50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hellanunnu
Õppematerjali autor
PEREKONNA FUNKTSIOONID 1) PEREKONNA KIJRELDUS: Ema (42), isa (44), kaks tütart (10 ja 19) ning kolm poega (13,16 ja 21). Tütred ei saa omavahel eriti hästi läbi, nääklevad koguaeg ning emale ja isale see ei meeldi, et vanem tütar julgeb midagi öelda. Kaks vanemat poega ei ela pere juures, kuid siiski suhtlevad kõik omavahel tihti ja saavad läbi. Vanemad pole abielus ning neil puudub ka otsene kontakt omavahel, ei suhtle nii nagu vanemad peaksid. Kui vanemad on tööl, on täitev ,,ema" roll vanemal tütrel, kes hoolitseb nooremate eest ning teeb kodus vajalikud asjad ära enne, kui saab ise õppima hakkata. Kuid pere on kokkuhoidev ja aitavad üksteist. 2) 1. Soojätkamise funktsioon - See on enamvähem täidetud funktsioon, majandusliku poole pealt on kõik väga korras, alati hoiavad ja toetavad üksteist ilma vastusoovita, neil on tähtis, et kõik on õnnelikud. Emotsionaalse poole pealt ei ole nii korras, s
viisil, millal, kellega suhelda) funktsioneerimise - reguleerib perekonna igapäevast tegutsemist - võimaldab suhete püsimist pereliikmete vahel. Perekond kui süsteem sisaldab mitmeid allsüsteeme. Perekonnas võib leiduda allsüsteeme, mille liikmeid ühendavad : - sama sugu - kuulumine samasse põlvkonda - sarnased huvid 1 - sarnased funktsioonid Perekonna erinevad funktsioonid realiseeruvad erinevate allsüsteemide kaudu. Iga pereliige võib samaaegselt kuuluda perekonna mitmesse allsüsteemi. Samal isikul võib erinevates allsüsteemides olla erinev võimutase, erinev roll. Rollid perekonnas peavad olema komplementaarsed, vastastikused : - poeg peaks käituma nii, et isa saaks käituda isarolli kohaselt (ja vastupidi) - abikaasa peaks käituma nii, et teine abikaasa saaks käituda partnerina
2012 Referaat Perekonna käsitlus erikultuurides Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid. Enamasti on peres 3-7 pereliiget. Perekond toimib kui grupijuht on hea. Perekonna ülesandeks on Jüri laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia. Sugulussuhted eri kultuurides on olnud läbi aegade ja kultuuride väga erinevad. Üldiselt kirjeldab sugulussuhteid 5 muutjat: · korraga lubatud kaasade arv · milliste sugulaste vahel on lubatud abielusuhted · põlvnemise ja varanduse ülemineku mehhanismid · abikaasade elukoht ja seotus kaasade van
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Laiendatud perekond tavaliselt kolm erinevat kooselavat põlvkonda Leibkond vs perekond Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistad end üheks leibkonnaks. Leibkonna võivad moodustada lühemaks või pikemaks perioodiks sõbrad, õpingukaaslased vms. Leibkonna põhitunnus on elu ühises ruumis majapidamistöid ja -kulusid jagades. Omaette leibkonna moodustab ka üks inimene. Perekonna funktsioonid O'Donell (2002): kaitse ja hoolitsemise f, majanduslik f, seksuaalsuhete reguleerimise f, laste kasvatamise f, sotsiaalse kontrolli f, poliitiline f ja sotsiaalse staatuse andmise f. Pere funkt. Täitmine tähendab alternatiivide tunnistamist, pidevaid läbirääkimisi ja kokkulepete sõlmimisi, kompromisside tegemist omavahel võistlevate soovide ja huvide vahel ajalises ning rahalises defitsiidis. Erinevad kooseluvormid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
1. Abikaasade allsüsteem 2. Vanemate allsüsteem 3. Laste allsüsteem Allsüsteemid ei pruugi koosneda nendest inimestest, kes loogiliselt seal olema peaksid. (nt vanim laps võtab ema toetamiseks kaasvanema rolli, tihti on ema nii ema kui ka isa eest). Ühesooliste vanemate puhul on tihti üks naiselikumate ja ema funktsioonidega ja teine vastupidiselt mehelikum ja isa funktsioonidega. Abikaasade allsüsteem (formeerub ajalooliselt kõige esmasena). Funktsioonid on: Asendada lapsepõlves kogetud lähedussuhet täiskasvanueale loomulike (lähedus)suhetega (inimese jaoks üks olulisemaid vajadusi). Lähedussuhted on need, mis panevad enesele teist otsima. Üksinda olek tundub tõenäoliselt nö paradiisist väljaajamise tundena. Partneriks valitakse inimesi, kellega kõige tõenäolisemalt saab korrata neid lähedusviise, 1. mis vanematega (peamiselt vastassoost vanemaga) oli, 2
n võimalus puhata tööst ning majapidamiskohustustest. Larson ja Seepersad (2003) vaba aeg (leisure) on tegevus, mis toimub väljaspool tööd, koduseid kohustusi ja kooli. See on aeg, mida inimesel on võimalik sisustada talle meeldival viisil. See on aeg, mil inimesed tegelevad vabalt valitud tegevusega. Vabaks ajaks ei arvestata aega, mis kulub kohustuslikele tegevustele ning esmaste vajaduste rahuldamiseks(magamine, söömine jne). Vaba aja funktsioonid peres läbi elutsükli: *kiindumus ja emotsionaalne seotus *lähisuhetega seotuöt enese defineerimine *inimestevaheline vastastikmõju *stressiga toimetulek *sotsiaalne toetus Vaba aeg võib olla aeg, mida veedavad koos vanemad ja lapsed, abikaasad/kooselupartnerid, õed-vennad, sugulased. See defineerib suhete iseloomu, mõjutab personaalset ja sotsiaalset arengut ning annab võimalused rollivabaduseks suheteks. Institutsionaalne pere: Enne 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid