Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pereteraapia (0)

1 Hindamata
Punktid
Pereteraapia
Laura Kalve
Maarja Treimut
Bert
Hellinger Click to edit Master text styles
Second level
· Sünninimi Anton Hellinger. Third level
Saksa psühholoog, sündis 16.dets Fourth level
Fifth level
aastal 1925 Leimenis Badenis.
· Arendas välja perekonstellatsioonid.
· Kaasaegse psühholoogia üks
olulisemaid panuseandjaid.
· Toonud nähtavale põhijõud, mis toimivad
süsteemselt igas perekonnas.
Pereteraapia tähtsaimad eesmärgid
Aidata inimeste vahelisi tülisid lahendada.
Avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid.
Aidata inimestel leppida teineteisega.
Muutuste tekitamine.
Kaua käiakse perega teraapial?
Esimesed seansid lühikeste vahedega ( 1-2 korda nädalas)
Edaspidi kahe nädala tagant või kord kuus.
Tavaliselt 6 - 10 seansi kuid kõik oleneb pere vajadustest.
Miks mitte käia pereteraapias
lõpmatuseni ?
Pereterapeudid üritavad vältida sõltuvust.
Perest saab "abiterapeut", kuid ainult juhul kui pere on nõus viima lõpule selle,
mis nad on alustanud.
Erinevad probleemid millega pöördutakse
pereteraapiasse.
Vajadus tugevdada vanemlikku liitu ja edendada vanemlikke oskusi, et toetada
laste positiivset käitumist.
Pereliikmete psühholoogilised probleemid nagu skisofreenia, sõltuvused,
söömishäired lahutus, kaotus ja lein, pereliikme haigus ja/või teised
igapäevaelust või perekonna arenguetapist tulenevad kriisisituatsioonid.
Emotsionaalne ja füüsiline vägivald peres.
Suhete parendamine laiendatud perekonna- võrgustikuga.
Vajadus muuta perekonna düsfunktsionaalseid käitumismustreid.
Pereteraapia visuaalkunsti põhiseid
tehnikaid kasutades annab võimaluse
Uurida perekonna struktuuri (hierarhia, alliansid, mis mõjutavad perekonna
funtsioneerimist).
Uurida rolle ja kommunikatsioomimustreid.
hõlbustada pereliikmete omavahelist kommunikatsiooni.
Võrdsustada ealisi erinevusi (lapsed/vanemad) ja kaasat kõiki pereliikmeid
võrdselt pereteraapia protsessi.
Muuta nähtavaks perekonna saladusi ja välja- ütlema sõnumeid.
Hinnata pereliikmete käitumist neile uudses/ebaharilikus (tegelemine kunstiga)
situatsioonis.
Konkretiseerida sekkumitehnikaid, lähtuvalt sellest, millist infot koguti
perekonna kunsti tegemise protsessi ja reflekteerimist jälgides/suunates
(verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, interakatsioonid).
Katkestada ja asendada mittetoimivaid kommunikatsioonimustreid.
Aitäh !
Vasakule Paremale
Pereteraapia #1 Pereteraapia #2 Pereteraapia #3 Pereteraapia #4 Pereteraapia #5 Pereteraapia #6 Pereteraapia #7 Pereteraapia #8 Pereteraapia #9 Pereteraapia #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maarja Treimut Õppematerjali autor
PowerPoint'i esitlus pereteraapia alguse, eesmärkide, probleemidest, millega pöördutakse pereterapeudi poole, ja võimalustest, mida annavad visuaalkunsti põhilised tehnikad.

Sarnased õppematerjalid

Pereteraapia
8
doc

Pereteraapia

Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 ­ Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima

Psühholoogia
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun