis, mis oli
 
rikas
 
 
seedritega,  millest  nad  hakkasid  ehitama  oma  laevad,  nad   erinesid   kindlatega. 
Foiniiklased  hakkasid   tootma   sõjavägi  laeva,  sest  nad  erinesid  vastupidavuse,  ja 
vaenlasele​ ​oli​ ​raskem​ ​neid​ ​kahjustada(Исаков​ ​А.​ ​Я.2012). 
 

 
 
 
1.2
Meretranspordi tüübid 
Joonis​ ​1​ ​-​ ​laevade​ ​klassifitseerimine 
Merelaevad  jagatakse  erinevateks  tüüpideks.  See  sõltub  motoori  tüübist, 
ujumisalast (mere -, jõe)
 
ja
   otstarvest, nagu näitab
 
jn
   1 merelaevad võivad
 
olla
 
 kuivlasti, 
vedellasti   ning  reisijate  ja  loomade  transporteerimiseks.  Edaspidi  laevad  jaotakse vaid 
ühe  tunnuse  järgi,  vastavalt  juhendile.   Uurisin   ka  erinevate  sihtkohtadega  laevu. Kuid 
nendest  tegelesin ainult jõe ja mere kaubavedudega. Kaasaegne mere laev on keeruline 
inseneriehitis. Inimesed  ehitasid  merelaevu  niimoodi , et nad saaksid
 
 edukalt erinevatele 
ohtudele  meredes  ja  ookeanides  vastu  pidada.  Näiteks:  hämu,  torm  ja  muu  halb  ilm, 
samuti  sõit  ohtlikes  kohtades.  Kaasaegsed  merelaevad  näitavad  kui  hästi  on  laeva 
ehituse  tehnoloogia  arenenud. Laeva iseloomustus hõlmab mitmeid
 
mõõtmisi,
 
peamiselt
 
 
laeva laius, pikkus, sügavus. Laev, kui ujuv keha, tõrjub välja vee kogust,
 
mis
 
 on laeva 
massile  võrdne.  Seda  nimetatakse  laeva  veeväljasurveks,  mida väljendatakse tonnides. 
Laeva  kandevõime  on  püsiv  väärtus,  tema  täielikku  kandevõimet  kasutatakse  laeva 

 
 
varude (kütus, vesi, määrdeaine -, toidu-ja muud spetsiaalmäärded  tarvikud ) ja
  kasulike
 
 
lastide pealelaadimiseks. Kütus ja erinevad spetsiaalmäärasid
 
muutuvad
 
 reisist reisini ja
   
sõltuvad oma pikkusest ja lasti massist.
 
 Nii et kuigi laeva
 
kandevõime
 
 jääb konstandiks,
 
 
tema   cargo -kandevõime  (cargo  deadweight)  muutub  sõltuvalt  laeva  varude 
kaalust (​Морской​ ​портал.2005)​. 
Laev  maksab  lõivu  erinevaid  sadamaid  külastades,  samuti   kanaleid   läbides. 
Niisuguste  läbisõide  maksumus  on  erinev  ja  sõltub  laeva   sisemisest   mahust. Veel üks 
laeva  omadus  on  laeva  lastide  mahutavus.  Konteinervedude  intensiivne  areng  nõudis 
samuti  konteineri  mahutavuse  mõiste  teket.  Konteinerlaev  on  uus  laevatüüp. 
Konteinerlaevad   —  laevad  erineva  tonnaažiga,  viimasel  ajal  on  levitud  suured 
konteinerlaevad  2-3  tuhande  konteineritega.  Hiljem  hakkas  arenema  spetsiaalsete 
kaubakonteinerite  vedu,  mis  on  äratanud  muud  laevatüübid:  rolkerid  ja  lihtrid. 
Lihtritega  veetakse  lihtri-konteinerid  ja  rolkeritega  veetakse   haagiste   ümbrised.  On 
olemas  ka   universaalsed   laevad,  millel  peavad  olema  vähemalt  kaks  tekki,  et  lastida 
segalast  ja  muidugi  konteinerid.  Nüüd  ilmus  uus  spetsiaalne  grupp  - 
külmutuslaevad(reefer). See on nn  ujuvad  külmikud, mis on
 
mõeldud
 
 selleks, et vedada 
kiiresti  riknevaid  kaupu.  Külmutuslaevadel  on  kindel   spetsialiseerumine .  On  olemas 
laevu, mis  vedavad
 
 troopilisi  puuvilju , ning ka laeva-sügavkülmikuid
 
  erinevate
 
toodete
 
 
vedamiseks  väga  madala  temperatuuriga  kuni  -25°  C.  See, mis eristab külmutuslaevu, 
on​ ​suur​ ​kiirus​ ​tühikäigul​ ​-​ ​üle​ ​20​ ​sõlme. 
Balkerid   -  kuivlasti  laevad,  mis  on  kõige  rohkem  levinud.  Need  suure 
mahtuvusega  laevad  transporteerivad  puistekaubad  suurte  partiidena.  Balkeritega 
enamasti  viiakse  teravili,  väetis,  süsi,  vanametalli,  suhkur  jne.  Balkerid  jaotakse  mitu 
gruppi:  Capesize  (80000-150000  t.),  Panamax  ( 50000 -80000  t.),  Handymax 
(35000-50000​ ​t.),​ ​Handysize​ ​(10000-35000​ ​t.). 
Tanker   laeval  on  täiesti  teine  lastiruumi  seade.  Laevatekk   nafta   tankris  on 
tavaliselt  jagatud  vaheseintega,  mis  paiknevad  laeva  pikkuse  perimeetril.  Täite 
protsessil  süstitakse   tankid   nende  torustikkude  läbi.  Nad  on paigutatud tekil. Tühisuse 

 
 
protsessi  käigus  imetatakse  ka  torustikude  läbi,  mis  paiknevad  laeval.  Selleks,  et 
joondada   kreeni ,  süstitakse   ahtri   tekil  merevett.  Kuna  ballasti  mahapanek  avatud 
ookeanile  või   merele   on  keelatud,  on  vajalikud  spetsiaalsed  mahtid  sadamates,  kus 
võiks​ ​toimuda​ ​saastunud​ ​vesi​ ​puhastus(​Вавилов​ ​С.​ ​Е.1958)​. 
Esimene  spetsiifiline  grupp  on  gaasitankerid.  Nii  nagu  gaasid  veetakse  vedel 
kujul,  need  laevad  on  ka  tankerid.  Kuid  gaasitankerite  seade  erineb  tankeritest. 
Peamised​ ​lastid​ ​on:​ ​lähi​ ​naftagaas,​ ​maagaas,​ ​ja​ ​ammoniaak. 
Teine  grupp  on  metsalaevad.  Nad  tegelevad  metsa  lastide  transporteerimisega. 
Metsalaevad  vedavad  lasti  ka  tekis,  peavad  olema  kõrgendatud  vastupidavuse  ja   kere  
õõtsumise  vastu  võimega.  Sellepärast  metsalaeva  teki  ehitatakse  võimalikult  laiaks. 
Metsalaevade  rühma  kuuluvad  ka  mitmed  väikesetonnide  laevad  -  coasters.  Nad 
tegelevad  peamiselt  sise  Euroopa  meretranspordi  hooldusega  ja  ujuvad  vaid  ranniku 
aladel. 
Kolmas  grupp  on  maakilaevad  ja  nafta  maakilaevad.  See  on  suure 
kandevõimega  laevad,  spetsiifilise  seadmega,  mis  on  põhjustatud  lasti 
tüüpiga(​Лихацкий,​ ​В. 2016 )​. 
 

 
 
2
ORGANISATSIOON   MERETRANSPORTI  VEDUDE 
KOHTA  
2.1
Meretranspordi vedude eelised 
Millised​ ​on​ ​peamised​ ​eelised​ ​meretranspordi​ ​veos? 
● võrreldes  lennuki, torustiki,  raudtee - ja auto liiki vedudega, neil on madal omahind 
kauba​ ​veo​ ​eest; 
● mida​ ​suurem​ ​lasti​ ​laev​ ​võib​ ​võtta,​ ​seda​ ​odavam​ ​maksab​ ​kauba​ ​kohaletoimetamine; 
● suur  kandevõime.  Ainult  mere   transpordiliik   võimaldab  transporteerida  nii  suurt 
hulka​ ​kaupu​ ​ühe​ ​korraga; 
● kui  sadamate  sügavus  ei  anna  gabariidilaevale  lähemale  sõita,  kasutatakse 
kaasaaegseid​ ​tehnoloogiaid,​ ​et​ ​ laadida ​ ​lasti​ ​ümber​ ​avamerel; 
● on loodud ühtsed normatiivid laevade ehituse jaoks, mis oluliselt kiirendavad maha
 
 
ja​ ​peale​ ​laadimise​ ​protsessi; 
● kaubaveo konteinerite kasutamine, mis kindlalt
 
 kaitseb kaupu
 
 igasuguste kahjustuste 
eest,​ ​mis​ ​võivad​ ​toimuda​ ​transporteerimise​ ​ajal; 
● väga  kõrge säilimine. Kogu maailmas laeva ladustamisel kahjud moodustavad vaid 
1 – 1,5 protsenti lasti väärtusest. Meretransport moodustas
 
 madalaim osa
 
õnnetusi
 
ja
   
katastroofe; 
● ühtne  kõigile  õiguslik  süsteem.  Meretransport  on  reguleeritud  vastavalt  ühtse 
rahvusvaheliste​ ​Ateena​ ​ja​ ​Brüsseli​ ​konventsioonidega​ ​; 
● samuti​ ​on​ ​olemas​ ​võimalus​ ​vedada​ ​kaupu​ ​mandrilt​ ​mandrile(MSKLogistics.2014). 
 
10 
 
 
2.2
Meretranspordi vedude puudused 
Peamised​ ​puudused​ ​meretranspordi​ ​liikis: 
● madal  kiirus  lasti  veo.  See  näitaja  on  aeg,  mis  kulub  laevast  peale-ja 
mahalaadimisele. 
● tehnoloogilised​ ​keerukused​ ​laadimisel​ ​ja​ ​lossimisel; 
● meretransport  sõltub  meteoroloogiast.  Sõltuvalt   ilmast ,  tähtajad  võivad  kesta 
rohkem; 
● meretransport​ ​sõltub​ ​kanalite,​ ​sadamate​ ​laiust; 
●  piraadid ,​ ​nad​ ​on​ ​juba​ ​iidsetest​ ​aegadest,​ ​mis​ ​halvendab​ ​maailma​ ​laevastiku​ ​tööd; 
● nõuab​ ​suuri​ ​rahalisi​ ​kulutusi; 
●  ranged ​ ​nõuded​ ​pakendite​ ​kinnitamiseks​ ​ja​ ​kaupade​ ​veoks; 
● madal​ ​saadetise​ ​sagedus(MSKLogistics.2014). 
 
11 
 
 
Kokkuvõtte 
Käesolevas  töös  oleme  veendunud,  et  meretransport  on  üks  olulisemaid 
transporteerimise  vahendeid.  See  transpordiliik  tuleb  kasutada  veel  vähemalt  kümme 
aastat,  sest  see  on  kõige  odavam  transport,  millel  on  omadus  vedada  suure  massiga 
kaupu​ ​ja​ ​see​ ​suurendab​ ​tema​ ​nõudlust​ ​maailmaturul.  
Saime   teada  selle  transpordi  liiki  plusse  ja  miinuseid,  peamine  eelis  on  madal 
hind  ja  võimalus  mandritevaheliste  kaubavedude.  Peamised  puudused  on  täielik 
sõltuvus ilmast ja enne täitmise lõppu laeva sadamast väljumise võimaluse puudus (kui
 
 
laev  väljub  mitte  täielikult  laaditud,  siis  see  ei  ole  majanduslikult  kasulik).  Praegu 
kaubaveo  tehnoloogia  asub  oma  arengu  haripunktis,  võrreldes  möödunud  aastade 
edusammudega. 
Meretranspordil  on  rohkem  laevade 
klassifikatsiooni,  kui  teistes 
transpordiliikes,  on  külmutuslaevad,  kuivlastilaevad,  konteinerlaevad,  gaasitankerid, 
tankerid,  metsalaevad  jne.  See  tõestab,  et  kõik  sellised  laevad  on  loodud  mahtveode 
jaoks,  mis  on  mugavam  transporteerida  kui  kulutada  ja  sorteerida  lasti  sadamasse 
saabumisel.  Sellised  tingimused  on  soodsad   saatja   ja  saaja  jaoks,  loomulikult  ka 
logiistide​ ​jaoks.​ ​Sa​ ​juba​ ​tead​ ​ette,​ ​kuhu​ ​ja​ ​millal​ ​saabub​ ​oma​ ​last. 
 
12 
 
 
Lisa 
Лихацкий,​ ​В.​ ​(2016).​ ​Логистика.​ ​Гатчина:​ ​ГИЭФПТ. 
Морской 
портал. 
(2005). 
Технология 
грузовых 
перевозок. 
(​ http://moryak.biz/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=315​ ). 
Вавилов  С.  Е.  (1958).  Большая  Советская  Энциклопедия.  Москва:  Большая 
Советская​ ​Энциклопедия​ ​(​ http://bse.sci-lib.com/article078335.html​ ). 
Исаков​ ​А.​ ​Я.​ ​(2012).​ ​Основы 
современного 
естествознания.  Часть  1. 
Древние​ ​цивилизации.​ ​Петропавловск-Камчатский:​ ​КамчатГТУ. 
MSKLogistics.​ ​(2014).​ ​Преимущества​ ​и​ ​недостатки​ ​морских​ ​перевозок. 
(​ http://msklogistic.ru/services/morskie-i-smeshannyie-perevozki/preimuschestva-i-nedo
statki-morskogo-transporta​) 
 
13 
 
 
Lisa 
Mõned​ ​üldkasutatavad​ ​lühendid​ ​,​ ​mille​ ​vormindamisel​ ​on​ ​kasutatud​ ​: 
 
 
jn 
joonis 
jne 
ja​ ​nii​ ​edasi 
eKr 
enne​ ​Kristust 
vm 
või​ ​muu 
 
14 
 
Vasakule Paremale
Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #1 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #2 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #3 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #4 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #5 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #6 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #7 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #8 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #9 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #10 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #11 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #12 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #13 Meretranspordi kasutades kaubaveo tunnused #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juliak1 Õppematerjali autor
Sissejuhatus 3
1 MERETRANSPORT MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL 5
1.1 Meretranspordi tekkimine ja kujunemine 5
Meretranspordi tüübid 7
MERETRANSPORDI VEDUDE ORGANISATSIOON 10
Meretranspordi vedude eelised 10
Meretranspordi vedude puudused 12
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Arvestades samal põhimõttel kõigi 20 teoreetilise kaare pindala, ehitame graafiku - kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne. Teoreetilisest joonisest saadavatest andmetest koostatakse teoreetilise joonise elementide kõverad, mida kasutatakse kõigi teoreetiliste ja praktiliste arvutuste juures.

Laevaehitus
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega vee kohal kasutades vee ja kere vahel tekkivat õhukihti-ekraani ja kere kujust tulenevat tiiva efekti. 2.5. Kere materjali järgi. terasest kerega on valdav enamik tänapäeva laevu, eriti lasti vedavaid kaubalaevu; kergsulamitest valmistatakse väiksemate laevade keresid, kuna nende koormusetaluvus ei ole suurte laevade ja neis tekkivate suurte pingete kandmiseks küllaldane. Kuid materjali kasuks räägib tema kergus.; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt

Laevaehitus
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega vee kohal kasutades vee ja kere vahel tekkivat õhukihti-ekraani ja kere kujust tulenevat tiiva efekti. 2.5. Kere materjali järgi. terasest kerega on valdav enamik tänapäeva laevu, eriti lasti vedavaid kaubalaevu; kergsulamitest valmistatakse väiksemate laevade keresid, kuna nende koormusetaluvus ei ole suurte laevade ja neis tekkivate suurte pingete kandmiseks küllaldane. Kuid materjali kasuks räägib tema kergus.; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt

Laevandus
Laevade ehitus EKSAM
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele

Laevandus
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun