Tallinna
Ülikool
Ühiskonnateaduse
Instituut
Lapsevanemate õigused ja kohustusedAnalüüs
Õppejõud:
Anne Rähn
IMENA
Tallinn 2016 SissejuhatusLapsevanema
roll – kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste
esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline
teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees
ning tulevikus neid mitte rikkuda.
Meie
töö eesmärgiks on uurida mis on
vanemlus , millised on vanemluse
liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka
peale
lahutust .
VanemlusVanemluse
liigidOma
elu jooksul inimene teeb 4 olulist ja
isiklikku pereloomelist otsust.
Esimene on otsus lahkuda vanemate kodust, teine on otsus alustada
kellegagi kooselu, kolmas on otsus oma kooselu seadustada ja neljas
on otsus saada laps.
Kõik
need otsused inimene teeb ise ja individuaalselt ning need mõjutavad
kõige enam tema enda elu.
Lapsevanemate
tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb
mitmest alaosast. Eristatakse järgmisi vanemluse
alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne
vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi-
,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks.
Bioloogiline
vanemlus -vanemate otsene järglane. Sünnitanud lapse ema on
bioloogiline ema ning bioloogilise
isadus on niisama vaieldamtu,
kahtluse korral tuvasatav.
Kui
mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse
seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda
ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste
vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja
kasvatamise eest.
Sotsiaalne
vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga,
lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On
bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt
ühsikonna ootustele.
Psühholoogiline
vanemlus - lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab
kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See
jaotub
neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu),
emotsionaalne vanemlus (armastus,
kiindumus , tundesoojus),
päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised
mälestused) ja vastutusvanemlus(
hooldus , hoolitsus, vastutus).
Vanemlik vastutus Euroopa LiidusEma
või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse
andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid
juriidiliselt esindada.
Kõigis
ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik
vastutus, samuti nagu abielus isalgi. Enamikul juhtudel jagavad
vanemad seda vastutust.
Abielus
mitteolevate
isade puhul on eeskirjad selle kohta, kas abielus
mitteoleval isal on asjaomased õigused ja kohustused, riigiti
erinevad.
Ühes
ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta
tehtavaid kohtuotsuseid
tunnustatakse ilma erimenetluseta ka teistes ELi liikmesriikides
(www.euroopa.eu).
Lapsevanemate
õigused ja kohustusedLapsed
ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista ning vajavad
seetõttu täiskasvanute abi.
Vanemad peavad tagama eluks vajaliku ning looma
sobivad tingimused, et laste
anded ja huvid saaksid areneda.
Eesti põhiseaduse ja
perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste
suhtes võrdsed õigused ja kohustused:
Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda.
Vanematel
on õigus ja kohustus last kasvatada, arendada ning lapse eest
hoolitseda. Vanemad vastutavad tema üleskasvatamise ja arendamise
eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last kehaliselt , vaimselt ega
hingeliselt halvasti kohelda ega jätta teda hooletusse. Ei tohi
lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. See tähendab,
lapse kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud.
Hariduse
andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige lapse võimeid ja
kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Last puudutavaid haridus - ning
kasvatusküsimusi peavad vanemad arutama ka temaga.
Vanemal
on õigus määrata ja otsustada, kellega laps suhelda tohid. Samas
ei tohi ta unustada, et lapsel on õigus privaatsusele. Et vanemad
oskaks hinnata, kas seltskond , sõber või olukord on ohutu, laps
peab pühendama neid oma tegemistesse. Samas peab vanem selgitama,
mis tema arvates ohutu või paslik ei ole.
Vanemal
on õigus ja kohustus hoolitseda lapse vara ja raha eest ning last
esindada. Vara ja raha võib saada kas pärimise või kinkimise teel.
Vanemad ei ole aga lapse vara ja raha omanikud. Neil tuleb lapse vara
ja raha valitsemisel lähtuda tema huvidest.
Lapsega suhtlemise õigus
Lapsel
on õigus suhelda oma mõlema vanemaga , ka siis, kui vanemad elavad
eraldi. Vanem on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse
suhet teise vanemaga või raskendab tema kasvatamist . Kohustus
võimaldada lapsel suhelda vanematega ja mitte kahjustada tema ning
vanemate vahelisi suhteid kehtib ka siis, kui last ei hoolda ega kasvata vanem, vaid keegi teine. Lapsel on õigus suhelda oma
vanematega ka juhul, kui elab asenduskodus või viibib muus
lasteasutuses.
Last
ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega
suhtlemine on talle muul põhjusel ebameeldiv. Kui laps suhelda ei
soovi, ei ole vanemal õigust seda nõuda.
