Koolides, eriti algklassides, käiakse tutvustamas neid vahendeid ja ka seda, kui ohtlikud need on tervisele ja eriti noortele inimestele. Sellegi poolest lapsed ei kuula ja esimest korda tarvitatakse neid kas pidudel või tänaval. Lapsed lihtsalt ei mõista nende ohtlikust ja nad mõtlevad, et mis see üks kord ikka teeb - ainult proovin. Sõltuvusse satutaksegi proovimisest ja lõpuks lihtsalt pead seda ainet saama, sest sul on meeletud valud, mida leevendavad ainult narkootikumid. Stressi esineb tänapäeva noorte seas suhteliselt palju, eriti heade õpilaste seas. Seda sellepärast, et õpitakse liiga palju ja vaevatakse oma aju nii ära, et ta lihtsalt ei võta enam informatsiooni vastu. Kui on mitu kontrolltööd päevas, siis õpitakse kõigeks ja lõpuks sul lihtsalt ei jää enam midagi meelde. Siis, kui sa teed järgmine päev tööd, siis sul oleks aju nagu tühi ja sul ei tule mitte midagi meelde. Saadakse halb hinne ja kuna viieline õpilane
Noorte probleemid elus Maailmas on üle miljardi inimesi, neist miljoneid on noori vanuses 16-25. Tänaval ringi kõndides ei oskaks iial arvata, et neil kõigil võib olla ühiseod probleeme. Kõikidel noortel on siiski ühiseid probleeme armastus, narkootikumid, alkohol, suhted ja peod. Milline inimene ei vajaks enda kõrvale inimest, keda armasta ja kes armastaks. Aga alati kaasneb sellega probleeme. Kord on ühepoolne armastus teinekord hoopis ei jää suhe püsima. Võibolla liialdataksegi sellega, et mõeldakse liiga palju sellele, kuidas suhe püsima jääks. Kuigi peaks mõtlema kuidas olla hetkel õnnelik kuna elatakse siisi ju päev korraga. Mõni ei julge aga armastada ja oma armastust pakkuda kuna kardab haiget saada
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus
Seda on kujutatud erinevatel viisidel. Näiteks raamatus ,,Nullpunkt" tuleneb see sellest et vahetatakse kooli ja alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass" on täiesti tavaline ja ühiskonnale suureks probleemiks saanud vägivaldne koolikiusamine. Kindlasti on neid raamatuid veel, kus tuuakse välja erinevaid olukordi mis viivad teismelise üksilduse piirini. Raamatud, kus tegeletakse probleemidega, mida toovad kaasa narkootikumid, näiteks ,,Hanejaht", on kindlasti vägivalda. Ma arvan, et pole ühtegi noorsooromaani narkootikumide teemalist, kus ei oleks vägivalda. Nii on see ka päriselus. Tihti kisutakse alaealised poisid või ka tüdrukud kirevasse nurgatagusesse ellu, kus on põhi äriks narkootikumid. Enamasti lõppevad sellised raamatud tavaliselt hästi, aga päriselus ei pruugi nii minna. Sellisesse olukorda jäänud noored on tihtipeale oma eluga suures jamas ja kahjuks on ka neid kellelt
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud............................................................................................
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktor
Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes, on alust arvata, et seadusloome ja riigi suhtumine vastavatesse kuritegudesse ei jõua lihtsalt karistuste kohaldamisel õiglasesse rakendamisse ning ei täida enda eesmärki. Narkootikumid Eestis Üldiselt on narkootikumid käsitletavad kui keemiline aine, mille tarvitamine toob kaasa kasulikke või kahjulikke reaktsioone kehas. Puudub universaalselt aktsepteeritud klassifikatsioon või süsteem hindamaks, milline aine on käsitletav kui narkootikum.1 Samas annab ÜRO narkootiliste ainete ühtne konventsioon narkootilise aine definitsiooniks järgneva: narkootiline aine on mis tahes looduslik või sünteetiline aine, mis on kantud sama akti I ja II nimekirja
Kõik kommentaarid