Kirjand lapse kasvatamisest. (0)

Üsna tihti leian end mõtisklemas elumõtte üle. Vaadates maailmas ringi, mõistan, et inimesed siin kummalise Maa peal on üksteisest sootuks erinevad ning leiavad oma elule isemoodi tähenduse. Igal inimhingel on omad tõekspidamised, traditsioonilised põhimõtted - kõik on erinevad isiksused . Ma usun,et lapsevanemaks saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ?
Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest , vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub . Iga üks on enda ja oma saatuse peremees, laste saatus sõltub aga neid ümbritsevate inimeste armulikkusest. Ükski laps ei sünni kurjategijana, ükski laps ei sünni ka inglina - ta lihtsalt sünnib. Vanemad on lapse elus väga tähtsalt kohal. Perekonnas õpib laps tundma inimestevahelisi suhteid, omandab oskusi elada teiste inimeste keskel. Kodus kujunevad maailmavaade, moraali, iseloomu ja huvide alused.
Vanemate eeskuju on lapsele väga suur mõju. Kui vanemad on enamasti alkoholisõltuvuses, siis lastest ei ole midagi paremat loota . Kuid on ka neid, kelle perekonnas on vanemad kõrgelt haritud ning neil on kindlad põhimõtted ja keelud, ka lastest võib sama tulevikku loota. Usun, et kõikide vanematele on probleemiks, kui laps jõuab teismelise ikka. Üldjuhul ei tunne vanem oma last äragi, kuna ühiskond on niivõrd teda mõjutanud . Teismelisele on jällegi probleemiks vanemad, kuna tihti peale tunnevad nad, et neid ei mõisteta. Tean perekonda, kus lastelt pole midagi nõutud, kellel ei ole vastutust ega kodutööde tegemise kogemust, ilmselt pole ka tulevikus neil lihtne tööd leida.
Vabakasvatus kui meetod annab vabaduse lapsele, mitte teda kasvatavale täiskasvanule. Minule ütleb see mõiste, et laps tunneb end vabana, kuid vanemad suunavad ja hoiavad last kontrolli all kaudsel teel. Laps peab ise kõik ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Vabakasvatus nõuab rohkelt aega, vanemate ja laste tihedat suhtlemist.
Ma usun, et ei ole olemas õiget ega valet kasvatust. Iga vanem kasvatab oma last omamoodi. Lapse kasvatusmeetotid ei sõltu ainult vanematest, vaid rohkesti ka keskkonnast kus laps viibib, kuigi vanemad on lapse elus väga tähtsal kohal. Vanemate eeskuju ja pereprobleemid kaasnevad ka lapse ellu. Ma arvan, et järgida tuleks kindlaid reegleid, kuid samas tuleks lasta lapsel tunda end vabana ja nautida täielikult lapsepõlve.