Tänapäeval
on üsna tavaline, et vanem töötab lapsest eemal, mille tõttu ei
saa nad iga päev vahetult omavahel suhelda ja vanem ei saa
hoolitseda lapse eest otseselt. Vanem peab kaugemale tööle asumist
arutama eelnevalt lapsega ja otsuse langetamisel võimalust mööda
arvestama tema seisukohtadega. Ka lapsest eemal olles peab vanem
kindlustama, et lapse eest hoolitsetakse ning ta saaks piisavalt
tähelepanu.
3.
Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi
Vanema
õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi on osa tema õigusest
last kasvatada. Näiteks on vanemal õigus otsustada ehk valida
lapsele lasteaeda, kooli ja huviringe. Samas ei või vanem teha
otsuseid, mis on vastuolus lapse huvide ja õigustega. Lapse võime
ja vajadus iseseisvalt ning vastutusvõimeliselt tegutseda pidevalt
suureneb. Vanemad peaksid arengutasemest lähtuvalt arutama lapsega
tema hooldus- kui kasvatusküsimusi.
4.
Õigus last esindada
Lapsevanemal
on õigus lapse eest hoolitseda. Sellest tulenevalt tohib vanem teha
lapse eest teatud otsuseid ja teda esindada. Laps ei pruugi olla oma
väheste kogemuste, teadmiste ja oskuste tõttu küps langetama kõiki
otsuseid iseseisvalt, mistõttu vajad vanema abi. Lastele on seatud
piirangud iseseisvalt otsustada selleks, et kaitsta neid
täiskasvanute eest, kes võiksid nende teadmatust ära kasutada ning
seeläbi neile ebameeldivaid tagajärgi kaasa tuua.
Üldjuhul
on lapse seaduslikeks esindajateks tema ema ja isa. Kuni 18-aastaseks saamiseni vajab laps enamasti tehingute tegemiseks vanema nõusolekut
või esindust, näiteks konto avamiseks pangas, millegi müümiseks
või ostmiseks . Samas võib iseseisvalt teha tehinguid vahenditega,
mille on vanemad ise talle kas kindlaks otstarbeks või vabaks
kasutamiseks andnud (nt osta midagi oma taskuraha eest). Õiguse
iseseisvalt otsustada saab laps täisealiseks (18-aastaseks)
saamisega.
5.
Õigus lugupidavale käitumisele
Kohustus
austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja kohustustega tuleb
põhiseadusest. See tähendab, et ka laps ja tema vanemad on
kohustatud teineteist toetama , teineteisest lugu pidama , teineteisega
väärikalt käituma ning arvestama teineteise huvide ja õigustega.
6.
Ülalpidamiskohustus
Laps
ja tema vanemad on kohustatud teineteist vajadusel ning võimalusel
abistama. Seega on vanemal ühelt poolt kohustus last ülal pidada,
see tähendab kindlustada talle eluks vajalik, ent samas õigus saada
lapsest ülalpidamist, kui ta on saanud täisealiseks (18-aastaseks).
Kui
laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis,
gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on vanem kohustatud teda ülal
pidama kuni 21-aastaseks saamiseni.
7.
Õigus abile
Perekonna
liikmetel on kohustus teineteist abistada. Lapse vanem on kohustatud
teda õpetama ja arendama, aga laps on kohustatud vanemat kodutöödes aitama .
Vanemaid
oled kohustatud koduses majapidamises abistama seni, kuni laps elab
koos nendega ja nad last kasvatavad või ülal peavad. Laps peab
vanemaid toetama, osalema perekonna ühistes tegevustes ning
igapäevatöödes oma võimetele ja võimalustele vastavalt.
Lapsel
on õigus puhkusele, mängule ning vabale ajale. Seda peavad vanemad
teda kodutöödele kaasamisel arvesse võtma. Vanemad ei tohi
unustada, et kohustuslike tööde kõrvalt peab lapsel jääma aega
ka meelepäraseks tegevuseks.
Kasvatuslikud
ülesanded
Vanemate
kohustus on tagada lapsele järgnevad kasvatusväärtused:
“Minuga
on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma
olen viisakas ning hooliv kõikide inimeste ja looduse suhtes”.
“Mul
on palju sõpru, kui olen abivalmis, lahke ja aktsepteerin oma
kaaslasi sellisena nagu nad on”.
“Jõuan
parema tulemuseni, kui väljendan oma arvamust mõistlikul viisil”.
“Kuulates
hoolega õpetajat ja kaaslasi, saan juurde uusi tarkusi ja oskusi
ning omandan kogemusi”.
“ Tunnen rõõmu tehtud tööst, kui olen tulemuse saavutamiseks vaeva
näinud”.
“Naeratan
maailmale ja tema naeratab mulle vastu ning leian olukordades ja
inimestes alati positiivseid külgi”.
“Ise tegutsedes saan tunda eduelamusi”.
“Mulle avaneb palju võimalusi, ma saan ise valida, näen valiku tagajärge
ja vastutan tulemuse eest. Valin selle, mis tundub mulle hea”.
- Kui soovin midagi saada, tuleb seda endast anda
“Mulle
meeldib jagada, sest see teeb hea tunde. Tean, et saan tagasi seda,
mida annan”.
“Jälgin
huviga uusi olukordi , sest selles võib olla minu jaoks midagi
põnevat , õpetlikku või kasulikku ”.
- Soovid, vajadused ja eesmärgid
“Olen
teadlik oma soovidest ja vajadustest , sest mida täpsemad on minu
sihid, seda suurem on võimalus minu soovide täitumiseks”.
Kohustused
ja õigused peale lahutust
Lahutuse või lahkumineku puhul on oluline kindlaks määrata, kas
lapsed elavad ühe lapsevanemaga või vaheldumisi mõlemaga.
Üritatakse jõuda kokkuleppele. Kui vanemad ei ole kokku leppinud,
mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga
suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel
kohus.
Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle
juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
Olukorras,
kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela
ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal
lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate
juhtumite menetlemise eest.
Asjaomasel
protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse,
otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse
praktilised tagajärjed (ühine või üksikhooldusõigus) on
sätestatud riiklikes õigusaktides.
Euroop Liidu õigusaktidega on tagatud, et vanemlikku vastutust
hõlmavaid otsuseid tunnustatakse ja jõustatakse teistes Euroopa
Liidu liikmesriikides automaatselt, kasutades selleks lihtsat
menetlust. Seda võib taotleda huvitatud osapool.
Lapsevanemad
on kohustatud toetama ja kasvatama oma last täisealiseks saamiseni.
Ülalpidamist
on õigustatud saama esiteks alaealine laps ja teiseks laps,
kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist
põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem
kui 21-aastaseks saamiseni.
Kuni
abikaasade ühise lapse kolmeaastaseks saamiseni tuleb ülal pidada
lahutatud abikaasat, kes lapse hooldamise tõttu ei suuda pärast
lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda (PKS § 72).
Vanema
hooldusõiguse põhimõtted:
Vanematel
on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei
tulene teisiti.
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma
alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda
lapse isiku eest ja õigust hoolitseda lapse vara eest ning otsustada
lapsega seotud asju.
Vanema
hooldusõiguse teostamine
Vanemad teostavad lapse suhtes ühist
hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja
üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust
teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid.
Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise
menetluse.
Otsustusõiguse
andmine ühele vanemale
Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust
teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema
taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse
teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale
lisakohustusi.
Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik
esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine
esindusõigus.
Vanem esindab last üksinda, kui tal on lapse
suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles asjas seaduse § 119
kohaselt otsustusõigus üle antud.
Lapsega
suhtlemise õigus
Lapsel
on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on
kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab
lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama
säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.
Lapse huvides võib kohus suhtlusõigust või
selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või
suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate
lahendite täitmise lõpetada.
Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga
või muu isikuga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik
on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik,
määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda
ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku.
Kohus
võib keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise või seda piirata.
Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda
tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse
kasvatamist.
Teabe
andmise nõue
Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt
teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui
see ei ole vastuolus lapse huvidega .
Olukorras, kus vanemad ei ela koos ja ei kasvata last ühiselt, ei
pruugi ühise hooldusõiguse jätkumine ning ühine esindus olla
kõige otstarbekam lahendus. Samal ajal ei ole see piisavaks aluseks,
et ühelt vanemalt hooldusõigus ära võtta. Kohtud on pidanud
põhjendatuks ühise hooldusõiguse lõpetamist, kui vanemate
elukohtade vaheline vahemaa on väga suur. Samuti võib olla hea mõte
ainuhooldusõigust taotleda, kui vanemate lahuselu järgselt on küll
jäetud ühine hooldusõigus, kuid tegelikult teostab hooldusõigust
ainult üks vanematest ehk teise vanema suhtlus, hoolitsemine ja kasvatamine lapsega on olnud ebaregulaarne või puudub üldse. PKS
eelnõu seletuskirjas on öeldud , et hooldusõiguse kuuluvust
reguleerivad eeskirjad lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste
tasakaalustatuse põhimõttest. Mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem lapse kasvatamises ka
tegelikult osaleb ( Perekonnaseadus . RT I 2009, 60, 395).
Lahus
elavate vanemate otsustusõigus
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps
teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on
õigus otsustada lapse igapäevaelu asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu
asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse
tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.
Kui laps viibib vanema nõusolekul või
kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse
tavahooldamise asju see vanem.
Hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui
laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku
nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus
hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.
Last
hooldava isiku otsustusõigus
Kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, siis
on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul õigus otsustada
lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada.
Kasuvanemal ei ole sellist õigust, kui
hooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või kui kohus on
käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat otsustusõigust piiranud
või selle välistanud.
Kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda
isiku juures, võib tema lõikes 1 nimetatud otsustusõigust piirata
või välistada ainult kohus.
Kasutatud allikas: Perekonnaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603
Kasutatud
allikad:
1.
Kõik kommentaarid