Õigus mõlema vanema hoolitsusele. (0)

Õigus mõlema vanema hoolitsusele.
Essee
Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal.
Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega , välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted , truuduse ja usaldusväärsuse küsimused.Aga kahjuks on palju selliseid peresid, kus vanemad , halvustavad , kritiseerivad ja teevad maha teineteist .Vanematevahelised pinged tekitavad lapele pinget ja stressi.Tekivad tervisehädad ja koolisprobleemid.
Vanem, kes on lahkunud välismaale tööle, tekitab lapsele palju probleeme, ilma et ta sellest ise arugi saaks. Põhikooliealistel ei piirdu vanemast lahusolek ainult igatsusega, vaid õpetajad näevad osal õpilastel teisigi muudatusi: hinded lähevad kehvemaks, tekivad käitumisprobleemid ja popipäevad. Üksinda kodus peret majandaval vanemal kasvavad kohustused üle pea, tal ei jää piisavalt aega lapse järele valvata, teda abistada ja kontrollida. Lapsed peavad seetõttu saama liiga ruttu täiskasvanuks. Üksi kodus olles peavad nad endaga ise hakkama saama.
Tähtis on lapsevanemate harimine, et nad mõistaksid, mida võib lapse arengule kaasa tuua pere välismaale minek. Lastel võiva tekkida järgmised probleemid: üksindus, raskused kontaktide loomisel, vanemliku kontrolli puudumine, alkoholi-narkoprobleemid, usalduse puudumine. Last võib perekonnast eraldada ainult siis, kui see on lapse enda huvides. Näiteks, kui perekond kohtleb last vägivaldselt või julmalt. Tänapäeval ilmneb palju koduvägivalda,enamasti võivad just vaesus ja töötus suurendada vanemate stressi sedavõrd, et pinget maandatakse oma laste peal. Enamasti need lapsed on vaiksed endasse tõmbunud, õpiedukus kehv . Neid lapsi peaks märkama ja vajadusel kuidagi abiks olema. Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt. Lapsel peab olema kindel elukoht ka siis, kui vanemad elavad lahus. Paljud seda ei mõista ja solgutavad last ühest kodust teise. Lapsed on segaduses,pinges ja kurnatud . Elukoha valikul tuleb lähtuda lapse huvidest. Igal juhul tuleb elukoha küsimust arutada lapsega. Lahendus peab olema lapse jaoks parim. Tihti on nii ,et vanemad ei küsi lapse arvamust.Kõik otsustatakse tema eest ise ära. Laps pannakse fakti ette ja ta peab nõustuma vanemate tehtud otsustega, mis tehti tema eest. Lapsed ei ole rumalad ega võimetud omama enda arvamust olukorra kohta ja kus tahetakse elada. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Kui lapse huvid ei ole ohus, peab laps saama suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad elavad lahus, vanemate läbisaamine on halb või vanem elab välismaal. Kui suhtlemine vanemaga valmistab lapsele hirmu või on muul põhjusel vastumeelne, siis tuleks sellest teada anda täiskasvanule, keda usaldadakse (teisele vanemale, vanavanemale, sugulasele, õpetajale, kasvatajale, arstile , treenerile, psühholoogile, sotsiaaltöötajale vmt). Last ei tohi sundida suhtlema vanemaga, keda ta kardab . Lapsele on kõige olulisem ja teda aitab lahutusega toime tulla see, kui ta näeb ja kogeb , et tema vanemad, elades küll eraldi, kohtlevad teineteist lugupidavalt, ta saab pöörduda vabalt mõlema vanema poole ja nad hoolivad temast ning vanemad suudavad koos olles vestelda sõbralikud. Lapsel on küll omad õigused aga samas tal on ka kohustused.Ta peab oma vanemaid, kasvatajaid ja teisi pereliikmeid abistada vanusele vastavalt. Kodustes majapidamistöödes kaasalöömine aitab lapsel areneda ja valmistuda iseseisvaks eluks. Majapidamistööd ei tohi olla talle ohtlikud ega segada kooliskäimist. Sageli lapsed tunnevad, et tööd mis nad kodus teevad on karistus neile. Nad teevad seda vastumeelselt.Aga samas on ka neid kes teevad seda, et valmistada vanematele head meelt . Lastel on oma õigused ja kohustused aga ka lapse vanematel on oma õigused ja kohustused. Nende kohustus on last kasvatada, arendada ning tema eest hoolitseda. Vanemad vastutavad lapse üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last ei kehaliselt , vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta last hooletusse. Ta ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. Tähendab, et kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud.Vanem ja laps peavad teineteist toetama ja teineteisest lugupidama ning arvestama teineteise huvide ja õigustega.