TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES (0)

EESTI MEREAKADEEMIA
Mereteaduskond
Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine
Kristina Jermolajeva KS-12
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES
Referaat
Juhendaja : Ain Randi
Tallinn
2013
Sisukord
Sissejuhatus...............................................................................................................3
Töökeskkond .............................................................................................................4
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus..........................................................................4
Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus................................................5
Töökeskkonnavolinik................................................................................................6
Töökeskkonnanõukogu.............................................................................................6
Töötervishoiutennistus..............................................................................................7
Töötajate terviskontroll.............................................................................................7
Keevitus ettevõtte KUULAPUU GRUPP OÜ tervishoiu ja tööohutus .................8-9
Riskianalüüs ..........................................................................................................9-10
Kokkuvõtte..............................................................................................................11
Kasutatud kirjandus.................................................................................................12
Sissejuhatus
Igal aastal juhtub 4,9 miljonit õnnetust, mille tõttu puudub töötaja töölt üle 3 päeva. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulud moodustavad enamikus riikides 2,6–3,8% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See on kulukas nii ettevõtetele kui ka riikide majandustele.Ohutus ja tervis on igaühe mure. Need on vajalikud nii teile kui teie ettevõtte, kus te töötate. Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon.
Järelevalvet viiakse läbi erinevate meetoditega, põhilisteks kontrolli liikideks on üld-, siht- või järelkontroll. Üldkontrolli käigus kontrollitakse ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid sätestavate õigusaktide ning töö- ja puhkeaja korralduse järgimist. Põhirõhk on hinnata ettevõtte töökeskkonna seisundit ja tööandja tegevust töökeskkonnaalase töö korraldamisel. Kontrolli eesmärgiks on ohutute ja tervist säästvate tööolude tagamine, aga ka teabe saamine, kuidas ettevõtted täidavad neile kohustuslikke õigusakte. Teostatud kontrollide järgi analüüsitakse töökeskkonna olukorda riigis tervikuna .
Sihtkontrolli käigus kontrollitakse ettevõttes valikuliselt teatud õigusaktide nõuete täitmist. Seejuures vaadatakse kitsalt mõnda konkreetset valdkonda ühe või erinevate tegevusaladega ettevõtetes. Sihtkontrolli ajendiks võib olla ka Tööinspektsiooni laekunud teave töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisest , tööga seotud haiguse diagnoosimisest, tööõnnetuse toimumisest või ohtlikust tööst.
Töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtted ka kirjutatud põhiseaduses, kus on täpselt kirjutatud, mida peab teadma tööandja, aga mida töötaja.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus annab järelevalve teostamiseks tööinspektorile mitmeid õigusi, sealhulgas õiguse siseneda järelevalve teostamise eesmärgil kontrollitavasse töökohta (vajaduse korral ka ette teatamata), saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda asjakohaste dokumentidega, saada neist tasuta ärakirju või teha neid kohapeal ning väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa, nõuda töökeskkonna kontrollmõõtmist, pildistada ning võtta analüüsiks materjalidest või ainetest proove, küsitleda üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, töökeskkonnavolinikku, töökeskkonnaspetsialisti ja töötajaid ning teha ettekirjutus õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.
Töökeskkond (TKK) ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad igasugused tegurid. Need on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psüholoogilised. Töötervoshoiu ja tööohutuse seaduse eesmärk on tagada töötajatele ohutu ja tervist hoidev töökeskkond.
Töökeskkond
Töökeskkond (TKK) ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad igasugused tegurid. Need on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psüholoogilised.
Füüsikalised – temperatuur, valgustus , müra, vibratsioon , tuuletõmbus, kukkumisoht, komistamine.
Keemilised – kahjulikud aurud , vedelikud.
Bioloogilised – parasiidid, mürgised taimed.
Psüholoogilised – suhted, palga suurus, töökoormus .
Füsioloogilised – raskuste tõstmine, tööasend.
Töökeskkonnas on töökeskkonnaspetsialist, kes tegeleb küsimustega, mis tekkivad töö jooksul. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.
Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime , ametikoha ning kontaktandmed .
Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO)
Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel , TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, vastutuse nõuete rikkumise eest.
TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus
Tööandja kohustused

• Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna (TKK) sisekontrolli.
  
• Korraldama TKK riskianalüüsi.
  
• TKK riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava.
  
• Tagama, et kogu alal töötab asjakohase erijuhendamise või eri väljaõppe saanud töötaja.
  
• Teavitama töötajaid ohu teguritest ning riskianalüüsi tulemustest ja kavandatud abinõuetest.
  
• Korraldama töötajatele teenuste osutamise ja kandma sellega kaasnevad kulud.
  
• Määrama ettevõttesse esmaabi andmiseks töötajad ning korraldama nende väljaõppe enda kulul.
  
• Tagama esmaabivahendite saadavuse kõigile töötajatele.
  
• Omal kulul andma töötajatele tööriietuse, puhastus- ja pesemisvahendid juhul, kui töölaad seda nõuab.
  
• Tutvustama töötajatele TTH ja TO nõudeid ning kontrollima nende täitmist.
  
• Korraldama töötajale enne töö alustamist TTH alase väljaõppe.
  
• Korraldama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja vahendite kasutamiseks
  
• Kõrvaldama töölt alkoholi- ja narkojoobes töötaja.
  

• Kohustatud täitma tööinspektori ettekirjutisi ning teatama töötajaid neist.
  

Tööandja õigused

• Määrata töötajale TT ja TO nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristus.
  

Töötaja kohustused

• Osalema ohutu TKK loomisel järgides TT ja TO nõudeid.
  
• Jälgima tööandja kehtestatud tööaega.
  
• Läbima tervisekontrolli vastavale korrale.
  
• Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras.
  
• Tagama, et tema töö ei ohustaks enda ega teiste elu ning ei saastaks keskkonda.
  
• Kohe teatama tööandjale või tema esindajale töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust.
  
• Täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti ja tööinspektori ohutusalase korralduse.
  
• Hoiduma omavoliliselt muutmast, eemaldamast, lahtiühendamast töövahendeid ja ohutusalaseid vahendeid.
  
• Töötajal on keelatud alkoholi- ja narkojoobes töötada.
  
• Nõuete rikkumisel kannab töötaja vastutus distsipliini korra alusel.
  

Töötaja õigused

• Nõuda tööandja TTH ja TO nõuete vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid.
  
• Saada teavet TKK ohu teguritest, riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest nõuetest.
  
• Tõsise ning vältimatu õnnetuse ohu korral lahkuda töökohalt .
  
• Õigus keelduda/peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamatult tööandjale või töökeskkonnavolinikule (TKKV).
  
• Nõuda Tööandjalt arsti kirjutisel viia end ajutiselt teisele tööle.
  
• Saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitust.
  
• Õigus pöörduda TKKV kuni tööinspektorini välja.
  

Töökeskkonnavolinik
Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. Kuni 10 töötajaga ettevõttes valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimiseks töötajate üldkoosoleku. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud kõigist töötajatest vähemalt 50%. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni asutusele teatavaks 10 päeva jooksul.
Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi . Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. Tööinspektsioonil on tootmise ohtlikkust arvestades õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötaja ettevõttes. Töökeskkonnanõukogu analüüsib ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist.
Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:

nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;

nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed , ametid;

nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
Töökeskkonnanõukogu:

analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;

osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;

tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;

aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
Töötervihoiuteenistus
On sotsiaalministri tegevusloa alusel loodud töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus . Töötervishoiuteenistus aitab läbi viia töökoha riskianalüüsi, mõõdab töökeskkonna ohutegurite parameetreid, kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi. Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja – õed , tööhügieenikud, psüholoogid, insenerid, ergonomistid, juristis, et tagada töötajate tervise igakülgne kaitse.
Töötajate terviskontroll
Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi käigus tuleb täpsustada, millistele töötajatele ja millise sagedusega on vaja korraldada tervisekontrolli.

• Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem, kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem, kui üks kord kahe aasta jooksul. Tervisekontroll viiakse läbi töö ajal ja tööandja kulul tööle asumise esimese kuu jooksul.
  

• Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud
  

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev – teostab töötervishoiuarst ja eriarstid
  

• Teistest seadustest tulenevad – teostab perearst või töötervishoiuarst ja eriarstid
  
• Eelnev tervisekontroll
  

- Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevalt
- Teatud elukutsetele kehtestatud (päästetöötajad, politseinikud jne) ja öötöö

• Tervisekontroll töötamise ajal
  

- Esmane
- Perioodiline (korduv, sihtsuunitlusega
Juhendamine töökohal
Töötaja esmajuhendamise töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, viib läbi tööandja poolt määratud pädev isik.

• Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
  
• Tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta.
  
• Töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist
  
• Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja –võtteid
  
• Töötajale ettenähtud töökorraldust
  

Keevitus ettevõtte KUULAPUU GRUPP OÜ tervishoiu ja tööohutus
Gaasiravi hõlmab kasutamist põleva gaasi plahvatus. Selleks tuleb rangelt järgida järgmisi ohutusnõudeid:

• On keelatud töötada vahetusse süttivad, põlevad materjalid nagu bensiini, KERO Shin, laastud , jne
  
• Keevitus sees tankid ja halvasti ventileeritavates ruumides ja konteinerites peaks toimuma abil sunnitud ja bioakumuleerumisvõimet tunni see sõlmiti katkestustega töös. Väljaspool tuleks teises euroala riigis ebaseaduslikult, mis suudab osutada vajaduse korral abi
  
• Kui lõikamine metallide suures paksuses Freesid ja pikk vähendada abil kõrge temperatuuri mõju töö
  
• Leek ja lahtise tule kasutamine on lubatud minimaalne kaugus 10 m kaugusel spillway raamid ja Pere dvižnyh atsetüleen generaatorid ja 5 m kaugusel eraldi balloonid , mille põlevate gaaside
  
• Kui keevitus saab kohaldada ainult käigukastid ja avariivarustus Ma nometrami
  
• Hapniku vähendamisele käikude tuleks kaitsta sissepääsu eest määrdeained
  
• Millal algab gaasi reduktor ei saa seista enne käigukast
  
• Kõik ühendused peavad olema suletud käigukast
  
• Keelatakse siirdemuhvid, tees üheaegselt mitme põletite võimsus
  

Gaasiballoonide vedamise ajal peaksid nad kruvi cover caps juhusliku kahjustamise ja saastamise vältimiseks. Teisaldada või eemaldada neid spetsiaalseid seadmeid (vankrid, kanderaamiga), vältida alla või lööb üksteist. Liigutada saab kantovkoj balloonide pisut kallutades, kuid ainult lühikeste vahemaade puhul.
Kohapeal keevitus kauplus naistes sisu saab ainult otsene keevitus operatsioone. Lubatud hoida oma silinder 2: 1-St 2-nd tööd, varuosad . Puudulik balloonide tuleks ladustada ainult püstises asendis ja vältida võimalust neile langev ja mehaaniline kahjustus suletud. Tühi lubatud jätta korstnad , kuid mille kõrgus on kuni 4 rida tankid. Salvestatud ehitustööplatsidel balloonid tuleb hoida ajutise laohoone transmissioonikoefitsiendiga materjali.
Silindrite gaasid-asendajad on värvitud punased ja töötab vastavalt suru-või vedelgaas balloonides ravi. Ladustamise ja hoolduse ajal ärge jätke balloonid, mille gaasiküte, sest see viib rõhu tõus neid ja võib põhjustada plahvatuse.
Tööohutus kaare keevituses:
Elektrilöögi. Kasutatud Kaarkeevitusseadmete toiteallika pinge jõude kestab 45-80 alusel alalisvoolu 55 75, voltides 180 200 plasma lõikamine ja keevitus. Seetõttu on toiteplokid on varustatud automaatsüsteemidele AC 0,5... 0,9 kaar purunemine . Inimese keha on oma vastupidavust ja seetõttu ohutu pinge pinge on üle 12 millessegi.
Töötades otsekontaktis metallpindadele, järgida järgmisi ohutusnõudeid:

• Usaldusväärse isolatsiooni kõik tokopodvodâŝih juhtmed toide ja keevitus kaar
  
• Usaldusväärne maandus võimu pakkumise kere keevitus kaar
  
• Automaatne süsteem rakendus , kõrgepinge toiteallika katkestus tühikäigul
  
• Usaldusväärne väline isolatsioon, et vältida kontakti puhul seadme väline osa on powered
  
• Välja arvatud kitsastes (konteinerite) töötades nende kombed tuleks kummist jalamatid (pealiskingad) ja allikate täiendava tagatise ulatus
  
• Keelatud terminalid ja klambrid kõrgepinge vooluringi kontakt
  
• Iga keevitus post peab olema mittesüttivad suletud Ma terialami külgedel ja sissepääs asbestist või muid süttivaid lapiga vältimaks juhuslikku kahjustavad teiste töötajate
  
• Kasutatud maalida seinad ja laed kabiinidel peab olema piirded Matt valguskiir peegeldus mõju vähendamiseks
  

Võita kiired elektrikaarahjudes. Kaarkeevituskaablid on valguskiirte, heledust, mis võivad põhjustada põletusi kaitsmata silmad kui avatud neile kõik 10 allikas... 15. koos püsivam mõju kaar kiirgus võib kahjustada silma läätse ja täielik nägemise kadu. Ultraviolettkiirgus põhjustab põletusi ja naha (nagu otsese päikesevalguse käes), infrapuna kiirgus võib põhjustada silmade objektiiv clouding. Salongi seinad olema värvitud värve, kontrasti vähendamiseks, heleduse kaar. Kui töötate väljaspool kajutid on eriline ekraanid ja kaitsekilbid.
Ettevaatusabinõud ajal elektronkiir keevitamine
Kuna keevitusseadmed abil e-beam ohutus nimetatud seadmete saatedokumentide.
Tulekaitse keevitamisel operatsioonid
Kaar keevitamine ja lõikamine, sulametalli pritsmed, eriti sõidavad pikki vahemaid, põhjustades tuleohtu. Nii keevitus kauplus (positsioonid) peavad olema ehitatud mittesüttivatest materjalidest välja keevitus töökohti ei luba kogunemine määre, kaltsud ja muud süttivad materjalid.Kuna gaasi keevitus ja lõikamine plahvatused ja tulekahjud põhjustatud süttivate gaaside tuleohtlikud vedelikud, mis õhuga võivad plahvatada, kui temperatuuri või rõhu. Atsetüleen on seos vask-, hõbe - ja elavhõbe , mis võib plahvatada temperatuuridel üle 120° c löökide ja põrutuste.
Kui ladustamise või veo volframkarbiidi ja atsetüleeni generaator kustutusvesi süüdatakse kasutada tihendatud lämmastiku või süsihappegaasi tulekustuti . Lähedal keevitamine tulekahjude kiire likvideerimise peaks alati olema konteinerite vee või liivaga, labidas ja käes tulekustuti.
Tulekahju voolikud , kraanid, pütid, tulekahju tulekustutid peaks asuma hõlpsalt juurdepääsetavas kohas.Tulekahjud alustada kohe, nii et pärast seda, kui keevitus tuleks hoolikalt uurida selle töökoha, mitte sellest, kas seal on midagi, mis ei haise suitsu ja kolmanda astme põletuste ohvriabi.
Riskianalüüs
Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada . Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine.
Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale.
Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjutuse raskusaste ja selle tõenäosus.
Riskide hindamine viiakse läbi etappidena. Esmalt kogutakse info töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid . Seejärel viiakse läbi ohuteguritega seotud riskide hindamine – hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust ning otsustatakse, kas risk on lubatav või mitte. Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine – saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.
Esmaabi
Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.
Töötervishoid
Ventilatsioon
Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või
niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse
miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus .
Siseruumide temperatuur
Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima . Vajadusel tuleb tööruumid
varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks
kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajaid ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril.
Valgustus
Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb
tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja
valgustid peavad olema ohutud.Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga.
Puhtus ja jäätmed
Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu
ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning
efektiivselt. Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites.
Tööruumide suurus
Tööruumides peab olema piisavalt palju vaba ruumi, et tagada inimeste takistamatu liikumine.
Normaalseks loetakse olukorda, kui tühja ruumi mahu jagamisel selles tavaliselt töötavate
inimeste arvuga saadakse tulemuseks vähemalt 11 kuupmeetrit . Kõik 3,5 meetrist kõrgemad
ruumid või ruumi osad loetakse kolme meetri kõrgusteks. 11 kuupmeetrit inimese kohta on
minimaalne määr ja võib osutuda ebapiisavaks sõltuvalt töökoha paiknemisest ja tööiseloomust.
Kokkuvõtte
Kokkuvõtteks võib öelda, et töötervishoiu ja tööohutus on väga tähtsamad asjad, millised on vaja järgida, et ei tekki erinevaid paha situatsiooni. Igaühel ettevõttes on oma tööohutus, mille peale iga töötaja kirjutab alla. Nad peavad teadma neid ja teha nii, kuidas seal kirjutatus. Kui nad murdavad neid, siis võivad kaotada oma töö, mis tänapäeval toimub väga sageli.
Selle kohta on tehtud põhiseadus , mille järgi tööandja koostab oma tööohutus. Põhiseaduses on kirjutatud missugused õigused ja kohustused töötajal ja tööandjal.
Kasutatud kirjandus
http://www.ti.ee/index.php?page=943 &
http://www.bureauveritas.ee/wps/wcm/connect/bv_ee/local/home/about-us/our-business/certification/our_areas_of_expertise/health_and_safety
https://www.riigiteataja.ee/akt/926904
«Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2006» Liina Sihver 2006a. , TEN- TEAM OÜ
«Töökeskkond ja ohutus 2000» Piia Tint 2000a, Tallinn
«Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2008/ 2009» Liina Sihver 2008a. , Näited ja kommentaarid, TEN-TEAM OÜ