Lapsevanemate õigused ja kohustused (0)

Tallinna Ülikool
Ühiskonnateaduse Instituut
Lapsevanemate õigused ja kohustused
Analüüs
Õppejõud: Anne Rähn
IMENA
Tallinn 2016
Sissejuhatus
Lapsevanema roll – kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda.
Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus , millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust .
Vanemlus
Vanemluse liigid
Oma elu jooksul inimene teeb 4 olulist ja isiklikku pereloomelist otsust. Esimene on otsus lahkuda vanemate kodust, teine on otsus alustada kellegagi kooselu, kolmas on otsus oma kooselu seadustada ja neljas on otsus saada laps.
Kõik need otsused inimene teeb ise ja individuaalselt ning need mõjutavad kõige enam tema enda elu.
Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Eristatakse järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks.
Bioloogiline vanemlus -vanemate otsene järglane. Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema ning bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu, kahtluse korral tuvasatav.
Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest.
Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele.
Psühholoogiline vanemlus - lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus , tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus( hooldus , hoolitsus, vastutus).
Vanemlik vastutus Euroopa Liidus
Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada.
Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Enamikul juhtudel jagavad vanemad seda vastutust.
Abielus mitteolevate isade puhul on eeskirjad selle kohta, kas abielus mitteoleval isal on asjaomased õigused ja kohustused, riigiti erinevad.
Ühes ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtavaid kohtuotsuseid tunnustatakse ilma erimenetluseta ka teistes ELi liikmesriikides (www.euroopa.eu).

Lapsevanemate õigused ja kohustused
Lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista ning vajavad seetõttu täiskasvanute abi.
Vanemad peavad tagama eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda.
Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused:

Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda.
Vanematel on õigus ja kohustus last kasvatada, arendada ning lapse eest hoolitseda. Vanemad vastutavad tema üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last kehaliselt , vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta teda hooletusse. Ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. See tähendab, lapse kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud.
Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige lapse võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Last puudutavaid haridus - ning kasvatusküsimusi peavad vanemad arutama ka temaga.
Vanemal on õigus määrata ja otsustada, kellega laps suhelda tohid. Samas ei tohi ta unustada, et lapsel on õigus privaatsusele. Et vanemad oskaks hinnata, kas seltskond , sõber või olukord on ohutu, laps peab pühendama neid oma tegemistesse. Samas peab vanem selgitama, mis tema arvates ohutu või paslik ei ole.
Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda lapse vara ja raha eest ning last esindada. Vara ja raha võib saada kas pärimise või kinkimise teel. Vanemad ei ole aga lapse vara ja raha omanikud. Neil tuleb lapse vara ja raha valitsemisel lähtuda tema huvidest.

Lapsega suhtlemise õigus
Lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga , ka siis, kui vanemad elavad eraldi. Vanem on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab tema kasvatamist . Kohustus võimaldada lapsel suhelda vanematega ja mitte kahjustada tema ning vanemate vahelisi suhteid kehtib ka siis, kui last ei hoolda ega kasvata vanem, vaid keegi teine. Lapsel on õigus suhelda oma vanematega ka juhul, kui elab asenduskodus või viibib muus lasteasutuses.
Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine on talle muul põhjusel ebameeldiv. Kui laps suhelda ei soovi, ei ole vanemal õigust seda nõuda.
Tänapäeval on üsna tavaline, et vanem töötab lapsest eemal, mille tõttu ei saa nad iga päev vahetult omavahel suhelda ja vanem ei saa hoolitseda lapse eest otseselt. Vanem peab kaugemale tööle asumist arutama eelnevalt lapsega ja otsuse langetamisel võimalust mööda arvestama tema seisukohtadega. Ka lapsest eemal olles peab vanem kindlustama, et lapse eest hoolitsetakse ning ta saaks piisavalt tähelepanu.
3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi
Vanema õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi on osa tema õigusest last kasvatada. Näiteks on vanemal õigus otsustada ehk valida lapsele lasteaeda, kooli ja huviringe. Samas ei või vanem teha otsuseid, mis on vastuolus lapse huvide ja õigustega. Lapse võime ja vajadus iseseisvalt ning vastutusvõimeliselt tegutseda pidevalt suureneb. Vanemad peaksid arengutasemest lähtuvalt arutama lapsega tema hooldus- kui kasvatusküsimusi.
4. Õigus last esindada
Lapsevanemal on õigus lapse eest hoolitseda. Sellest tulenevalt tohib vanem teha lapse eest teatud otsuseid ja teda esindada. Laps ei pruugi olla oma väheste kogemuste, teadmiste ja oskuste tõttu küps langetama kõiki otsuseid iseseisvalt, mistõttu vajad vanema abi. Lastele on seatud piirangud iseseisvalt otsustada selleks, et kaitsta neid täiskasvanute eest, kes võiksid nende teadmatust ära kasutada ning seeläbi neile ebameeldivaid tagajärgi kaasa tuua.
Üldjuhul on lapse seaduslikeks esindajateks tema ema ja isa. Kuni 18-aastaseks saamiseni vajab laps enamasti tehingute tegemiseks vanema nõusolekut või esindust, näiteks konto avamiseks pangas, millegi müümiseks või ostmiseks . Samas võib iseseisvalt teha tehinguid vahenditega, mille on vanemad ise talle kas kindlaks otstarbeks või vabaks kasutamiseks andnud (nt osta midagi oma taskuraha eest). Õiguse iseseisvalt otsustada saab laps täisealiseks (18-aastaseks) saamisega.
5. Õigus lugupidavale käitumisele
Kohustus austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja kohustustega tuleb põhiseadusest. See tähendab, et ka laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist toetama , teineteisest lugu pidama , teineteisega väärikalt käituma ning arvestama teineteise huvide ja õigustega.
6. Ülalpidamiskohustus
Laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist vajadusel ning võimalusel abistama. Seega on vanemal ühelt poolt kohustus last ülal pidada, see tähendab kindlustada talle eluks vajalik, ent samas õigus saada lapsest ülalpidamist, kui ta on saanud täisealiseks (18-aastaseks).
Kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on vanem kohustatud teda ülal pidama kuni 21-aastaseks saamiseni.
7. Õigus abile
Perekonna liikmetel on kohustus teineteist abistada. Lapse vanem on kohustatud teda õpetama ja arendama, aga laps on kohustatud vanemat kodutöödes aitama .
Vanemaid oled kohustatud koduses majapidamises abistama seni, kuni laps elab koos nendega ja nad last kasvatavad või ülal peavad. Laps peab vanemaid toetama, osalema perekonna ühistes tegevustes ning igapäevatöödes oma võimetele ja võimalustele vastavalt.
Lapsel on õigus puhkusele, mängule ning vabale ajale. Seda peavad vanemad teda kodutöödele kaasamisel arvesse võtma. Vanemad ei tohi unustada, et kohustuslike tööde kõrvalt peab lapsel jääma aega ka meelepäraseks tegevuseks.

Kasvatuslikud ülesanded

Vanemate kohustus on tagada lapsele järgnevad kasvatusväärtused:

• Hoolimine , austus ja armastus
  

“Minuga on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma olen viisakas ning hooliv kõikide inimeste ja looduse suhtes”.

• Sõbralikkus, empaatia ja tolerantsus
  

“Mul on palju sõpru, kui olen abivalmis, lahke ja aktsepteerin oma kaaslasi sellisena nagu nad on”.

• Eneseteadlikkus
  

“Jõuan parema tulemuseni, kui väljendan oma arvamust mõistlikul viisil”.

• Koostöövalmidus
  

“Kuulates hoolega õpetajat ja kaaslasi, saan juurde uusi tarkusi ja oskusi ning omandan kogemusi”.

• Motivatsioon ja entusiasm
  

“ Tunnen rõõmu tehtud tööst, kui olen tulemuse saavutamiseks vaeva näinud”.

• Positiivsus
  

“Naeratan maailmale ja tema naeratab mulle vastu ning leian olukordades ja inimestes alati positiivseid külgi”.

• Iseseisvus ja enesekindlus
  

“Ise tegutsedes saan tunda eduelamusi”.

• Kõik on võimalik
  

“Mulle avaneb palju võimalusi, ma saan ise valida, näen valiku tagajärge ja vastutan tulemuse eest. Valin selle, mis tundub mulle hea”.

• Kui soovin midagi saada, tuleb seda endast anda
  

“Mulle meeldib jagada, sest see teeb hea tunde. Tean, et saan tagasi seda, mida annan”.

• Ütlen “jah”
  

“Jälgin huviga uusi olukordi , sest selles võib olla minu jaoks midagi põnevat , õpetlikku või kasulikku ”.

• Soovid, vajadused ja eesmärgid
  

“Olen teadlik oma soovidest ja vajadustest , sest mida täpsemad on minu sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks”.
Kohustused ja õigused peale lahutust
Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga. Üritatakse jõuda kokkuleppele. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest.
Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse praktilised tagajärjed (ühine või üksikhooldusõigus) on sätestatud riiklikes õigusaktides.
Euroop Liidu õigusaktidega on tagatud, et vanemlikku vastutust hõlmavaid otsuseid tunnustatakse ja jõustatakse teistes Euroopa Liidu liikmesriikides automaatselt, kasutades selleks lihtsat menetlust. Seda võib taotleda huvitatud osapool.
Lapsevanemad on kohustatud toetama ja kasvatama oma last täisealiseks saamiseni. Ülalpidamist on õigustatud saama esiteks alaealine laps ja teiseks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kuni abikaasade ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni tuleb ülal pidada lahutatud abikaasat, kes lapse hooldamise tõttu ei suuda pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda (PKS § 72).

Vanema hooldusõiguse põhimõtted:

Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju.

Vanema hooldusõiguse teostamine

Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.

Otsustusõiguse andmine ühele vanemale

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.

Lapse esindamine

Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.
Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles asjas seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud.

Lapsega suhtlemise õigus

 Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.
Lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada.
Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.
 Kohus võib keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

Teabe andmise nõue

Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega .
Olukorras, kus vanemad ei ela koos ja ei kasvata last ühiselt, ei pruugi ühise hooldusõiguse jätkumine ning ühine esindus olla kõige otstarbekam lahendus. Samal ajal ei ole see piisavaks aluseks, et ühelt vanemalt hooldusõigus ära võtta. Kohtud on pidanud põhjendatuks ühise hooldusõiguse lõpetamist, kui vanemate elukohtade vaheline vahemaa on väga suur. Samuti võib olla hea mõte ainuhooldusõigust taotleda, kui vanemate lahuselu järgselt on küll jäetud ühine hooldusõigus, kuid tegelikult teostab hooldusõigust ainult üks vanematest ehk teise vanema suhtlus, hoolitsemine ja kasvatamine lapsega on olnud ebaregulaarne või puudub üldse. PKS eelnõu seletuskirjas on öeldud , et hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad eeskirjad lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest. Mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem lapse kasvatamises ka tegelikult osaleb ( Perekonnaseadus . RT I 2009, 60, 395).

Lahus elavate vanemate otsustusõigus

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.
Kui laps viibib vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.
Hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.

Last hooldava isiku otsustusõigus

Kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, siis on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada.
Kasuvanemal ei ole sellist õigust, kui hooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või kui kohus on käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat otsustusõigust piiranud või selle välistanud.
Kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku juures, võib tema lõikes 1 nimetatud otsustusõigust piirata või välistada ainult kohus.
Kasutatud allikas: Perekonnaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603
Kasutatud allikad:
1.