edu. Selle tõttu on inimesel pidevalt alanenud enesehinnang - tahaksin saavutada ideaali, aga suudan tegelikult väga vähe Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises · Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. Kuidas Mõjub Madal Enesehinnang · Mõtlemine  enesekriitika, enesesüüdistused ja endas kahtlemine. Oma positiivsete omaduste alahindamine ning nõrkustele ja puudustele keskendumine. · Käitumine  raskused enda maksmapanekul või vajaduste sõnastamisel, vabandav hoiak, väljakutsete ja uute võimaluste vältimine. Samuti kühmus
populaarsemaks ning on ka kergesti kättesaadavad. Tänapäeva noored näevad ka vanemad välja ning nooremad tüdrukud teevad enamasti kõik selleks, et näha vanemad välja. Sedasi on kokku puutunud paljud noored neiud vägivallaga, kandes edevaid nappe riideid ning siis ühel hetkel väljas olles on vanemad mehed neile liiga teinud. Paljudes kodudes on suureks probleemiks see, kui üks- või mõlemad vanemad töötavad välismaal. Sedasi ei saa noor sellist vanemlikku tähelepanu, mida ta vajab. Meeletult paljudes peredes esineb ka vägivalda, mis teeb noore psüühikale liiga. Tavaliselt ei pööra vanemad suuremat tähelepanu oma võsukeste tegemistesse ning just selle tõttu on noored pahuksis seaduste-, kooli ja eraeluga. Kaasaegsete noorte elu on keerukas. Neil on tänapäeva ühiskonnas raske hakkama saada ühiskondliku surve, koduste probleemide ja koolieluga. Neile tuleb suuremat tähelepanu pöörata ning suunata õigele teele
Esimesed seansid lühikeste vahedega ( 1-2 korda nädalas) Edaspidi kahe nädala tagant või kord kuus. Tavaliselt 6 - 10 seansi kuid kõik oleneb pere vajadustest. Miks mitte käia pereteraapias lõpmatuseni ? Pereterapeudid üritavad vältida sõltuvust. Perest saab "abiterapeut", kuid ainult juhul kui pere on nõus viima lõpule selle, mis nad on alustanud. Erinevad probleemid millega pöördutakse pereteraapiasse. Vajadus tugevdada vanemlikku liitu ja edendada vanemlikke oskusi, et toetada laste positiivset käitumist. Pereliikmete psühholoogilised probleemid nagu skisofreenia, sõltuvused, söömishäired lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid. Emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres. Suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga. Vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid.
stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustamata. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja
väärtused ja suhtumised. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning omab kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Kuna kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele, siis saab seda pakkuda neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja
Tööta vanemate, et Kas vanemad /hooldajad on vendade vahelisest määratleda kodus toimuv võimelised ja soovivad väärkohtlemisest. Seda saab vägivalla vorm toetada nii ohvrit kui teavitada kui vanemlikku vägivallatsejat hooletussejätmist. Tööta vanemate, et valida 3. samm: Planeerimine Teavita lastekaitset õdede- tõenduspõhine Kas vanemad on vendade vahelisest
sajandil tugevnenud romantilise idealismi sünnitus. Lapse tundeelu mõistmist on mitmel viisil rikastanud Freudi vaated, kes kriipsutas alla lapse tundeelu tähtsust kogu inimese elu seisukohalt. Ta käsitles lapse intensiivset ja mitmetahulist tundeelu oma seksuaalsusteoorias. Freud juhtis tähelepanu ka lapse agressiivsusele ja teistele negatiivseks peetud joontele. See pani lapsevanemaid vaatama oma lapsi hoopis teise pilguga kui seni ning mõistma uuel viisil ka oma vanemlikku rolli. Arusaamade muutumise lapsepõlve kohta võib jaotada kolme ajaloolise etappi. Esimesel etapil mõisteti last vaid väikese täiskasvanuna. Laps oli tööjõud ning lapsepõlvele ei antud inimese tervikarengus mingit eraldi tähendust. Teisel etapil  mis on pikk ja jaguneb mitmeks allaetapiks  hakati vähehaaval tunnustama lapsepõlve erilisust. Kolmandaks etapiks võib pidada seda ajajärku, milles me praegu elame. Arenenud maades pööratakse lastele suurt
Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla. Teismeline on hinges veel laps, kes vajab piiride seadmist. Jättes näiteks 14-aastase üksinda koju ei ole tulemus sageli teada: Nooruk viibib kaua üleval, ei jõua kooli või korraldab pidusid. Kuna vanemlikku järelvalvet ei ole, teeb laps seda, mida hing ihkab. Ometi on see vale. Laps võib teha seda, mida hing ihkab vaid teatud piirini ning piirid peab paika panema lapsevanem. Vanemate lahkumine välisriiki on üldiselt olnud hädavajalik, n.ö viimane õlekõrs. Pere on vaja toita, lapsed kooli saata ning maksud ära maksta. See aga ei tähenda, et oma lapse võib pelgalt usalduse alusel kaugele maha jätta. Muidugi kindlustab see lastele endile parema elu
Sealne suurim probleem on kõrge sündimus. Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti lasterikastele peredele ja lastekodudele. Sõltuvusprobleemid(alkoholism, narkomaania) on Eestis väga kõrgel kohal sotsiaalprobleemide seas. Mulle tundub, et sellele probleemile mõeldakse palju, kuid tegutsetakse vähe. Minule on teada Eestis ainult üks võõrutusravi asutus, Wismari haigla. Kui vaadata selle haigla suurust väliselt ja mõelda numbritest(abivajaminevate
Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest  soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik, parim. Tulemuseks võib olla isegi edu, kuid see on kaugel inimese enda poolt püstitatud ideaalidest. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne keskkond. ENESEHINNANGU JUURED MADAL ENESEHINNANG Enesehinnangu juurte teke on perekond. Laias laastus võib eristada 4 vanemlikku stiili: 1. Vanemad väljendavad hoolivust, armastust, kuid jätavad lapsele iseseisvat otsustamisruumi. 2. Ülisuur hingeline ´lähedus`, vabakasvatus, kõikelubavus ja piiride puudumine. 3. Lapse ja vanema suhted ei ole lähedased ega emotsionaalsed, puudub vastastikune mõistmine. Vanemad juhivad lapse valikuid karmilt ja kindlakäeliselt. 4. Pere, kus ainsaks pere tunnuseks on kooseksisteerimine, laps on sisuliselt hüljatu staatuses
stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustamata. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu. Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine
psühhiaatrilist sekkumist. Puberteedieas toimub paralleelselt vaimu ja kehaga murranguline muutus, millega kaasneb ühiskonda integreerumine ja tunnustuse vajadus: olla teistega võrdväärneiv. Isiku puutumatuse ja füüsiliselt privaatsest ruumivajadusest tingitult hakkavad lapsed otsima lahendust autoriteedi vastu mässates ja kodust põgenedes. Vastupidiselt eelnevale, hooleta lapsed (noored) hakkavad otsima vanemlikku tähelepanu. Alaline ignoreerimine võib kutsuda esile lapskuritööd kui negatiivsete tagajärgedega mässamise. Ühiskonna poolt soole omistatud väga täpne sotsiaalsete normide täitmine ja vähene või liigne hoolivus rikub lapse kui indiviidi vaimse vabaduse tingimusi. Välisringi  poliitika, hariduse, religiooni ja kultuuri (jne) mõjutused vastupidiselt eelnevalt arutletud siseringile, rõhuvad samaaegselt lapsi ja täiskasvanuid. Kujuneb
stabiilne kulgemine ja lihtsalt muretu väikelapse olemine ilma ennast ja eluolu teadvustamata. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-,7-,10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu. Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö
kultuurilistel stereotüüpidel põhinevad põhjendused.Järgnevas referaadis püütakse anda ülevaade laste füüsilise väärkohtlemise ajaloost ja sellega seotud müütidest,teadusuuringutest väärkohtlemise lühi- ja pikaajaliste mõjude kohta ning laste kehalise karistamise vastasest sotsiaalsest liikumisest. Laste väärkohtlemise ajaloost Tänapäeval nimetatakse inimolendit lapseks,kes vajab kaitset ja vanemlikku hoolitsust ning ettevalmistusaega täiskasvanueluks,varasemal ajal kutsuti neid minitäiskasvanuks ehk siis oma vanemate väikesteks koopiateks.Läbi inimkonna ajaloo on paljude põlvkondade lapsed pidanud taluma ränka väärkohtlemist ja hoolimatust.Tavaliseks laste staatuseks oli ,,olla mahajäetud, pekstud, terroriseeritud, seksuaalselt ärakasutatud või tapetud".Infantitsiid oli väga levinud.Seda peeti igapäevaseks iidsetes tsivilisatsioonides nagu muistne Rooma või
ülesannetega toime. Tajutud vanemliku kompetentsuse dimensioonid (2): *lapsevanema enesetõhusus *rahuolu seoses vanemliku rolliga. Lapsevanema poolt tajutud vanemlik kompetentsus võib erineda tegelikust vanemlikust kompetentsusest. Lapse eest hoolitsemise kvaliteet on tugevalt seotud vanemliku enesetõhususega, mis omakorda mõjutab seda, kui rahul on lapsevanem oma vanemliku rolliga hakkama saamisega. Tajutud vanemlikku kompetentsi saab muuta kui arendada enesetõhusust ja suurendada rahulolu – kompetents suureneb. Seos tajuga. Vanemlik rahuolu (parenting satisfaction)- rõõmu- ja naudingutunne, mille lapsevanem saab lapsevanemaks olemisest ning lapse kasvatamise protsessist. Vanemlik madal rahulolu peegeldab lapsevanema frustratsiooni, madalat motivatsiooni ning ärevust. Vanemlikud oskused, enesetõhusus ning rahulolu on omavahel tugevalt seotud.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest. Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse praktilised tagajärjed (ühine või üksikhooldusõigus) on sätestatud riiklikes õigusaktides. ELi õigusaktidega on tagatud, et vanemlikku vastutust hõlmavaid otsuseid tunnustatakse ja jõustatakse teistes ELi liikmesriikides automaatselt, kasutades selleks lihtsat menetlust
ja nad on perekonna siseste sündmustega alati väga hästi kursis (vahest ka isegi on neil sündmuste käigus oma roll täita). Perekond veedab ka üpris palju aega Loise rikkurites vanematega. Kuigi Carter vihkab Peterit ja kasutab igat võimalust tema alandamiseks. Naabruskonna mehed käivad koos pidevalt baaris joomas ja on üldiselt hea punt väga omanäolisi sõpru. Vanemate allsüsteemi kuuluvad peamiselt Peter ja Lois, kuid ka Brian on nõuks võtnud vanemlikku rolli täita. Eriti juhtudel, kui vanemad viibivad eemal või kui lapsevanemad on muuga hivatud. Brian on väga ratsionaalne, inelligentne ja pisut nagu piinatud geenius, kes alati otsib midagi suuremat (armastust, kuulsust jne). Kõige enam sõbrustab ta perekonnas Stewiega, kuna Stewie on isepäine ega aktsepteeri kumbagi oma bioloogilist lasevanemat. Ent vajab ta vanemlikku hoolt. Vanemate ja laste allsüsteemi vahel on piirid ka küllaltki hajusad. Mõlevad lapsevanemad
Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest. Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse praktilised tagajärjed (ühine või üksikhooldusõigus) on sätestatud riiklikes õigusaktides. Euroop Liidu õigusaktidega on tagatud, et vanemlikku vastutust hõlmavaid otsuseid tunnustatakse ja jõustatakse teistes Euroopa Liidu liikmesriikides automaatselt, kasutades selleks lihtsat menetlust
kasvutingimustega arvan, et kasvamise juures mängivad kõik pisiasjad väga suurt rolli.Meie peres on lastel kõigil ühesugused väärtushinnangud ja kombed aga läbi erinevate sõpruskondade on aga väga erinevad taustad.Väga tähtsaks pean ka sõpruskonda kellega läbi käijakse sest see avaldab suurt mõju lapsele.Kambavaimus tehakse ka seda mida õigeks ei peeta. Saates oli juttu ka lastekodu kasvandikuga kellel nüüdseks oma pere.Tal pole olnud vanemlikku eeskujuja ometi on tal nüüd tubli pereisa. Ta teab mis elu on lastekodus ja seeläbi on andnund kodu ka võõrastele lastele,et neil oleks soojust ja armastust millest ta ise võibolla lastekodus ilma jäi.Ja oma uues peres ta tahab teha kõik selleks et pere oleks õnnelik.Ta töötab raskesti kasvatatavate laste kasvatamisega.Ja arvab,et musta tsenaariumi pole olemas,et kui tuleb raskesti kasvatav laps siis alati on lootust ümberkasvatamisele. Ja ta tunnistab, et on
üksnes siis kui, kui peab lahendama teravaid probleeme inimsuhetes, vaid ka puutudes kokku tõsiste psüühiliste häiretega. Sellisteks on näiteks toitumishäired, käitumisprobleemid, depressioon, skisofreenia, laste psüühilised probleemid ja noorte läbielamised. 4 http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html 1.6 Pereteraapia sobib nii perekonnale kui individuaalsetele pereliikmetele erinevate probleemide puhul: - vajadus tugevdada vanemlikku liitu ja edendada vanemlikke oskusi, et toetada laste positiivset käitumist - pereliikmete psühholoogilised probleemid nagu skisofreenia, sõltuvused, söömishäired - lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid - emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres - suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga
vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad. Laste emotsionaalne õppimine algab kohe pärast sündi. On välja kujunenud 4 põhilist vanemlikku kasvastustiili: autoriteetne-, autoritaatne-, lubav- ja ükskõikne kasvatusstiil. Tavaliselt järgivad lapsevanemad ühte stiili, kuid on ka neid, kes vastavalt oludele kasutavad midagi mõnest teisest stiilist. Näiteks isa, keda tavaliselt iseloomustab lubav stiil, võib aga hoopis muutuda autoritaatseks, kui lapse enesekesksus hakkab teda häirima. Oluline on siinkohal rõhutada, et ka lapse omadused mõjutavad seda, kuivõrd on efektiivseima ehk autoriteetse stiili rakendamine võimalik
2.3 10-12-aastased Koolilapsed võivad osata internetti kasutada juba mitmel erineval eesmärgil. Vanemad saavad oma lastele abiks olla siis, kui nad viivad end kurssi nende koduste tööde, hobide ja huvidega seonduvate lehekülgedega. Perekond võib internetti kasutada ka kogu peret puudutavate plaanide tegemiseks. See võimaldab lastel ja vanematel ühiselt arutleda, millised leheküljed on turvalised ja kust on võimalik leida kasulikku informatsiooni. Lapsel on jätkuvalt vaja vanemlikku järelevalvet ja juhendamist, samuti peab internetikasutus alluma kokkulepitud reeglitele. Laps võib aga juba olla leidnud võimalusi reeglitest ja järelevalvest mööda hiilimiseks juhul, kui ta peab neid enda jaoks liiga rangeteks või sobimatuiks. · Vanemad ja lapsed peavad kokku leppima selles, mida internetis teha või kasutada tohib ja mida mitte. Kokku tuleb leppida näiteks sõnumi saatja vastutuses, failide
73. Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses? _________________________________ 74. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? 75. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? ______________________________________________ 76. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? 77. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? _______________________________________________________________ 78. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks? _______________________________________________________________ 79. Kas õpilasrühmituste ja sõpruskondade tekkimine ja olemasolu klassis tuleb
iseenesega algavad intensiivselt enamasti puberteedieas. See aga ei tähenda veel, et nooremaealiste elu on üks muutumatu kulgemine. Neid juhtumeid polegi nii vähe, kus 5-, 7-, 10-aastased lapsed on otsinud raskustest väljapääsu enesetapu kaudu (6). Vanematepoolse käitumise ja suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid. Lühiülevaade neist on järgmine: 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 4 2
Kuidas nimetatakse op-eelsel arenguastme alguses olevate laste egotsentrilist keelt, mis on suunatud põhiliselt oma 2 tunnetele ja emotsioonidele tähelepanu juhtimiseks 72. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena) sh oma vahetute kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? tarvete edastamiseks teistele? Vanemlik armastus vs vanemlik vaenulikkus Intellektieelne ehk preintellektuaalne rangus vs kõikelubavus 60
tegemiste ja toimingute vastu lihtsalt ei jätku. Rikkamad pered püüavad kompenseerida seda asjade ja rahaga. Laps ei õpi hindama tegelikke väärtusi ja tal jääb arusaam, et kõik siin maapeal on ostetav - ka haridus. Tähtis on aga mõista, et lapse arendamine on eelkõige lapsevanemate käes. Seejuures esmatähtis on mitmekesine tegevus lastega. (Leppik, 2008, 147.) Lapsed ei kasva ega arene ise, et lapse arengut toetada, tuleb temaga suhelda ja tegeleda, mitte asendada vanemlikku hoolitsust ja armastust materiaalsete asjadega, mis annavad lapsele küll tegevust, kuid inimlikust suhtlemisest ning lähedusest jääb vajaka. Käitumisprobleemide alge võib olla ka hoopis sotsiaalne, vaesus. Ei ole võimalik soetada riideid, koolitarbed. Eriti probleemne on see just teismeliste eas. Et mitte naerualuseks sattuda, hakkab laps kooli vältima. Vanemate uhkus aga ei luba tulla klassijuhatajaga või sotsiaaltöötajaga rääkima tulla ning lõpuks kannatabki kõige enam laps.
paremate suhete loomist teiste laste ja õpetajatega. Kui pere elab alla oma toimetulekupiiri, siis laste põhilised vajadused jäävad täielikult rahuldamata. Vaesus mõjutab laste kognitiivset, sotsiaalemotsionaalset arengut, akadeemilist edukust ja anded võivad jääda arendamata. On ka oht, et riskirühma sattunud pered toodavad samuti uusi riskirühmi. Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad. Laste juures on oluline, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja areneksid täisväärtuslikeks kodanikeks, seejuures mängivad tähtsat rolli toetused eriti just lasterikastele peredele Sotsiaalsetes ja majanduslikes raskustes peredele tuleb tavaliselt abiks omavalitsus. Oma- valitsus võimaldab perel taodelda toetusi, maksude soodustusi või üldse maskust vabastamist( näiteks lasteaia kohamaks, toit). Võimaldatakse peredele toiduabi, riideid, mööblit, transporti. 4 3
Harlow' järgi on ema armastus oma järelkasvu vastu ning ahvilapse seotus emaga pikas perspektiivis oluline, sest paneb aluse baasilise usalduse tekkimisele, mis valmistab ahvilast ette sotsiaalsete suhete loomiseks eakaaslastega. Võtnuks eeskujuks Harlow' järelduse, väitis Bowlby, et inimeste esimene seotussuhe sarnaneb reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel. Kuna inimbeebidel pole klammerdumisvajadus eriti arenenud, kutsuvad nad vanemlikku hoolitsust esile nutmise ja naeratamisega. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Seega võib kvaliteetset seotussuhet pidada väga oluliseks teguriks lapse edasisel arengul ning kiindumuse kujunemist kõige olulisemaks väikelapseeas toimuvaks sotsiaalse arengu vormiks.
sellest, kuidas nad kuritegevuse põhjusi alagruppidesse kategoriseerivad. 5 Noorukite kuritegeliku käitumise põhjused võib jagada kolme üldise põhjustegrupi alla: sotsiaalsed, individuaalsed ja sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused. Erinevate autorite käsitluses on sotsiaalsed põhjused nooruki kuritegevuse seletamisel esikohal. Eelkõige rõhutatakse perekonna mõju, täpsemalt nõrka vanemlikku järelvalvet ning karmi ja ebajärjekindlat distsipliini. Kõige vähem on uurijate tähelepanu pälvinud noorukite kuritegeliku käitumise sotsiokultuurilised(ränne ehk migratsioon) põhjused. 5.1 Sotsiaalsed põhjused Noorukite kuritegeliku käitumise sotsiaalsete põhjustena nimetatakse sagedamini perekonna ja eakaalslaste mõju. Erinevad uurimistulemused näitavad, et perekondlikest muutujatest on kõige
Paljud vanemad ei mõista, et sageli saadavad nad lapsele laitva sõnumi juba pelgalt sellega, et sekkuvad ta ellu, suruvad ennast peale, küsivad kõikvõimalikke küsimusi või ühinevad tema tegevusega. Pole harvad juhud, kui täiskasvanud ei lase lapsel lihtsalt olla. Nad rikuvad lapse privaatse olemise oma toas või sekkuvad tema mõtetesse, võimaldamata talle eraldatust. Seega  mitte millegi tegemine olukorras, kus laps on mõnest tegevusest haaratud, võib väljendada vanemlikku heakskiitu. Ka mitte millegi ütlemine võib väljendada heakskiitu. Vaikus  passiivne kuulamine  on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end täielikult heaks kiidetuna. Kui vanemad lapsele vastavad, lausuvad nad sageli midagi ka lapse enda kohta. Seepärast avaldabki suhtlemine lapsele kui isiksusele ja kokkuvõttes ka teie suhtele nii suurt mõju. Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate
kohusetunnet, arendada last, anda juhiseid, kuidas tuleks ja kuidas mitte teatud olukordades käituda. Tänapäevases ühiskonnas on lasteaed koht, kuhu laps jätta sellal, kui ise tööl ollakse. laps on siis täiskasvanute järelvalve all ning talle antakse teatud määral arendavat tegevust. See 12 tegevus aga ei asenda mitte mingilgi määral vanemlikku tegevust lastega. Lasteaias antakse ka koduseid tegevusi, mis lapsel tuleks ära teha koos vanemaga. Paljud lapsed vajavad hädasti vanemate tähelepanu, kuid sageli on vanemad oma töö ja koduste tegemistega nii hõivatud, et kvaliteetaega lastega koos olemiseks ei leitagi. Perekond kui kasvukeskkond toimib suhete kaudu. Peresüsteemi sisene tasakaal tuleneb vastastikustest suhetest. Ühelt poolt avaldavad lapsele mõju tema enda suhted teiste
Millal on õige aeg spetsialisti poole pöördumiseks? Mida noorem laps, seda rohkem annab ta oma rahulolematusest ja probleemidest märku käitumisega. Teatud vanuses tal veel puudub vastav sõnavara ning oskus probleeme teistmoodi väljendada. Käitumine on ainult jäämäe tipp. Põhjusi tuleb otsida nii lapse isiksuse eripärast, vaimsest võimekusest, tema vajadustest kui ka teda ümbritsevate inimeste käitumisest. Laps õpib käitumist vanemlikku käitumist jälgides, aga ka oma kogemuste põhjal. Käitumisprobleemid võivad seega tuleneda valesti õppimise kogemusest või moonutatud ja vale info põhjal tehtud järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemset käitumist võib põhjustada ka sotsiaalse kompetentsuse puudulikkus, mis koosneb sotsiaalse situatsiooni lugemisoskusest, situatsioonile sobivalt käitumisest.
Hinnatakse oma koostööd partneriga (Me ehitasime ilusa maja). Tegevustes on laps tõsine ja töiselt asjalik. Esineb 3 erinevat käitumisviisi: - Õpitakse kaaslaselt võtteid, organiseerimist ja käitumist. Partnerisse suhtutakse kui ealt vanemasse, kellelt on üht-teist õppida - Organiseeritakse ise tegevust. Suhtutakse partnerisse kui võrdsesse. Esitatakse oma näited/ettepanekud. Samas võetakse kuulda ka partneri ettepanekuid. - Kasutatakse autoritaarset vanemlikku tooni, suunatakse ja hinnatakse kaaslase tegevust. II kompleks  austuse vajadus Püütakse end eristada kaaslasest, rõhutades oma olemasolevatele või oletatavatele oskustele ja teadmistele. (mina ehitan... mina oskan... jne) Huvitutakse ka partneri tegevusest, kuid tehakse seda erapooletult ja eelarvamuslikult. Võrreldakse partnerit endaga ja otsitakse võimalusi temaga konkureerida. "võistlev
töö või karjääri tõttu pole märganud, põeb hiljem ebakindlust oma naiselikkuse suhtes. See võib takistada tal loomast terveid suhteid vastassoo esindajaga. 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö
 moratoorium ning  formeerunud identiteet. 8. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda?  Perekonna mõju. Isiksuse kujunemise üheks kõige tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on perekond.  Kaaslastega suhete kujunemine.  Vahetu elukeskkonna ja massikommunikatsiooni mõju. 9. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? Rangu – Kõikelubavus Armastus - Vaenulikkus 10. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. 11
Õppimishäired. 2 tuntumat liiki: 1. Düsleksia (sageli koos düsgraafiaga). Suuri raskusi lugema õppimisel vaatamata normaalsele intelligentsusele ja sensoorsete või motoorsete häirete puudumisele. N. T.A.Edison, N.Rockefeller. 2. Tähelepanu puudulikkuse häire (koos hüperaktiivsusega või ilma selleta). Ei suuda oma tähelepanu hoida keskndatuna mitte millelegi piisavalt kaua selleks, et midagi ära õppida. Lapsed ja perekond. Ideaalis tasakaalustavad vanemad 2 vanemlikku mõõdet: Kontroll- vabaduse piiramine ja reeglite aktiivne ellurakendamine Soojus- tundmuste määr, mida vanemad oma lastele annavad. Võib tuua välja 4 vanemlikku kasvatusstiili: 1. Juhtiv- (kõrge soojus, kõrge kontroll). Selle perekonna lapsed kõige enesekindlamad ja hästi tasakaalustatud. 2. Autoritaarne e. võimukas. (kõrge kontroll, madal soojus). Sünnitab enesessetõmbunud, kartlikke vähese iseseisvusega tujukaid ja ärrituvaid lapsi. 3. Lubav. (madal kontroll, kõrge soojus)
Siiski lubab mulle meremehejakk teatavat vabalt toimivat sihti enesele "happy-go-lucky" tüüpi mõtlemises... Ma usun et see on konflikt isa ja lapse vahel, kes mus on... Mul on mesilase tiivad, mis lubavad mul vabalennul korjata mett, kuid mu jalad ja käed hoiavad mind nagu rasked kivid maas... Ma tunnen nagu oleksin alati kinni hoitud mingisuguses basseinis, selle asemel, et lasta vabalt õhus lennata..." Selles spetsiifilises eluhetkes koges Ken samaaegselt edunovelli ja vanemlikku ebaõnnestumishirmu. Ta oli leidnud sooja ja vastutustundliku naise, kes oli kolinud tema korterisse ja ta oli maha müünud ühe oma maali ettearvamatult kõrge hinnaga. Need uued edukogemused tekitasid temas üht kätt elevust, aga teist kätt vanade läbikukkumishirmude ja tähtsusetuse tunde taaselustumist. Konflikt selle vahel, et ta ihaldas liikuda maailmas ringi ja elu nautida ning tema soov vabaneda liikumatusest, keeldudest ja abitusest on ilmekalt kujutatud tema joonistutes.
Vanemlik käitumisviis. Sageli seotud autoriteetse väljenduslaadiga. Inimene selles tasandis seab end sageli õigusemõistja rolli. Puuduseks on autoriteetide ületähtsustamine ja jäik hoiak, mõtteviis. Vähene enesekriitika. (Tohib/ei tohi, peab). Ei saa aga öelda et üks tasand oleks halvem v parem kui teine. Juba lapseeas aga harjutatakse vanema rolli, et lapseeas oleks kergem üle võtta. Teiseks pole võimalik ette kujutada kellegi õpetamis v treenimisprotsesse, kui üldse vanemlikku tasandit ei kasutata. Viimasena tekib täiskasvanutasand. Pole seotud mitte täiskasvanuks saamisega vaid mõtlemisprotsesside arenguga. Sisaldab endas ratsionaalset käitumist ja emotsioonivaba. Kaine, analüütiline ja faktidel põhinev suhtlemine. Ametialased suhtlemised sel tasandil. Rahulikkus, kõrge enesekontroll, kalkuleerivus. Miinustena nt vähene emotsionaalsus tundub kuiva ja kalgina. Võib ka detailidesse kinni jääda. Hakkab tekkima ajaliselt u siis kui mõtlemine hakkab
tingimused. r-valikuga populatsioonidel on III tüüpi ellujäämuskõver. K-strateegid loodavad, vastupidiselt r-strateegidele, oma konkurentsivõimele. Nendesigimisvõime on madal ja seetõttu ei suuda nad kiiresti reageerida kui tingimused muutuvad soodsamateks. Nende populatsiooni arvukus on stabiilne ja noorte suremus madal. K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja kes sageli saavad nautida ka vanemlikku hoolitsust. K-valikuga populatsioonidel on enamasti I ja II tüüpi ellujäämuskõverad (vaata ka tabelit 2). Tegelikult on r- ja K-valik pika ahela kaks äärmust. 28. Inimpopulatsiooni arvukuse dünaamika ja seda mõjutavad tegurid? Pikim populatsiooni arvukuse andmerida on inimpopulatsiooni kohta. Kasutades arheoloogilisi andmeid, ajaloolisi ülestähendusi ja rahvaloenduste andmeid on demograafid kokku pannud ligikaudse inimpopulatsiooni arvukuse dünaamika viimase kahe aastamiljoni kohta
tema nõusolekuta. Ta teebTe elu lihtsalt väljakannatamatuks. Veel tahavad nad, et meie sõnad ja käitumine kokku langeksid. Seda just sellepärast, et koolisüsteemis on nõrk koht: käskluste jagamine ei ole tõhus. Koolisüsteem põhineb absoluutsetel reeglitel, kus puudub igasugune paindlikkus  ,,ära päri, ära räägi." Aga need lapsed räägivad. Nende reeglid on meie ideaalmaailma omad, mitte selle reaalsuse omad ja meilt ootavad nad tõelist vanemlikku tuge. Indigodele sobiks õppimiseks waldorfkoolid. Nende asutajaks oli Rudolf Steiner, ning nendes koolides oli alternatiivne koolisüsteem. Teraapiana soovitatakse kusjuures ainult head lastepsühholoogi.kuigi praegu pole paljud psühholoogid valmis töötama indigodega. Miks siis? Vastus lihtne  kuna praeguste psühholoogide teadmised pärinevad Spockilt , Freudilt ja Jungilt. Kuid tuleb tõdeda, et neile lastele need meetodid ei toimi. Mõnikord  kuid mitte piisavalt
· Inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng · Algpõhjus: üleminek püstisele kõnnile o Selleks sobiv luustik võimaldab hästi toetuda torsot ja soolestikku o Kõrvalprodukt ehk nn hind: sünnituskanali ahenemine, sündimine raske Looteperioodi lühenemine (sest muidu ei mahuks enam pea läbi (muidu rasedus peaks kestma 18-21 kuud) o Seega on lapsed sündides niivõrd abitud, nõuab maksimaalset vanemlikku hoolt o Alaarenenud laps: kauakestvad ja kulukad vanemlikud investeeringu hea isahoole, paarissuhete ja sotsiaalsete võrgustike kujunemiseks · Kulukas suur aju o Aju mass 2% keha massist, kuid nõuad 20% energiat (väikelaste kuni 50%) o Inimahvid kulutavad 10% oma energiast ajutööle o Tundlik erinevatele funktsiooni häiretele o Vastuvõtlik kahjulikele kultuurilistele mõjutustele
(vanemad ei pööra lapse emotsioonidele tähelepanu, tähelepanu pööratakse vaid negatiivsetele juhtumitele) ema ja lapse vahel on seotud viletsa kohanemisega koolis ja eakaaslastega (Harris jt., 1994) Paremate suhtlemisoskustega vanematel on kompetentsemad lapsed, kes meeldivad rohkem ka eakaaslastele. Viisid kuidas on harjutud konflikti lahendama kanduvad üle! Vanemlikud stiilid Vanemlik stiil kujutab endast lapsele suunatud hoiakuid, mis loovad emotsionaalse kliima, kus vanemlikku käitumist (eesmärgipärane, mitte-eesmärgipärane) väljendatakse. Vanemliku stiili uuringud: - emotsionaalne suhe lapse ja vanema vahel - vanema käitumine - vanemate uskumuste süsteem Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib:
Frustratsiooni leevendamine gu kaudu, nad tahavad asju katsuda ning koost lahti võtta. on alati samaaegselt ka agressiivsuse leevendamine. Lapse mäng on alati vastavuses tema liigutusosavusega. Teisel Võime teha teistega suhtlemisel vahet "õiglusel" ja "ebaõiglusel", "heal" eluaastal omavad suurt tähtsust lihtsad mänguasjad nagu pall, ja "kurjal", kujuneb välja vanemlikku eeskuju järgides. Vanemate keelud järelveetav auto või tavaline nukk. Olulise mängulise kogemu- ja käsud võetakse üle ning omaks. Kui mingi tegevus ei ole vastavuses se annab ehitusklotsidega mängimine ja pliiatsitega sirgelda- omaksvõetud väärtushinnangutega, kujuneb meie teadvuses aja jooksul mine. Laps avastab ümbrust läbi mängu. Ta näeb esimesi liht- välja süütunne
Tsiviilõiguse esemeks on TsüS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mis on kriteerium? Sellised asjad ja õigused ja muud hüved, mis saavad kellelgi kuuluda ja mida saab üle anda. Kas kõik asjad saavad olla tsiviilõiguse objektid? Enamasti jah, kuid mitte sellised asjad, mis ei saa olla kellegi omad (voolav vesi, avameri, õhk); õigused, mida saab üle anda (nõudeõigus võlgniku vastu, mille saab kellelegi loovutada; vanemlikku õigust ei saa ise loovutada). Muud hüved võivad olla autoriõigusest tulenevad hüved (leiutis, kunstiteos), au, väärikus. Tsiviilõiguse esemeks ei saa olla inimene ise, vastasel juhul oleks orjandus. Inimese organid võivad olla objektiks teatud juhtudel. Ka teod ei ole tsiviilõiguse objektiks. Vara ei ole tsiviilõiguse esemeks (TSüS § 66  vara on isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused). Õiguse kaudu on ka asjad hõlmatud
Tsiviilõiguse esemeks on TsüS § 48 järgi asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Mis on kriteerium? Sellised asjad ja õigused ja muud hüved, mis saavad kellelgi kuuluda ja mida saab üle anda. Kas kõik asjad saavad olla tsiviilõiguse objektid? Enamasti jah, kuid mitte sellised asjad, mis ei saa olla kellegi omad (voolav vesi, avameri, õhk); õigused, mida saab üle anda (nõudeõigus võlgniku vastu, mille saab kellelegi loovutada; vanemlikku õigust ei saa ise loovutada). Muud hüved võivad olla autoriõigusest tulenevad hüved (leiutis, kunstiteos), au, väärikus. Tsiviilõiguse esemeks ei saa olla inimene ise, vastasel juhul oleks orjandus. Inimese organid võivad olla objektiks teatud juhtudel. Ka teod ei ole tsiviilõiguse objektiks. Vara ei ole tsiviilõiguse esemeks (TSüS § 66  vara on isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused). Õiguse kaudu on ka asjad hõlmatud
pärisvanemaga võrdse staatuse. Kui on lapsendanud, on õiguslikus tähenduses muutunud vanemaks. Kui pärisvanem on lapse ära andnud, siis on ta vanemliku õiguse kaotanud. Lapse hariduse üle otsuada saavad siis need lapsendajad. Kes on kasuvanem? See, kes last tegelikult kasvatab. Õiguslikus mõtted pole vanem, aga ka tema võib omandada selle staatuse tegeliku hoolitsusega. See on faktiküsimus. Kuidas on lood hooldajaga, eestkostajaga? Nemad ilmselt iseenesest ei oma vanemlikku põhiõigust, aga kui eestkostjaks on määratud seesama kasuvanem, kes lapse eest hoolitseb, siis sellega võib kaasneda ka vanemlikud õigused. See on hinnanguline, tõendamise küsimus. · Abikaasa § 27 lg 2. Kes on abikaasa? Kui mees ja naine on seaduslikus abielus. Samasoolisteabielud. Samasoolistepartnerlus  see on aktsepteeritav. Aga kas see läheb selle paragrahvi alla? Kas tegemist on abikaasadega? Milleks siis üldse võrdõiguslikkuse
kehtestav hoolitsus: isa ja poeg lähevad koos kauplusesse, et uut mängu uurida. Vägivaldsust sisaldavat mängu isa ei osta; sobiva mängu puhul kaalutakse koos, kas pere saab seda uut mängu endale lubada; toetav hoolitsus: isa pojale: Sel aastal saame mängudele kulutada x summa. Kui me mängu praegu ostame, siis sünnipäevaks ja jõuludeks sa enam videomängu ei saa; hoolimatus: isa ei kuula ja ei kuule lapse juttu. Ahviarmastus Vanemlikku hoolitsust toidab tingimusteta armastus, kuid ka siin võime üle pakkuda, liiga palju ja üle igasuguste piiride pakkuda. Ahviarmastus ei oska olla range ja keelata. See laseb end türanniseerida lapse vasturääkimisel, isemeelsusel, trotsil või ka noore türanni palvetel, meelitustel ja pisaratel, kirjutatakse ühes sadakond aastat vanas kasvatusõpetuse raamatus. Kas pole tähelepanu vääriv asjaolu, et sarnast teksti noortest türannidest võib lugeda ka
annaabi.ee 
