Head lapsed - need kasvavad vitsata (4)

Head lapsed – need kasvavad vitsata

Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad , et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada.
On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada – anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii teha ei tohi ja mis sellise käitumisega kaasneda võib. Lõpuks ei saagi laps aru, et mis ta siis ikkagi valesti tegi ja arvab , et teda karistati ilma asjata. Tihtipeale laps solvub vanema peale, läheb oma tuppa ja vahel isegi nutab . Selline asi tekitab lapses viha ja vastuhakku oma vanematele ning lapsest saab kibestunud ja endasse tõmbunud inimene.
Palju mõistlikum on lapsega pärast ta pahategu rääkida, seletada, mis ta valesti tegi. Kui lapsega suhelda, siis saab ta oma teo tõsidusest ja veast palju paremini aru, sest siis ta hakkab oma teo üle järgi mõtlema ja mõistab, et tegi valesti. Füüsiline karistamine minu arvates ei aita. Aga see on kindel, et lapse jaoks tuleb paika panna kindlad reeglid, mille järgimist tuleks neilt nõuda. Nii nad harjuvad sellega, et nad ei saa teha alati nii nagu tahavad, on teatud piirid, millest nad ei tohi üle minna ja et neil tuleb ka teistega arvestada. Laps peab teadma, mis on õige ja mis vale, siis te teab ka kuidas käituda. Aga need reeglid ei tohiks olla liiga karmid, sest ka lapsed vajavad vabadust ja nad tahavad ise ka oma elu üle otsustada. Sellised lapsed on tihtipeale palju elurõõmsamad ja nad oskavad ka suhelda ja käituda palju paremini. Nad tahavad käituda hästi, sest neile meeldib, mitte selle pärast, et vanemad neilt seda nõuavad ja et nii peab .
Ma arvan, et head lapsed kasvavad vitsata. Last tuleb osata kasvatada ja suhtlemine on kasvatuse juures väga oluline. Nii on vanemate ja lapse vahel hea suhe, ei ole kibestumust ega vihkamist. Lapsed on rõõmsad siis, kui nendega ei käituta halvasti ja neid üritatakse mõista. Tihti vanemad lihtsalt ei suuda enda jaoks piire paika panna, et kui kaugele tohib lapse karistamise juures minna ja tehakse tihti lapsele ülekohut.