100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
patsiplika
Õppematerjali autor
Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ema ja isa tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega. Lapsed tahavad olla koos oma vanematega, rääkida neile oma muredest ja rõõmudest. Sageli lapsed isegi ei soovi, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et nad lihtsalt oleksid nende läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda,
perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle – ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. (Tuuling 2007) Isa peab olema lapsele kättesaadav, sest ta mõjutab suuresti lapse arengut. Ema ülesanne on kaasata isa lapse kasvatusse igal võimalusel, sest kui last kasvatab ainult üks vanem (kas siis ainult ema või isa), võib lapse areng olla ainult ühepoolne. 6 2.1. Isa ja ema rolli iseärasus Vanasti oleks isa jäänud võrdluses emaga kindlasti kaotajaks. Ema on lapse kandja, kasvataja, toitja ning saab kontakti lapsega palju varem kui isad. Samuti on naise tööks olnud laste kasvatamine juba üle saja aasta. Sellel ajal kui mehed käisid tööl ja tagasid
kasvatamise ja heaolu eest vastutavad siiski mõlemad vanemad, mitte ema üksi, kuigi see võib tänase ühiskonnakorralduse juures nii paista. Lapsed on meie rõõm ja valu, meie tulevik. Hoidkem ja kaitskem siis neid, et nad oleksid rõõmsad ja terved. Ärgem kakelgem kohtu kaudu, kes ja kui palju peab lapsele elatusraha maksma. 3 Vanemakohustused igaühe vaba valik? Enamik inimestest nõustuvad arvamusega, et koos lapse saamisega on vanem võtnud endale kohustuse hoolitseda lapse eest tema täiskasvanuks saamiseni. Seda ka siis, kui vanem on pere juurest lahkunud ja loonud uue pere. Elatisraha maksmist ja saamist peeti loomulikuks toiminguks, mida ei peaks kumbki pool vanematest häbenema. 4 Vanemate roll laste elus Laps vajab, vähemalt kümnel eluaastal, mõlemat vanemat., et õppida selgeks rollikäitumine, omandada rolliootused ning kogeda tundeelu
tüdrukutel koolis kohaneda. Näiteks need lapsed, kel oli esimeses klassis probleeme, saavutasid teises klassis, kui isa nendega rohkem tegeles, paremaid tulemusi. Uuringud näitavad veel, et emadel on hüperaktiivsete lastega palju raskem hakkama saada kui isadel. Kuigi isa osalus ei väldi kõiki probleeme koolis, siis on lähedase isasuhtega lastel eelisi paremini hakkama saamise osas. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Lapsevanema ja lapse vaheline mäng on aluseks sellele, kuidas laps õpib teiste inimestega suhtlema. See on vahend lapse positiivseks emotsionaalseks arenguks. Emotsionaalne väljendumisvõime on aga aluseks headele suhetele omavanustega. Isa roll lapse emotsionaalses arengus on sama tähtis kui ema oma. Isa võime olla lapse algatusele vastutulev on tihedalt seotud lapse populaarsusega. Siin on kõige aluseks vastastikune võta-ja-anna mäng. Kui isa on domineeriv ja kontrolliv, ei õpi laps efektiivseid sotsiaalseid oskusi.
..................................................................................... 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.......................................
Esiteks bioloogiline isadus (isa kui sigitaja). Kui räägime isast, kes ise oma lapsi kasvatab, siis on siin kõik mõistetav, tunduvalt keerulisemaks muutub antud teema aga näiteks spermadoonorluse puhul. Teiseks võib välja tuua sotsiaalse isaduse. Sel puhul tunnistab mees end isana, käitub isana ja on ka juriidiliselt lapse hooldaja. Samas ei pruugi sotsiaalne isa olla lapse bioloogiliseks isaks. Kolmandaks on psühholoogiline isadus. Siin määratletakse meest isana juhul, kui laps näeb temas isa ning tal on isaga püsiv usalduslik kontakt. Psühholoogilise isaga suhtleb laps pidevalt. Tänapäeval ei pruugi need erinevat tüüpi isadused aga alati kattuda. Näiteks kui mehel on enam kui üks paarisuhe, siis võib peres olla sageli puudu üks bioloogiline vanem. See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust. Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vajavad juhtimist ja julgustamist
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid