Laps ja vanem (1)

Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest , sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted?
Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu . Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: „Kasvatuses on peamine eeskuju, selleta ei saa läbi ükski õpetus ega veenmine .“ Vanemad annavad lapsele edasi rahvuskultuuriga seotud oskusi ja teadmisi. Siin on kandev roll eriti naisel, kes õpetab enamjaolt lapsi laulma, lugema, kirjutama, käsitööd tegema jne.  Mõlemal vanemal on osa oma lapse välja kujunemises. 
„Kasvatus peab olema niihästi õrn kui ka vali, kuid mitte külm ega pehme,“ on öelnud J. Joubert. Vanemad peavad hästi tundma piire ehk kui palju last keelata. Lapsega tuleb käituda kui inimesega. Tuleb anda lapsele soojust ja armastust, samas hoiduda liigsest hellitamisest. Liiga hellitatud lapsed muutuvad teiste suhtes isekateks. Balsaci „Isa Goriot “ räägib isast, kes elas ainult oma tütarde jaoks. Ta täitis kõik nende soovid, kükitades ise pisikeses näruses pansionaadis. Ja mis sai ta neilt vastutasuks? – isegi isa hauale nad ei ilmunud. Seetõttu peavad vanemad tegema väga raskeid otsuseid – otsustama, mis meetoditega oma väänikuid kasvatavad.
Isadel on perekonnas kandev roll. Lapsele on olulised nii ema kui ka isa, kuid ema on tavaliselt see, kes lohutab ning kuulab. Isad loovad aga korra, et perekond koos püsiks. Tammsaare romaani „Tõde ja Õigus“ esimeses osas olid keerulised suhted poegade , tütarde ning isade vahel. Nagu tänapäevalgi, austati isasid rohkem kui emasid. Emad on hoolitsevad ning pole nii karmid kui isad. Muutunud on vaid see, et naised on tänapäeval palju eneseteadlikumad kui varem ning ei lase endale nii kergelt pähe istuda. Mari, teosest „Tõde ja Õigus“, oli ka hoolitsev oma lastega, kuid samas ei lubanud ta lastel ilma isa loata palju teha. Isalt kartsid lapsed isegi midagi küsida. See näitab, et isade roll on perekonnas tähtsam ja lapsed austavad isasid rohkem.
Laps ei suuda kasvada ilma vanemateta, ta vajab endale eeskuju. Sest seda eeskuju järgib laps kogu elu, kas siis alateadlikult või teadlikult. Teismelise east alates suhtlevad lapsed oma vanematega juba nagu võrdne võrdsega, kuid ei tohi unustada tõsiasja, et vanemaid tuleb austada!