50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
keegiasi
Õppematerjali autor
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate
Abieluvaralepinguga vidakse kindlaks mrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade hisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud vi omandatav vara on hisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade hisvara vallata, kasutada ja ksutada; 4) kuidas abikaasade hisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused lalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised igused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 7.)Lahutatud abikaasa, kes ei ole suuteline ennast lal pidama, vib taotleda, et tema endine abikaasa aitaks teda vastavalt oma vimele, vimalustele ja varale lal pidada. Kui abikaasad ei jua elatise suuruses kokkuleppele, mistab selle vlja kohus he abikaasa ettepanekul. Elatist vib maksta kas hekordse vljamaksena vi osamaksetena. 8.)Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende hise
esitamist, abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides PSA ees oma tahet sõlmida abielu, PSA esitab mõlemale poolele küsimuse, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida, siis kuulutab PSA, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad ning kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse. Abielu õiguslikud tagajärjed: 1. Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: l) abieluline kooselu; 2) nime valimise õigus. 2. Abikaasade varalised õigused ja kohustused: 1) perekonna ülalpidamiskohustus; 2) kulutuste hüvitamise välistamise eeldus; 3) abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel; 4) abikaasade hoolsuskohustus; 5) abieluvarasuhe. Abieluline kooselu- kohustus elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku
Maakohus kinnisel kohtuistungil Lapsendamissaladuse hoidmine Lubatud muuta lapse nime Õigusõpetus PÄRIMISÕIGUS MÕISTED! Pärimisõigus – reguleerib isiku surma korral tema vara üleminekut teistele isikutele Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teistele isikutele üle läheb Pärandi avanemine – isiku surm või surnuks tunnistamine Pärija – saavad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud Pärand – isikule kuulunud varalised õigused ja kohustused Pärimiskõlbmatus – isik, kes on kohtu kaudu tunnistatud negatiivse isikuna (kuritegu pärandi vastu suunatud, nimelt isiku tapmine; on testamenti sundinud ümber kirjutama) SURNUKS TUNNISTAMINE Tsiviilkohtumenetlus Andmeid isiku elusoleku kohta ei ole 5 aastat Hukkus õnnetusjuhtumi tagajärjel – andmeid ei ole 6 kuu möödumisel tema kaduma jäämisest Sõjategevus või loodusõnnetus – 2a. jooksul sõjategevuse või
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek;
Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud ja isast, kes on tema eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Too 4-5 näidet vanemate õigustest ja kohustustest. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse ees, hoolitseda lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse Too näiteid, millistel tingimustel saab last
sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24) · Kehtib põhimõte, mille kohaselt abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel määramata ajaks
samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. 4 Põhipõhjuseks, miks kohus vanema hooldusõiguse ära võtab, on vanema alkoholi- või narkootikumide kuritarvitus ning (seeläbi) laste hooletusse jätmine ehk siis, kui vanem on oma õigusi kuritarvitanud või jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt. Üldjuhul kohtud kaaluvad vanema hooldusõiguse äravõtmisel enne otsuse tegemist hoolikalt lapse huvisid ja heaolu ning rakendatud meetmete tulemuslikkust. Ka Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vanemalt isikuhooldusõiguse äravõtmine lapse hooletusse jätmise tõttu ja juhul, kui vanem mingil põhjusel ei ole suuteline lapse eest teda ohustamata hoolitsema, on siiski äärmuslik abinõu, mida rakendatakse üksnes siis, kui on ilmne, et
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid