Lapsevanemate õigused ja kohustused (0)

LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Referaat
Viljandi, 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Vanemlus 4
1.1. Vanemluse liigid 4
1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus 5
2. Lapsevanemate õigused ja kohustused 6
2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded 6
2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust 7
2.3 Lastekaitse 7
2.4 Vanemate õiguste äravõtmine 8
2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess 8
2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed 8
 2.4.3 Vanema õiguste taastamine 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Ma valisin selle teema, sest see on väga tähtis. Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad lapsevanemaid, kes on oma vanemlikke õigusi rikkunud. On väga oluline teada, millised on sinu õigused ja kohustused lapsevanemana, kuna surudes peale enda otsuseid, arvestamata lapse huve, rikud samal ajal tema õigusi.
Töö eesmärgiks oli välja uurida, millised on vanemluse liigid ja vanemlusega kaasnevad õigused ja kohustused. Samuti uurin, millised on vanemlikud kohustused peale lahutust ja millistel põhjustel on võimalik laps vanematelt ära võtta.

1. Vanemlus

1.1. Vanemluse liigid

Vanemlus on mitmetahuline . Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub , et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem -olemises järgmisi vanemluse alaliike:

• Bioloogiline vanemlus – Ühise lapse ilmaletoomine muudab kaks inimest bioloogilisteks vanemateks. Kõige vaieldamatum vanemluse liik- olles oma vanemate otsene järglane, tekitab laps bioloogilise vanemluse. Lapse sünnitanud ema on lapse bioloogiline vanem. Enamasti on bioloogiline isadus niisama vaieldamatu, kahtluse korral on see aga tuvastatav.
  
• Juriidiline vanemlus - Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. Juriidiline vanemlus hõlmab ametlikult lapse emana ja isana kirja pandud inimesi ning võib seega tuleneda ka lapse lapsendamisest. Juriidilised vanemad kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest.
  
• Sotsiaalne vanemlus - Vanemateks peetava(te) isiku(te) ja lapse kooselu, lapse eest hoolitsemine ja tema vajaduste rahuldamine. Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele.
  
• Psühholoogiline vanemlus - Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab (nt. tädi, vanaema jne). Psühholoogiline vanemlus on olemuselt kõige keerulisem ning selles on võimalik eristada nelja osa:
  
  • Argivanemlus - Lastega jagatakse kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Nt. Koos tehakse koduseid töid, puhatakse, peetakse tähtpäevi/pühasid (jõulud, jaanipäev jne.) Tähtis on, et perekonnal oleksid oma traditsioonid.
    
  • Emotsiaalne vanemus – Vanema armastus lapse vastu peab olema tingimusteta. See tähendab, et last hinnatakse ja armastatakse mitte selle eest, mida ta teeb või annab, vaid tingimusteta.
    
  • Päritoluvanemlus – Juured: on tähtis, et lapsel kujuneb pilt esivanematest ja iseendast kui nende järeltulijast. Suguvõsa olemasolu ja selle ajaloo tundmine aitab inimesel tunnetada enda kui suguvõsa liikme väärtust.
    
  • Vastutusvanemus – Lapse arengut toetav kasvukeskkond (emotsionaalne, füüsiline, piiride seadmine). Vanem peab hästi teadma, kuidas lapse areng toimub, milliseid etappe ta oma arengus läbib, millised välistingimused arengut soodustavad või takistavad.
    

1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus

Ema või isana olete teie vastutavad teie laste kasvatuse, harimise ja vara (kui neil seda on) osas. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Kuni nad elavad koos, jagavad lapsevanemad seda vastutust ühiselt. Kuid eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on samad õigused ja kohutused, on riigiti erinevad. Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse osas tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse automaatselt ka teiste ELi liikmesriikide kohtutes.
Erand – Taani
Taani ei tunnusta ega ka jõusta automaatselt teiste ELi liikmesriikide kohtutes vanemliku vastutuse osas tehtud otsuseid. Samuti ei tunnustata Taanis tehtud otsuseid ka teistes ELi liikmesriikides.

2. Lapsevanemate õigused ja kohustused

Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused:

• Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda- seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
  
• Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus .
  
• Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega .
  
• Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
  
• Vanem on kohustatud last ülal pidama , hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte.
  

  Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine. Perekonnaseadus näeb ette, et vanema õiguseid ära võtta, last ära võtta või lapsele eestkostjat määrata võib ainult kohus. Vanema õiguste äravõtmine peab olema põhjalik ja põhjustatud tegevus. Põhiseadus sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Riik võib vabatahtlike tegevust soodustada eelkõige rahalise toetuse abil, kuid võib soodustada selliste organisatsioonide loomist ning aidata nende tegevusele kaasa muude vahenditega.

2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded

Vanemate kohustus on tagada lapsele järgnevad kasvatusväärtused:

• Hoolimine, austus ja armastus
  Minuga on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma olen viisakas ning hooliv kõikide inimeste ja looduse suhtes.
  
• Sõbralikkus, empaatia ja tolerantsus
  Mul on palju sõpru, kui olen abivalmis, lahke ja aktsepteerin oma kaaslasi sellisena nagu nad on.
  
• Eneseteadlikkus
  Jõuan parema tulemuseni, kui väljendan oma arvamust mõistlikul viisil.
  
• Koostöövalmidus
  Kuulates hoolega õpetajat ja kaaslasi, saan juurde uusi tarkusi ja oskusi ning omandan kogemusi.
  
• Motivatsioon ja entusiasm
  Tunnen rõõmu tehtud tööst, kui olen tulemuse saavutamiseks vaeva näinud.
  
• Positiivsus
  Naeratan maailmale ja tema naeratab mulle vastu ning leian olukordades ja inimestes alati positiivseid külgi.
  
• Iseseisvus ja enesekindlus
  Ise tegutsedes saan tunda eduelamusi.
  
• Kõik on võimalik
  Mulle avaneb palju võimalusi, ma saan ise valida, näen valiku tagajärge ja vastutan tulemuse eest. Valin selle, mis tundub mulle hea.
  
• Kui soovin midagi saada, tuleb seda endast anda
  Mulle meeldib jagada, sest see teeb hea tunde. Tean, et saan tagasi seda, mida annan.
  
• Ütlen “jah”
  Jälgin huviga uusi olukordi, sest selles võib olla minu jaoks midagi põnevat , õpetlikku või kasulikku .
  
• Soovid, vajadused ja eesmärgid
  Olen teadlik oma soovidest ja vajadustest, sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks.
  

2.2 Kohustused ja õigused peale lahutust

Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga. Teie ja teie endine partner võite proovida kokkuleppele jõudmist. Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest.
Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse praktilised tagajärjed (ühine või üksikhooldusõigus) on sätestatud riiklikes õigusaktides.
ELi õigusaktidega on tagatud, et vanemlikku vastutust hõlmavaid otsuseid tunnustatakse ja jõustatakse teistes ELi liikmesriikides automaatselt, kasutades selleks lihtsat menetlust. Seda võib taotleda huvitatud osapool.

2.3 Lastekaitse

Iga laps on ühiskonna jaoks väärtus ning laste heaolu tagamine peab olema riigis üheks kõige olulisemaks prioriteediks.Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi.
Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning laste hoolekande alaseid küsimusi.
Eesti ühines 1991.aastal ÜRO  lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas tema sünnihetkest alates. 
ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on laps iga alla 18aastane inimene.

2.4 Vanemate õiguste äravõtmine

Vanemalt võib vanema õigusi ära võtta ainult kohtuotsuse alusel üksnes seaduses toodud alusel. PkS § 54 sätestab, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem:

• alkohoolste jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjutavaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel;
  
• kuritarvitab vanema õigusi;
  
• kohtleb last julmalt;
  
• avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju;
  
• ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul;
  

Kui isikult on ära võetud vanema õigused, siis ta kaotab lapse suhtes kõik õigused, kuid vanema õigustest äravõtmine iseenesest ei vabasta vanemat lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest.

2.4.1 Vanemate õiguste äravõtmise protsess

• Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks .
  
• Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta.
  
• Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.
  
• Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.
  

2.4.2 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed

• Isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused.
  
• Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju.
  
• Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
  

 2.4.3 Vanema õiguste taastamine

• Isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.
  

• Vanema õiguste taastamise asja läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks.
  
• Vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.
  
• Vanema õiguste taastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.
  

Kokkuvõte

Minu töö eesmärgiks oli uurida, millised on lapsevanemate õigused ja kohustused. On väga tähtis, et iga lapsevanem teaks ja jälgiks neid, kuna nende rikkumine võib tuua kaasa väga suuri probleeme. Iga laps vajab hoolitsust ja turvalist keskonda , kahjuks aga kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Minu arvates on väga õige see, et kohtul on õigus lapsevanematelt, kes kohtlevad oma lapsi halvasti ja ei hoolitse nende eest piisavalt, võimalus vanemlikud õigused ära võtta. Nii tagatakse lapsele terve arengukeskkond ja parem tulevik. Sain referaati tehes palju uusi teadmisi, ja tulevikus, olles ka ise lapsevanem, tean millised on minu õigused ja kohutused ja proovin neid täita nii hästi kui võimalik.

Kasutatud kirjandus

• http://shrt.st/2ccf
  
• http://www.omapere.ee/page.php?pageid=49
  
• http://ec.europa.eu/civiljustice/parental_resp/parental_resp_est_et.ht m
  
• http://raulpage.org/koolitus/henberg.pdf
  
• http://www.legaltext.ee/text/et/X1017K7.ht m
  
• Perekonnaõpetus- Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpik