Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Head lapsed - need kasvavad vitsata (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Head lapsed – need kasvavad vitsata


Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad , et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada.
On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada – anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii teha ei tohi ja mis sellise käitumisega kaasneda võib. Lõpuks ei saagi laps aru, et mis ta siis ikkagi valesti tegi ja arvab , et teda karistati ilma asjata. Tihtipeale laps solvub vanema peale, läheb oma tuppa ja vahel isegi nutab . Selline asi tekitab lapses viha ja vastuhakku oma vanematele ning lapsest saab kibestunud ja endasse tõmbunud inimene.
Palju mõistlikum on lapsega pärast ta pahategu rääkida, seletada, mis ta valesti tegi. Kui lapsega suhelda, siis saab ta oma teo tõsidusest ja veast palju paremini aru, sest siis ta hakkab oma teo üle järgi mõtlema ja mõistab, et tegi valesti. Füüsiline karistamine minu arvates ei aita. Aga see on kindel, et lapse jaoks tuleb paika panna kindlad reeglid, mille järgimist tuleks neilt nõuda. Nii nad harjuvad sellega, et nad ei saa teha alati nii nagu tahavad, on teatud piirid, millest nad ei tohi üle minna ja et neil tuleb ka teistega arvestada. Laps peab teadma, mis on õige ja mis vale, siis te teab ka kuidas käituda. Aga need reeglid ei tohiks olla liiga karmid, sest ka lapsed vajavad vabadust ja nad tahavad ise ka oma elu üle otsustada. Sellised lapsed on tihtipeale palju elurõõmsamad ja nad oskavad ka suhelda ja käituda palju paremini. Nad tahavad käituda hästi, sest neile meeldib, mitte selle pärast, et vanemad neilt seda nõuavad ja et nii peab .
Ma arvan, et head lapsed kasvavad vitsata. Last tuleb osata kasvatada ja suhtlemine on kasvatuse juures väga oluline. Nii on vanemate ja lapse vahel hea suhe, ei ole kibestumust ega vihkamist. Lapsed on rõõmsad siis, kui nendega ei käituta halvasti ja neid üritatakse mõista. Tihti vanemad lihtsalt ei suuda enda jaoks piire paika panna, et kui kaugele tohib lapse karistamise juures minna ja tehakse tihti lapsele ülekohut.
Head lapsed - need kasvavad vitsata #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sakugirl Õppematerjali autor
kirjand teemal : head lapsed - need kasvavad vitsata

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta
3
docx

Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta

tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas hakata asju paika sättima. Üks normaalselt kasvatatud laps ei otsi omale kahtlase taustaga sõpru, tal võib selliseid kooli- ja klassikaaslaste seas olla aga ta ei otsi nendega lähemat kontakti väljaspool kooli

Pedagoogika
Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata
1
pdf

Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata?

Head lapsed kasvavad vitsaga või vitsata? ,,Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24.

Kirjandus
Kas head lapsed kasvavad vitsata-Essee
2
doc

Kas head lapsed kasvavad vitsata? Essee

Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema ­ neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on

Eesti keel
KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD
26
docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

Seega esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Kodus ema hoole all algab lapse kõlbeline arenemine, ta õpib tundma õiglust, ausust, armastust ning kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne, mida peab ta hiljem tundma oma kaaskodanike vastu. Perekonnas kasvades, omandab laps ühiskondliku elu algmõisted, siin õpib ta painduma korra alla, õpib mõistma seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus

Pedagoogika
Nimetu
4
doc

Nimetu

kasutatakse. Oluline reegel on, mida parem distsipliin, seda vähem tuleb last karistada. Kuna kui lapsel on teada kindlad piirid, mida tohib teha ja mida mitte, siis on ka vähem karistamist. Pole põhjust, et karistada. 4. MILLEGA NÕUSTUD, MILLEGA MITTE JA PÕHJENDA OMA ARVAMUST? Nõustun sellega, te väga oluline on lapsega tegeleda ja suhelda ning näidata lapsele, et armastad ja hoolid temast. Siis lapsed lihtsalt käituvad hästi ja vanemad ei pea nii palju nende pärast muretsema. Lapsed on rõõmsameelsed ja sõbralikud, kui vanemad näitavad omapoolset huvi laste vastu ja kiidavad neid, kui nad on midagi hästi teinud. Paljude autori seisukohtadega ma olen nõus, sest need on hästi ära seletatud ja usun, et need peavad ka päris elus paika. Kuna ma ise pole veel lapsevanem siis ei oska omalt poolt argumente lisada ega ka autori poolseid võiteid ümberlükata

Kategoriseerimata
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Ka iseenda vastu suunatud agressioo-nivormid, näiteks toitumisprobleemid, "agressiivsus " ja endale vigastuste tekitamine jne., on peamiselt tüdrukute probleemid. "vägivald" tihti süno- Silmapaistvalt agressiivse ja kriminaalse taustaga lapsed käituvad selliselt ka Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. See- nüümidena. täiskasvanuna. Kahel kolmandikul kriminaalse ja asotsiaalse taustaga ga ei ole tegemist algselt täiesti negatiivse mõistega. Täna-

Avalikud suhted
Agressiivne laps ja käitumine
20
docx

Agressiivne laps ja käitumine

peaasi, et teiste hulgast välja paistab. „Tähelepanu äratamiseks on ta valmis peaaegu kõike tegema: klassi tolaks hakkama, oma õpiedukust ohtu seadma, et aga kaaslaste silmis teatud positsiooni säilitada, tundi segama, ehkki teda seepärast järjekindlalt karistatakse, ning taskuraha eest endale kaaslasi ostma.“ Karistamisele selline laps ei allu, pigem peab ta karistusega kaasnevat tähelepanu väärtuslikuks tasuks. Parimaks karistuseks on tähelepanuäratamiskatsete ignoreerimine. Need lapsed vajavad hoopis positiivseid kordaminekuelamusi. Nartsissistlik laps käitub agressiivselt siis, kui keegi kahtleb tema julguses. Tema vägivallategude ohvrid on täiesti süütud inimened, kasvõi esimene vastutulija. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 9 – 10). Haiglast eneseimetlejat peetakse seltsivaks, sest ta kuulub kindlapiirilisse noortekampa. Tema kollektiivsustunne ning inimsuhted on siiski petlikud. Kampa hoiab koos pigem sõltuvustunne ja kättemaksukartus

Arenguõpetus
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

Vahetevahel järelandlikkus toob ellu värvi ning rõõmu. Kahjulikuks muutub see siis kui järelandlikkus muutub krooniliseks või automaatseks käitumiseks. Mõisted hellitamine ja liigne järelandlikkus ei ole samad mõisted. Hellitatud laps on selline, kelle käitumine häirib täiskasvanuid, nad käituvad nõudlikult, tänamatult, enesekeskselt ning segavad vahele. Liigses järelandlikkuses kasvanud lapsed on tihtipeale väga võluvad ja hästikasvatatud käitumisega. Arvatakse, et liigne järelandlikkus on rikaste probleem, kuid seda esineb igas klassis. 2 Liigse järelandlikkuse näitajad: · Vanemad teevad lapse eest asju, mida peaksid nad ise tegema või oskama · Lastele ei panda koduseid kohustusi · Lapsed saavad endale kõik riided, mida tahavad

Lapse areng




Kommentaarid (4)

sakugirl profiilipilt
sakugirl: tegelikult on õppeaine natukene vale, see on 10. klassi perekonnaõpetus, sellepärast vb ka liigne lihtsus
23:58 17-03-2010
1basH profiilipilt
1basH: Ei ole päris keskkoolitase, aga kirjand on kirjand.
22:08 04-03-2010
Monika8 profiilipilt
Monika8: Kirjandiks sai häid mõtteid.
09:21 26-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun