! Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine...
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise ...
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomuliku...
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise ...
Lapsevanema surma mõju. Üks raskemaid lävepakke perekonna jaoks ongi ilmselt pere liikme kaotus, eriti just lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei kujuta ette elu ilma vanemata omas rollis ja kindlate seostega lapse jaoks. Täiskasvanul on lihtsam oma vanema surmaga leppida, sest neid ei seo harilikult nii palju igapäevaseid tegevusi (magama panemine, söötmine jne) kui väikelast. Lisaks võib lapsel tekkida hirm en...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala MINA TASANDID TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Maie Oblikas Tallinn 2008 Mina tasandid 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT..................................................................................................4 2. MINA TASANDID............................................................................................................5 2.1. Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand........................................................................5 Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljaka...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. ...
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilm...
1. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused 1.1. Vanema kohustus last ülal pidada Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupa...
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Ta...
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed. David Wechsleri järgi on andekas see, kellel on püsivus, nautimisvõime ja eesmärgiteadlikus. Taunitav on see, kui hinnatakse, kuidas õpilane on tekste sõna-sõnalt omandanud, kuid ei hinnata lapse orginaalsust, tema loogilist mõtlemist ja väljendus oskust. ...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale Referaat Õppejõud Karin Kuslap Tallinn 2013 SISUKORD Igal lapsel on huvi ja õigus perekonnale......................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................5 neli arusaama lastest........................................................................................................................6 Lapsevanema õigused ja kohustused...............................................................................................7 HOOLDUSÕIGUSED.....................................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Vanema hooldusõiguste äravõtmine ja selle tagajärjed Referaat Tallinn 2016 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon.....................................................4 2. Hooldusõiguse äravõtmine.......................................................................4 3.Vanema hooldusõiguse äravõtmise tagajärjed.........................................5 3.1 elatisraha(alimendid)..........................................................................5 Kasutatud kirjandus:...................................................................................7 2 Sissejuhatus ...
Täissõnameetod Väikelapsed suudavad õppida lugema samamoodi, nagu nad õpivad aru saama kõnelevast keelest. Täissõnameetod õpetab lapsi lugema sõnade mitte tähtede kaupa laps mõistab kergesti üksikute sõnade tähendust, tähtedest kui abstraktsetest mõistetest on tal raskem aru saada. Täissõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. Kuus reeglit millega peab arvestama: 1. Lugemine olgu nii sulle kui lapsele meeldib tegevus, mitte raske kohustus. 2. Õpeta last lugema vaid siis, kui mõlemad olete rõõmsas meeleolus. 3. Kontrolli last vaid juhul, kui ta sellega ise päri on. 4. Õpeta mudilast ruumis, kus pole tähelepanu kõrvale tõmbavaid asju ja inimesi. 5. Kiida last lugemise lõpuks. 6. Lõpeta lugemine iga kord enne, kui laps tüdib. Esimene poolaasta on soodne aeg alustada lugema õpetamist täissõnameetodil. Laps uurib, mängib ja õpib palju ning tema intellektuaalne areng toimu...
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITAT...
LAPSEVANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Viljandi, 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vanemlus..........................................................................................................................................4 1.1. Vanemluse liigid........................................................................................................................4 1.2 Vanemlik vastutus Euroopa Liidus ...........................................................................................5 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused.............................................................................................6 2.1 Vanemate kasvatuslikud ülesanded............................................................................................6 ...
Perekonnast eraldatud laste sidemete säilitamine koduga Referaat Tallinn SISUKORD .......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1.1 Vanemate õigused ja kohustused............................................................................. 4 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt .................................................................................... 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine.................
Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abieluslmimise tagajrjel. Seda toimingut nimetatakse ka laulatuseks. -Tegevused laulatuse lbiviimis...
Vanemlikud kasvatusstiilid Vanemate kasvatusstiil ja käitumine on väga oluline lapse arengut mõjutav tegur. See, kuidas lapsevanem pakub sooje ja lähedasi suhteid ning kontrolli lapse üle, mõjutab järglast ka tema edaspidise elu vältel. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Lapse kasvukeskkonnast sõltub tema mõttemaailm, hoiakud, väärtused ja suhtumised. Antud referaadis kirjeldangi vanemlike kasvatusstiile, millel on väga oluline roll inimese kujunemisel. Oluline on teemat käsitleda seetõttu, et vanemad hakkaksid mõistma teema olulisust ning seda, kui palju nende käitumine mõjutab lapse tulevikku. Lapse jaoks on väga tähtis roll perekonnal. Vanemad on lapsele eeskujuks ning nende tegude järgi saab laps aru mis on õige ja mitte. Isegi ainuüksi nende emotsioonide järgi kujuneb lapse hoiak. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma las...
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/tä...
Mittetäielik perekond ehk üksikvanemaga pere. Seesuguses perekonnas on vaid üks vanem: kas siis isa või ema ning tema järeltulija/järeltulijad. Üksikvanem võib olla nii lahutatud, lesk kui ka vallaline või vaba-abielu lõpetanud. See perekond on minu arvates nõrgem ja mõjutatavam kui kahe vanemaga pere, kuna kõik kohustused on nüüd vaid ühe vanema kanda ja moraalset tuge pole kelleltki otsida. Taolisi perekonna tüüpe on tänapäeval suhteliselt palju, kuid siiski ei kasva enamik lapsi mitte terve oma lapsepõlve üksikvanema käeall. Enamus mittetäielikke perekondi on tekkinud just järeltulija arenemisperioodil (lahutus, vaba-abielu purunemine vms.). Vähem on vallas sünde ja ühe vanema surma, kuid tuleb ka seda situatsiooni ette. Üksikperekondades on ka mõnikord nii, et üks perekonna lastest võab osa vanema kohustusi enda kanda,kui vanem üksi ei suuda toime tulla (nt. vanem õde või -vend, kes hoolitseb nooremate pereliikme...
Üsna tihti leian end mõtisklemas elumõtte üle. Vaadates maailmas ringi, mõistan, et inimesed siin kummalise Maa peal on üksteisest sootuks erinevad ning leiavad oma elule isemoodi tähenduse. Igal inimhingel on omad tõekspidamised, traditsioonilised põhimõtted - kõik on erinevad isiksused. Ma usun,et lapsevanemaks saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ? Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest, vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub. Iga üks on enda ja oma saatuse peremees, laste saatus sõltub aga neid ümbritsevate inimeste armulikkusest. Ükski laps ei sünni kurjategijana, ükski laps ei sünni ka inglina - ta lihtsalt sünnib. Vanemad on lapse elus väga tähtsalt kohal. Perekonnas õpib laps tundma inimestevahelisi suhteid, omandab oskusi elada teiste inimeste keskel. Kodus kujunevad ma...
SUHTLEMISTASANDID (ERIC BERNE) 1. Tasandite iseloomustus Transaktsioonianalüüsi võttis 1960. aastate alguses kasutusele E Berne. Ta väitis, et igal inimesel on kolm minatasandit: · vanem · täiskasvanu · laps Kõik kolm mõjutavad inimese käitumist. Suhtlusstiil oleneb sellest, millisel tasandil parasjagu ollakse. 1.1. Vanem Käsud, keelud, reeglid, seadused. Vanemlik pöördumisviis tõrelemine ja õrnutsemine. Tugevad küljed: · autoriteetne väljenduslaad · kalduvus asuda õigustetaastaja või kaitsja ossa · veendumus moraalinormide vankumatuses Negatiivsed küljed: · tardunud mõtlemine · autoriteetide ületähtsustamine · enesekriitika minetamine · kamandajatoon · karm ja tõrjuv hääl Enam kasutatavad sõnad: tohib, ei tohi, lõpeta, ära tee, alati, mitte kunagi, vastik, rumal, naeruväärne, suurepärane, tuleks, peaks Vanematasand võimaldab · võimaldab üle võtta reaalne vanemlik roll...
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat. Tulevikus võivad need lapsed samamoodi käituda, kuna väikestele lastele jäävad va...
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esi...
Lapsepõlve tähtsus isiksuse kujunemisel Ma valisin selle teema, kuna ma olen täiesti veendunud selles, et lapsepõlvel on isiksuse kujunemisel kõige suurem roll. Inimese elu saab alguse lapsepõlvest. Lapsepõlv on see, mis jätab inimese elule kogu eluks märgi ja paneb suure aluse isiksuse kujunemisele. Kõik oleneb sellest, kas last on kasvatanud mõlemad vanemad või ainult üks vanem ja ka sellel on suur roll, kas see vanem on ema või isa. Oluliselt mängib rolli ka see, kas lapsel on olnud korralikud vanemad, mis kogemusi laps saanud on, kuidas last õpetatud ja kasvatatud on jne. Vanemad on lastele eeskujuks. Tänu nendele kujuneb välja see kuidas laps näeb perekonna tähendust elus. Mina arvan, et kui lapsel on olemas mõlemad vanemad ja nad on olnud pika elu koos, siis nad on ka sellega lapsele väga suureks eeskujuks. Sellel on hiljem elus väga suur tähendus, laps kes on nii kasvanud tahab enamasti ka tulevikus endale ...
tõepoolest aidanud reisijat ning seisma enda alluvate eest hea maine säilitamiseks.. ,, ... kõne tekst on kaotsiläinud kotis! / ... kaeban teie lennujaama kohtusse!" -väljendab selgitavat vanemat kuigi viimane on samas ka lapsiku käitumise tunnus. Juht peaks vastama ´lapse´positsiooniga. ,,Ma vajan abi, mind tuleb teenindada" väljendab reisija ´abitu lapse´ poolt, millele juht peaks vastama ´hoolitseva ja kaitsva vanemana´. Kuna paremate tulemuste saavutamiseks peaks vältima Vanem-Laps mudelit, peab juht just selliselt tasandilt alustama, et saavutada Täiskasvanu-Täiskasvanu suhtlemistasandit. Elupositsiooni ehk eluhoiaku suhtes oli reisija suhtumine: Mina OK, Sina EI. Mis näitas samuti ka reisija suhtlemisstiili: domineeriv-vaenulik. Juhi õige käitumine peaks olema vastavalt reisijale: Sina OK, Mina EI. Ainult sellisel juhul on juhil võimalik ärritunud reisijat endast(juhist) lugu pidama panna, teda natukenegi kontrollima hakata. Nende vastandlike
Inimene ja inimsuhted Põhimõisted Emtosioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Liigid: 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, ...
Head lapsed need kasvavad vitsata Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad, et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada. On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii...
KUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma..............................
Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta Laps on kodu peegel Ei ole olemas halbu lapsi! Sündides on laps süütu, on halvad eeskujud ja halvad mõjutused. Lapsel on vaja turvatunnet, kui seda kodus pole, siis otsib ta seda mujalt ja tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas ha...
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldat...
Vanemlus ja kasvatus 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimiva perekonna tunnused: · dünaamilisus,paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustele · vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused · vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi · võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi · toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine · kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid · suhete komplementaarsus (tõiendavad teineteist) · vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalne perekond: · puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline · suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus pe...
Karistamine Selles kirjandis räägime nii mõnegi jaoks üpris valusast teemast karistamisest.Et kas karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga. Piibeliki on öeltud " Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge" kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta. On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hilje...
Laiedatud perekond-Neg:perekonnaliimeid rakse asendada,1lapsevanema haigus vi pikaldane äraolek muudab perekonna toimetuleku keeruliseks. POS:ühine majapidane ja töödejaotus võimaldab hoolitseda laste ning vanurite eest.Üksikvanemapere-Pos:vanem saab rohkem lapse tähelepanuNEG:last võidakse koolis või kuskil norida et tl ühs vanemat pole.Lasteta abielupaar-POS:neil on aega rohkem teineteisele,saavad teha mida iganes tagavad.NEG:siis ei ole inimesed vb nii vastutustundlikud kui ad on siis kui neil on laps.R.Sternberg-keskendunud komponentidele.Arastus sisaldab intiimsust,pühendumist ja kirge.Tema aravtes erinevad armastussuhted selle poolest,mil määral armastajad neid suhteid kogevad.Intiimsust iseloomustab avatus,usaldus ja julgus olla aus partneri ja enda vastu.Ideaalse armastuse korral palub suhe sügavat intiimsust,kaaslane on seksuaalselt kõitev ja armastajd on valmis hoidma suhet ka tulevikus.Nii pole aga tühjas armastuses,kus part...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja e...
Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas. Seega pean vajalikuks luua loomulik ja vaba suhtlemine enda ja lapsevanema vahel. Väga olulisteks omadusteks enda puhul pean avatust ja ausust. Isegi, kui rühmas on palju lapsi, püüan tähelepanu pöörata igale la...
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline...
Liivalaia Gümnaasium Referaat Vanemate osa laste kasvatamisel 2008õa Sisukord Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest lk3 Vanema kohustused igaühe vaba valik? lk4 Vanemate roll laste elus lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest Pahatihti mehed ei taha või ei pea vajalikuks maksta naisele, või õigemini lapsele, alimente ning naine ei viitsi jamada kohtu kaudu elatusraha väljanõudmisega. Kohut käia on ju üsna tüütu. Kuigi on tõenäoline, et naispool selle kohtuasja võidab, kui mehel pole just väga head advokaati naisele vastu panna, on vaja emal enne palju pabereid korda ajada. Alates hagi 2 koostamisest ja lõpetades lapsele tehtud kulutuste tõestamisega, muidugi tuleb vahel tõestada ka isadust, sest mehed kasutavad kõiki võimalusi...
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted, truuduse ja usa...
1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimiva perekonna tunnused: dünaamilisus paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustele vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata ...
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnas...
Kui palju vajab laps järelvalvet? Laps vajab järelvalvet, et ei tuleks probleeme suitsetamise ja narkootikumidega.Lapsel peaks olema kindel koju tuleku aeg.Näiteks talvel 21.30 ja suvel 22.30.Lapsel peaks olema karistus kui ta on midagi valesti teinud.Karistuseks sobiks üks päev koduaresti.Liiale ei tohi koduarestiga ka minna.Lapsevanem ei tohiks hakkata lapsele helistama iga tunni tagant see võib lapsele vastu hakkata.Lapsel peaks kindlasti telefon olema, et vanema saaks alati lapse kätte.Näiteks midagi teatada või laps saaks teatada, et jääb koju hiljaks.Lapsel ja vanemal peaks olema usaldusväärne suhe, et laps saaks oma mured ära rääkida.Siis on võmalik selle murega tegeleda.Kui lapsele ültse järelvalete mitte anda siis võib laps minna üle meelikuks.Arvab, et võib käia väljas siis kui tahab ja tuleb siis kui tahab.Niimoodi võib tulla probleeme suitsetamise ja joomisega ja veel võimalik, et veel hullemaga.Kui on selline as...
Teismeliseiga on arengut ja muutusi täis aeg, mille vältel noor täidab teatud eluülesanded, mis on vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja - väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid. Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa pare...
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise läbi tegema ka KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl enesetee...
Kuresaare Ametikool Teeninduserialade osakond P-2 Maria Maripuu LAPSENDAMINE Kirjand Juhendaja:Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Vahel on nii, et ühed vanemad annavad lapsele elu ja teised vanemad peavad aitama lapsel seda elu elada. Meie ühiskonnas valitseb arusaam, nagu sünniksid soovimatust rasedusest soovimatud lapsed, kellel ei ole väljavaateid heale elule. Just sellisest nägemusest lähtudes peetakse teinekord võimalikuks rääkida sündimata inimeste tapmisest kui halastusteost. Ei ole olemas soovimatuid lapsi, on olemas vanemad, kes ei soovi oma last. Eesti Vabariigis võib järjekord vastsündinu adopteerimiseks väldata mitu aastat, samal ajal kui igal tööpäeval sureb abordi tagajärjel umbes 30 last. Tänases Eesti seadusandluses puudub regulatsioon, mille alusel võiks aborti kaaluvale emale soovitada lapsest loobumist adoptsiooni kasuks. Ema võib küll anda nõusoleku lapse l...
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
annaabi.ee 
