Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Enesehinnang (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi väärtuslikku Millest tuleb enese alahindamine?
ENESEHINNANG
Paljudele inimestele on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Millest tuleb enese alahindamine?
Teematika, mis puudutab enesehinnangu teket:
  • Haavatavust põhjustavad tegurid.
  • Enesehinnangu juured.
  • Madala enesehinnangu tunnusjooned.
  • Kõrge enesehinnangu problemaatika.
  • Enesehinnangu muutmise võimalused.
    HAAVATAVUST PÕHJUSTAVAD TEGURID
    Mingisuguse enesehinnangu, minapildi `muretseb´ enesele ühiskonnas iga inimene.
    Rääkida saab nii isiksuse omadustest kui ka sotsiaalsetest suhetest, mis inimesel tekivad.
    ISIKSUSEGA seotud tegurid on niisugused:

    Nii näiteks ei luba madal enesehinnang probleemile suunatud toimetulekut kasutada, inimene kaldub vaikselt kannatama.
    Kõrge saavutusvajaduse korral on inimese jaoks tähtis saavutada midagi erakordset ja silmapaistvat. Teel selle saavutamise juurde kohatakse takistusi ja iga takistus võib suurendada hirmu läbikukkumise ees.
    Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte iseennast , vaid inimeset sõltumata jõudusid, oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest.
    Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal I ei võimalda analüüsida sündmusi ja inimesel ei arene oskust kirjeldada ennest või teisi.
    Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest – soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik, parim. Tulemuseks võib olla isegi edu, kuid see on kaugel inimese enda poolt püstitatud ideaalidest.
    Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne keskkond.
    ENESEHINNANGU JUURED
    MADAL ENESEHINNANG
    Enesehinnangu juurte teke on perekond. Laias laastus võib eristada 4 vanemlikku stiili:
  • Vanemad väljendavad hoolivust, armastust, kuid jätavad lapsele iseseisvat otsustamisruumi.
  • Ülisuur hingeline ´lähedus`, vabakasvatus, kõikelubavus ja piiride puudumine.
  • Lapse ja vanema suhted ei ole lähedased ega emotsionaalsed , puudub vastastikune mõistmine. Vanemad juhivad lapse valikuid karmilt ja kindlakäeliselt.
  • Pere, kus ainsaks pere tunnuseks on kooseksisteerimine, laps on sisuliselt hüljatu staatuses . Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus tekitama mitmeid probleeme: kohanemises, konfliktide lahendamises, negatiivsete emotsioonidega toimetulemises.
    Lähtuvalt eelnevast võivad inimesel tekkida moonutatud seletusviisid ja negatiivsed hinnangud .
    • iseenda kohta n ma olen kõiges saamatu
    • mineviku kohta n ma pole kunagi midagi saavutanud
    • tuleviku kohta n paremat ei tule kunagi

    KÕRGE (LIIGKÕRGE) ENESEHINNANG
    Kõrge EH ei ole päästerõngas, mis kaitseb inimest ebaõnne eest. Kõrge EHga inimene kannatab lähisuhete puudumise all, töökaaslased ei pruugi suhtuda inimesse siiralt.
    Kõrge EHga inimesel puudub empaatiatunne ja oma tegelike ressursside objektiivne hindamine.
    ENESEHINNANGU MUUTMISE VÕIMALUSI
    • tuleb hakata tegutsema, mõtete veeretamisest üksi ei piisa; EH on muudetav uute positiivsete käitumis - ja mõtteviiside omandamisega
    • usaldusväärne inimene võib pakkuda tuge
    • on võimalik pöörduda psühholoogi juurde abi saamiseks
    • osaleda grupiteraapias
    • kasutada eneseabi kirjandust

  • Enesehinnang #1 Enesehinnang #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kristjusho4ka Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kuidas kujuneb enesehinnang
    4
    pdf

    Kuidas kujuneb enesehinnang?

    võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.

    Psühholoogia
    Enesehinnang
    4
    doc

    Enesehinnang

    Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t

    Psühholoogia
    ENESEHINNANG
    2
    doc

    ENESEHINNANG

    ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga

    Suhtlemisõpetus
    ENESEHINNANG
    34
    docx

    ENESEHINNANG

    Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............

    Psühholoogia
    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
    46
    doc

    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

    Perepsühholoogia
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
    69
    odt

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016

    suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Norbert Elias (1897-1990) 1. Eneseteadvus Kes ma olen: inimese Mina Peamine suhtepartner ­ mina ise. Kõige rohkem mõtlen, kaalutlen, hindan, muretsen, rõõmustan, kurvastan Inimese suhe iseendaga SP-s: eneseteadvus, enesehinnang, eneseregulatsioon Eneseteadvus - kes ma olen: 5 spontaanset määratlust! Mina (self) ­ eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peab ja millega/kellega ennast samastab Mina mõisteaparaat (Introduction to SP, EP, 2008) Eneseteadvus, mina-kontseptsioon (self conciousness, self concept): a cognitive represenation of oneself that gives a coherence and meaning to one's experience, including one's relations to other people

    Sotsiaalpsühholoogia
    Motivatsioonipsühholoogia konspekt
    44
    pdf

    Motivatsioonipsühholoogia konspekt

    1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

    Enesejuhtimine
    Andekusest ja andekatest lastest
    352
    pdf

    Andekusest ja andekatest lastest

    Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

    Psühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun