Raha ja valuutakursid Turumajanduslikus ühiskonnas on rahaasjandusel esmajärguline tähtsus. Rahal on mitmeid funktsioone. Eeskätt vaatame rahale kui väärtuse mõõdule. Rahaga mõõdetakse kauba väärtust. Kauba väärtus mõõdetuna rahas on kauba hind. Raha ise on samuti kaup, mida saab osta, müüa ja vahetada. Igal iseseisval riigil on oma raha ehk valuuta (itaalia keelest valuta hind), kuid erinevate riikide rahaühikul võib olla üks ja sama nimetus
on hakanud müüma aktsiaid hilja ärganud kodanikele. Kasumivõtmise puhanguid tulev võtta veelgi tugevama signaalina, mis on suutnud hinnad alla lüüa. Siis on paljudel investoritel tahtmine kasum realiseerida ja aktsiaturul väljuda. 53. Tallina väärtpaberibörsi iseloomustus Väike, tuttavad ettevõtted, palju infot ettevõtete kohta, valuutarisk puudub, sobiv kauplemisaeg (ajavahe puudub) ja madala teenustasud. Miinuseks aga madal likviidsus. 14 ettevõtet nimekirjas. IV osa – Valuutakursid 54. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid • Administreerimise tase (ujuv e paindlik vahetuskurss, fikseeritud vahetuskurss) • Tehingu iseloom (ostukurss – kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss – kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertpankade vahelistes valuutatehingutes)
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
maksebilansi puhul. Neist olulisemad on tekkepõhine arvestusprintsiip ning seisude kajastamine positsiooni koostamise päeva turuhindades. Investeerimispositsioon erineb klassikalisest bilansist selle poolest, et ta ei võta arvesse Eestis asuvat residentidele kuuluvat reaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon (-seis) pole tasakaalus. 20. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon 21. Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss) Vahetuskurss (exchange rate)- Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas; Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel
halduspoliitika elluviimisel ja majanduse eesmärgistamisel. Rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. aastal, mil rahandus- ja riigivaranduse ministriks sai Juhan Kukk. Tööd alustas see aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid ) http://www.seb.ee/valuutakursid Eesti liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004.a. 1. jaanuarist 2011 on meil ametliku vääringuna käibel ELi ühisraha euro. Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused Maksu- ja Tolliamet Statistikaamet Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus AS Eesti Loto Riigi Kinnisvara AS Eesti Energia
http://www.lipuvabrik.ee/pood/norra-lipp/ (09.01.2016) Gifford, C., Laanisto, L. 2007. Õpilase geograafia entsüklopeedia. Tallin: Varrak Ainsaar, M., Juhiainen, S. J., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, Garri., Roosaare, J. 2013. Geograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto Norra. – Välisministeerium. http://www.vm.ee/et/uldinfo-3 (07.01.2016) Euroopa kaart. – Eesti kaart. http://www.eestikaart.com/euroopa-kaart/ (07.01.2016) Valuutakursid. – SEB. http://www.seb.ee/valuutakursid (10.01.2016) Norway. – Central Intelligence Agency Website. https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/rankorder/2119rank.html#no (09.01.2016) Norway. - United States Census Bureau Website. http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php?N=%20Results %20&T=13&A=separate&RT=0&Y=2015&R=-1&C=NO (09.01.2016) Norway. - United States Census Bureau Website. http://www
tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks. Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Eristatakse kinniskursse ning liugkursse. Liugkursiga valuutakursid määratakse kindlaks valuutaturul. Liugkursid on kasutusel alates 1973. aastast Kokkuvõte Kokkuvõttes on raha tähtis osa elust, see peab olema stabiilne, vastupidav jne. Seda on aegade jooksul spetsiifilismaks defineeritud. Kasutatud materjal · Vikipeedia · Ajaloo õpik gümnaasiumile · Minuraha.ee · Tarbijate kaitse ühendus UGANDI · Raha ja pangandus eksamikonspekt
KURSITABEL * Vorminda lahtrid! * Tekstilahtritele anna teksti vorm Kuupäevadele anna selline vorm, et ilmuks nähtavale kuu nimetus (08-mai-2008) * Kuupäevade teksti lahtrites keera 45 kraadi (nö. "kell 2" või "kirdesse") * Valuutakursid leiad Eesti pangast! Vali vastava päeva kursitabel ja kanna sealt andmed oma tabeliss * Lisa neile valuutadele ka sümboltähis kui see on olemas. Kasuta selleks vajadusel interneti abi! * Valuutalahtrid olgu number väärtusega, kuid peale koma ainult kuus kohta * Loo valem, mis arvutab välja iga valuuta keskmise kursi poole aasta jooksul * Edasi teeme järgmisel tunnil sobilikud diagrammid * Lisame graafiku ehk line diagrammi, tulpdiagrammi ja sulle meeldivaima sobiva diagrammi.
· Louis Eliasberg - Baltimore pankur kellele kuulus arvatavasti ainus täielik USA müntide kollektsioon. Rahakurss 5 Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Eristatakse kinniskursse ning liugkursse. Liugkursiga valuutakursid määratakse kindlaks valuutaturul. Liugkursid on kasutusel alates 1973. aastast. Valuutaturg (inglise currency market) on turg, kus kaubeldakse valuutaga. · Avatud majanduse makroteooria tegeleb makromajanduslike aspektidega, käsitledes valuutaturgu kui üht valdkonda, kus riigi majandus sõltub kaubavahetusest ehk ekspordist-impordist. Riigipanga valuutavarud on otseses sõltuvuses väliskaubandusbilansist ja vastavalt vajadusele ostetakse juurde või müüakse
Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (kuni 31.detsembrini 2010 Eesti kroon). Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes
Juhendaja: 2010 Rahvusvaheline Valuutafond (RVF, inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel.
soodustab või piirab. Lisaks sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule. Majanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära. Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist. Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda. Sotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu)
1873. aastal loodud Ladina rahaliit ühendas peagi Prantsusmaad, Belgiat, Šveitsi, Bulgaariat ja Kreekat kasutama ühiseid kuld- ja hõbemünte. Skandinaavia rahaliit, mis asutati samuti 1873 ühendas aga Rootsit ja Taanit. Mõlemad rahaliidud kahjuks ebaõnnestusid, sest kulla ja hõbeda suhteline hind kõikus pidevalt. Edukaks osutus aga Saksa Konföderatsiooni rahaliit. Tolliliidu moodustamine viidi lõpule 1834. aastal ning valuutakursid fikseeriti. Seejärel tuli kasutusele ühisraha riigimark, Saksa marga eelkäija. Saksa rahaliit oli edukas osalt seetõttu, et müntide valmistamisel olid paigas selged reeglid ja tingimused. 2.4 Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga
tõ a) suurem kui 10% kuus; b)) suurem kui 10% aastas;; c) c) suurem suurem kui kui 50% 50% kuus; kuus; d)) suurem kui 50% aastas; e) vähemalt ühekordne protsentuaalne kasv aastas. 17. Inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näiteks on järgmist tüüpi spiraalid: a) hinnad-palk-hinnad; b) hinnad-intressid-hinnad; c) hinnad-hinnad; d)6 hinnad-valuutakursid-hinnad. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 18. Perioodil, kus inflatsioon süveneb ja kiireneb, kipuvad intressimäärad: a) langema, kuna raha väärtus langeb; b) langema, kuna ka töötusemäär kahaneb; c) c) tõusma, kuna raha väärtus langeb; d) jääma samaks, kuna ka töötusemäär tõuseb; e) olema suhteliselt püsivad. 19 Mõõdukas 19. Mõõd k inflatsioon: i fl t i
) 9.5 praegu F 12.5 prognoos 3. Milline alltoodud väidetest on väär? A Valuuta ujukursi kasutamine võimaldab rakendada paindlikumat majanduspoliitikat B Valuuta püsikursi rakendamisel kehtestatakse riigi valuutakurss ühe määratud valuuta suhtes C Majandusraskuste korral võib valuuta fikseeritud (püsi-)kursi hoidmine olla riigi keskpangale kulukas D Arbitraaži mõjul ühtlustuvad valuutakursid eri riikide rahanduskeskustes E mul on erinev arvamus (milline?) 4. Kavatsete avada uue tooteliini. Soovite saavutada tegevuse tasuvust (marginaali) 30%. Brutomarginaal peaks olema 45% käibest. Keskmine müügitulu peaks prognoosi kohaselt olema 5 000 000 kr. Kui suured võivad olla püsikulud, et planeeritud tasuvus (rentaablus) oleks saavutatav? A 750,000 kr. 5,000,000 B 3,500,000 kr
valuutakonverentsidel: 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti erinevad valuutakursside kujunemisvõimalused: vabalt ujuvad kursid fikseeritud valuutakursid reguleeritult ujuvad kursid ühisvaluuta süsteemid 31. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur: kapitali paigutamise efektiivsuse kasv tänu konvergentsi-kriteeriumite täitmisele stabiilsem majanduskeskkond euroala riikide valuutariski kõrvaldamine
1. SISSEJUHATUS Rahvusvaheline Valuutafond (RVF) asutati 1944. aastal Bretton Woodsis New Hampshire´is USAs toimunud konverentsil, kus osales 43 riiki. RVF asutajaliikmeteks sai 39 riiki. Eesti ühines RVF-iga 26. mail 1992. Vajadus RVF taolise organisatsiooni järele tekkis 1930ndatel aastatel, kui maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel (1, lk. 190).
Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning informatsiooni esitusviisi ei ole käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel muudetud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks Eesti Panga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad
majanduslanguse poolt, ostujõud on Läbisaamine ja koostöö teiste pankadega langenud Koostöö teiste riikide kontoritega. Töötus- töötuks jäänuna ei suuda varem Maksusüsteem riigis võetud laene tagasi maksta. Euroopa Liit-koostöö nende riikide vahel, Valuutakursid rahvusvahelised lepingud, koostöö Võimalused laenu saada- kindel sissetulek ja tagatis. Palkade tase- keskmine palk, erinevused meeste ja naiste palkade vahel. Riigi eelarve Majanduslik seis teistes riikides.
Üks neist on valuuta ostukurss ja teine on valuuta müügikurss. Ei ole oluline kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, aga madalam kurss nimetatakse alati ostukursiks ja kõrgemat müügikursiks. Kursivahe sõltub sellest kui aktiivne ja stabiilne on turg. Riskikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 10 Tabel 1. Valuutakursid 08.05.2014 22:30 seisuga. Hetkekurss- Valuutakurss, millega samal päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss- Selle kursiga sooritatakse etteostu (müügi)tehing. Ujukurss- Valuutakurss, mis kujuneb turul vabalt. Püsikurss- See kursivorm on jäigalt seotud mõne teise vluuta või valuutakorviga. 11 Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal ning
suhteliselt keeruline 5. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, siis muudel võrdsetel tingimustel on: a. laenunõudlus väiksem b. laenunõudlus suurem c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik seda ka anda d. laenuandmist võimatu prognoosida 6. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: a. hinnad-valuutakursid-hinnad b. hinnad-palk-hinnad c. valuutakurss-töötus-valuutakurss d. hinnad-intressid-hinnad e. hinnad-hinnad 7. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: a. impordile kehtestatud tollimaksude suurusega b. tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris c. hinnatõusuga antud riigis d. töötuse suurenemisega antud riigis 8. Hüperinflatsioon kujutab endast: a
huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad: Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase jne. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude (nt meie potentsiaalsete tellijate) olukord. Poliitiline keskkond: parlamendi, valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine Euroopa Liiduga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide (roheliste liikumine, tarbijakaitse jt) tegevus jne. Looduslik keskkond: loodusvarade olemasolu ja ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine.
suhtes (1EUR= 15,64664). Eesti tõenäolisele liitumisele (kuid ilmselt mitte enne aastat 2006) europiirkonnaga eelneb kindlasti üleminekuperiood, mille suhtes lepitakse kokku Euroopa Liiduga. Alates 1999. aastast kuuluvad üksteist Euroopa Liidu riiki Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Austria, Belgia, Holland, Iirimaa ja Luksemburg rahaliitu, kus on ühine raha ja ühine rahapoliitika. 2001 aastast lisandus neile ka Kreeka. Nende riikide valuutakursid on nii üksteise kui euro suhtes alates 1999. aasta algusest jäädavalt fikseeritud. Et Eesti krooni kurss on fikseeritud nii Saksa marga kui euro suhtes, siis on loomulik, et kõigi nende valuutade kursid Eesti krooni suhtes on juba 1999.aasta algusest muutumatuna püsinud 1. jaanuarist 1999 on fikseeritud järgmiste riikide vastavad kursid: Riik Valuuta Väärtus Belgia BEF 40.3399 Saksamaa DEM 1.95583
LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE)
Fikseeritud valuutakurss tähendab, et kurss on seotud mõne teise valuuta või kindla väärismetalli kogusega. Fikseeritud valuutakurssi kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tagamiseks. Valuutakursi mõju riikidevahelisele kaubavahetusele: kui ühes riigis raha valuutakurss langeb, nt Venemaa, siis nende majandusele mõjub see väga halvasti, sest kõik ostavad palju ja odava hinna eest. Üleüldiselt on riikides erinevad valuutakursid ja seega osad (riigid/inimesed) saavad sellest kaubavahetust kasu, kuid osad jäävad miinustesse.
laialdane kättesaadavus o 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus. o Nastaq o on Tallinnas tegutsev väärtpaberibörs, mis on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. o börs viib kokku raha paigutavad investorid, kapitali kaasata soovivad ettevotted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. o Turu ametlik kauplemisvaluuta on euro o 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus o o o Valuutakursid 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid o Kujuneb vastavalt valuutade noudmisele ja pakkumiselevaluutaturul o Kui raha PAKKUMINE ületab NÕUDLUST, tema väärtus langeb, o Kui raha NÕUDLUS ületab PAKKUMISE, siis tema väärtus touseb 60. Ostujou pariteedi teooria o Väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga, ehk kui ühe riigi inflatsioon on korgem kui teises, siis selle riigi
seisukohalt. Valuuta müügi- ja ostukursi vahet nimetatakse spreediks (spread). Spreedi saab väljendada ka protsentides järgmise valemiga: A-B (9.8) S= , A kus S spreed, A valuuta müügikurss, B valuuta ostukurss. Kui pangal ei ole soovi antud valuutaga kaubelda, siis on spreed suur. Kui pank tahab valuutat osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi. Valuutakursid muutuvad üsna tihti. Tuleb rangelt eristada valuuta väärtuse ja valuuta kursi muutumist. Otsese kursi muutus näitab, kui palju välisvaluuta hind on muutunud. Otsese kursi puhul saab teada välisvaluuta hinna muutuse. Arvutuskäik on järgmine: et +1 - et (9.9) % e = , et 27 28 kus %e otsese kursi muutus, et +1 valuutakurss t + 1 päeval,
Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul, mida rohkem aktsia hind lühikese aja jooksul kõigub, seda suurem on volatiivsus 56. Mulliteooria, börsibuum, börsikrahh Mulliteooria kohaselt ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust Börsibuum – Börsikrahh - hindade järsk langus börsil 57. Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus 58. Erinevate investeerimisvarade tootlus VALUUTAKURSID 59. Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid 19 60. Ostujõu pariteedi teooria Väidab ühe hinna seadusest lähtudes, et riigi valuutakurss muutub koos hinnataseme suhtelise muutumisega ehk inflatsiooniga. Kui inflatsioon on ühes riigis kõrgem kui teises, siis selle (kõrgema inflatsiooniga) riigi valuuta väärtus langeb seni, kuni saavutatakse
korral realiseerida. Laenu tagatiseks võib olla vara (maa, maja, tootmishooned, laovaru, väärtpaberid) või ka garantiikiri. Garantiikiri on kolmanda isiku kinnitus, et vajaduse korral võtab ta üle laenuvõtja kohustused panga ees. Loomulikult peab garantiikirja väljaandja nagu laenuvõtjagi, olema usaldusväärne ja heas finantsolukorras. Üldine tegevuskeskkond Tuleb arvestada äripiirkonna makromajandusliku olukorraga (inflatsioon, valuutakursid, intressimäärad, tööhõive, jms), samuti poliitilise situatsiooniga, seadusandluse ja tehnoloogia arenguga. 21.Milleks on loodud võlakirjade reitingud? Läbi võlakirjade reitingute hinnatakse emitendi maksevõimet. 22..Kuidas liigitatakse eraklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused - siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes, otsekorraldus ja püsikorraldus) - välismaksed Kaardid - deebet
Nimi algusaeg lõppaeg töötunnid Kusti 11:00 AM 8:03 PM 9:03 eugen 12:00 PM 10:00 PM 10:00 Mati 9:30 AM 4:00 PM 6:30 Mihkel 10:00 AM 5:03 PM 7:03 Anett 2:00 PM 10:00 PM 8:00 õi varasema kuu viimase päeva järjenumbri. a esimene päev on pühapäev hilisema kuupäeva järjenumbri. Järgnevas tabelis on eilsed Sampo panga valuutakursid 1.Asenda arvudes olev kümnendkoha punkt komaga 2. Kopeeri uude tabelisse (tabeli algus lahtris I9) ainult need read, kus on sularaha ost ja müük 3. Arvuta iga valuuta korral mitu protsenti erineb Eesti panga kurss sularaha ostust ja sularaha müügist 4. Leia keskmine ostu ja müügi protsent Kas need on võrdsed? Valuuta Sularaha Ülekande Eesti
sest nagu statistika näitab, on inimloomus rohkem kohene tarbija. - Laenuandja soovib kompensatsiooni likviidsuse loovutamise eest, andes laenu võib ta tekitada endale tulevikku likviidsusprobleemid - Laenu andmisega kaasnevad riskid, mille eest laenuandja tahab täiendavat tasu Intressimäärade kujunemine makromajanduse tasandil Intressitase on seotud väga paljude majandussüsteemiosadega: rahapoliitika, valuutakursid, inflatsioonimäär, rahvusvahelised finantsturud. Majanduses aset leidvate intressimäärade kujunemise protsesse kirjeldavad peamiselt kaks majandusteooriat: Klassikaline ehk monetaristlik teooria Keynesistlik ehk likviidsuseelistuste teooria Nende mõlema lähtekoht: intressimäärade kujunemisel on määravaks intressi nõudmise ja pakkumise tulemus ehk koondtulemus. Nõudmise ja pakkumise tulemusena saavutatakse turul niinimetatud
lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971 a. dollari kullasisalduse vähendamine 1972.a -inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a -dollari järgnev devalveerimine 1973 a. –kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: • vabalt ujuvad kursid; • fikseeritud valuutakursid; • reguleeritult ujuvad kursid; •ühisvaluuta süsteemid 44.Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: •Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturu tekitamise põhitegur •Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine •Valuutavahetamise kulude vähenemine •Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine) •Euroopa Liidu sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv
.......................................................................................... 57 Kasutatud kirjanduse loetelu .......................................................................................... 58 Lisad ............................................................................................................................... 61 Lisa 1. Lennufirma küsitluse näide ................................................................................ 62 Lisa 2. Mõõtühikud ja valuutakursid ............................................................................. 70 Lisa 3. Hoolduskulude jaotus erinevatele lennufaasidele ............................................... 71 Lisa 4. Lennujaamatasud sõltuvalt kellaajast ................................................................. 72 Lisa 5. Taktikaliste kulukalkulatsioonide tulemused ..................................................... 73
Kuigi inimese ostujõud ei suurene, maksab isik suurema osa oma sisetulekust riigile. Samuti tõusevad ka kinnisvara maksud nagu maa ja maja pealt. Maksustamisjärgse reaalpalga ja säästudelt teenitud tulu vähenemine inflatsiooni tõttu võib viia tööjõu ja kapitali pakkumise vähenemiseni, mis omakorda kärbib majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali. (Euroopa Keskpank 2008, :53) Inflatsiooniga kaasneb ka spekulatiivsete tehingute kasv, kus alusvaraks on kaubahinnad, valuutakursid, intressimäärad. Spekulatiivne tehing on finantsiline tehing, mis sisaldab spekulatiivset riski, kus puhaskasum või lõplik kulu ei ole teada isikule. 9 Selliste tehingute eesmärk on kasu saada turul olevate alusvara hinna kõikumistest, selle asemel, et kasu saada finantsiliselt alusvaradest nagu näiteks kapitalikasu, intress ja dividendid. Spekulatsioon tehingud võivad põhimõtteliselt hõlmata mis tahes
*mittekattuvad ja eristunud vahetussfäärid, *piirangud rahakasutusele ja -ringlusele; *piiride dünaamilisus; Raha võib olla ka unikaalne (isegi sakraalne) objekt; RAHA SOTSIAALSEID TÄHENDUSI Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt ,,hindamatud" kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste); Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus); Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted; Mentaalne arvepidamine (mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus SEMINARID: alltoodud tekstidestlähtuvalt tuleb eksamitöös 2-3 arutlevat lühiküsimust (piisab seminariks ettevalmistatud vastustest,
tegelik või potentsiaalne mõju organisatsioonile. Väliskeskkond koosneb erinevatest osadest majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne MAKROKESKKOND Majanduslik keskkond · Majanduskasv eri regioonides ja riikides · Inflatsioon · SKP muutumine · Intressimäärad · Olukord tööturul · Kapitaliturgude areng ja intressimäärad · Valuutakursid · Välisturgude hinnatase Sotsiaalkultuuriline keskkond · Sissetulekute jagunemine · Rahvastiku vanuseline struktuur · Elanike arvulised muutused · Sündivus · Elanike haridustase · Elanike tervis · Elanike eelistused ja suhtumised · Kultuurilised tegurid · Migratsioon Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa: · Muutused toodetes ja teenustes;
rohkem. Samas hindavad ka toote kvaliteeti ning saadavaid isiklikke kasusid. Valitsuse sekkuine loodusvarade kasutamisesse: Rohelist mõtteviisi surutakse ettevõtetele pigem peale. Looduskaitsealased õigusaktid on karmistumas. 1990 mõõnaperiood- tehti kokkulepped tööstustega. Arenenud riikides on rohkem suuri sektoreid, kes suudavad saavutatud kehtestatud rohelise mõtlemise norme. Väikefirmadel keeruline. Majanduskeskkond: majanduskasv, töötus, intressimäärad, valuutakursid. Majanduskeskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid. Turud vajavad ostujõudu ja inimesi. Poliitilis-õiguslik keskkond: seadusandlus, valitsusasutused. Taaskasutusseadustik- aitab kaasa uute keskkonnasõbralikemate ettevõtete loomisele. Poliitiline keskkond sisaldab seadusandlust, välisasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist.
tervislike eluviiside vastu. Ostude impulsiivsuse tõus viimaste aastate jooksul on tarbijate sisseostud muutunud palju impulsiivsemaks, st nad ostavad ilma põhjendatud vajaduseta. Tarbija mugavuse rõhutamine suur valikuvabadus kaupade ostmisel ja oma aja planeerimisel on kaasa toonud mugavuse nõude tarbimisel. 4.4 Majanduslikud Majanduslik keskkond (inflatsioonid, SKP, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude olukord nt meie potentsiaalsed tellijad). Turunduse majanduskeskkonna moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud, reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur. 4.5 Demograafilised Demograafiline keskkond (elanike arv, vanuseline struktuur, paiknemine, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase praegune olukord ja muutumistendentsid).
sellele pole garanteeritud nõudlus ning turu-uuringu kohaselt on vähesed inimesed nõus ostma antud toodet hetkelise hinnaga milleks on 10. Fakt et firma tegeleb rahvusvahelisel turul toob veelgi riske juurde. Antud juhul kõige suurem risk on transport. Kuna antud firma tooted on riidest on nende purunemis oht nulli lähedane. Tooteid liigutades lisandub neile transpordi hind, mis võib tõsta müügihinna liiga kõrgeks, et inimesed seda ostaksid. Vähesel määral mängib rolli ka valuutakursid. Nimelt läheb tulude jaotamisel kaotsi teatud hulk raha valuuta vahetuseks. (Janno Reiljan, Tõnu Roolaht 2000)Õpilasfirmade puhul on õnneks summad suhteliselt väiksed, et sellest suuremat probleemi ei tekiks. Küll antud firma puhul vähe oluline kuid siiski arvestatav risk on riikide vaheliste suhete halvenemine. Halvimal juhul võib firma kaotada sidemed partneritega täielikult, mille juhtumise väimalus on suhteliselt minimaalne. 6.10.Tegevusplaan
Saksamaa võlakirjade intress on 10,5%, Rootsi võlakirjadel 10% ja USA võlakirjadel 9%. Teil on võimalik kasutada kaetud arbitraaži ning sõlmida aastane forward-leping valuuta müügiks kurssidega 8,6 9,4 SEK/EUR ning 1,35 1,4 USD/EUR Milline on Teie kasum EUR-ides? Millises riigis oli tehing kõige kasulikum? Milline on tähtajakurss või võlakirjade intressimäär tasakaalupunktis? Kui Teil ei oleks võimalik forward-tehingut sõlmida ja valuutakursid ei muutuks, siis millises riigis oli tehing kõige kasulikum? laen 3000 10% vahetan 1000 8500 SEK 1000 1320 USD Aasta pärast saan Uuevaluutakursiga miinus intressimaks
· maailmamajanduse arengu tsüklid · globaalsed pikaajalised demograafilised trendid · maailma muutuvad innovaatilised tsüklid Poliitiline keskkond · Maksuseadused · Konkurentsiseadus · Ettevõtluse toetamisega seotud seadusandlus · Keskkonnakaitse · Töökeskkond ja ohutusnõuded · Väliskaubanduse regulatsioon · Riigihangete regulatsioon Majanduslik keskkond 1. Majanduskasv eri regioonides ja riikides 2. Olukord tööturul 3. Kapitaliturgude areng ja intressimäärad 4. Valuutakursid 5. Välisturgude hinnatase Sotsiaalne keskkond · sissetulekute jagunemine · rahvastiku vanuseline struktuur · elanike haridustase · elanik tervis · elanike eelistused ja suhtumised · kultuurilised tegurid Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa: · muutused toodetes ja teenustes · muutused protsessides, jaotuskanalites, müügiviisides · muutused äritegevuse ülesehituses Valdkonna põhitrendid: · tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste)
Collaborators (Alliances, Partnerships and Networks) mis on meie suhete tugevused ja nõrkused (sh. Valitsusasutustega)? Talents (competencies and skills) mis on meie võtme kompetentsid? Kas suudame õppida uusi oskusi? Mis on O ja T? ICEDRIPS Innovation - uus tehnoloogia, Internet, muu sektorit mõjutav innovatsioon Competitors - lisaks otsestele ka kaudsed konkurendid ja asenduskaubad Economic factors inflatsioon, valuutakursid, tööstusharu kasv, riiklikud investeeringud jne. Demographics vanuse, sugude, geograafia, sotsiaalsete klasside jms statistika ja muutused Regulatory environment seadused, regulatsioonid, lepingud Infrastructure näiteks telekommunikatsioonivõrk, transport jne Partners strateegiline koostöö ettevõtete ja organisatsioonide vahel Social trends näiteks vastuvõtlikkus uuele tehnoloogiale, vaba aja kasutus, mood,
Hargmaised korporatsioonid (MNC) Areng Maailma eksport on 20 aastaga pea kahekordistunud 20. sajandi lõpu kaubandus Uued aspektid võrreldes varasemaga Intra- trade (või ka intra-industry trade) o Intra firm trade Lisandväärtuse ahela jaamine o Super-kauplejad o Madalapalgalised tootjad- eksportöörid Teenused WTO Kitsas raha Lai raha Raha- ja finantssüsteem Rahasüsteem Valuutakursid: kullastandard, Bretton Woods, vabakurss Finantssüsteem Investeeringud ja rahavood Kriisid Investeeringud Portfolio investeering FDI o Pikaajalisus, keerulne tagasi võtta, prestiiž o Green field Ülevõtmine Liberalism Ideoloogia o Turg ja riik on lahus o Turg on konfliktivaba o Riigi roll turus peaks olema väike Muutused ajas Eeldused o Indiviid
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 3.9. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja- kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja 13 -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eesti kroonidesse ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. 3.10. Tulude arvestus
"erirahadega"(nt heategevuseks annetatu, eluaegsed säästud, lotovõit, igakuine töötasu, stipendium, sotsiaalabi), millega seostuvad erinevad tähendused ja sotsiaalselt aktsepteeritud kasutusmustrid Raha võib olla ka unikaalne (nt meenemündid, millel võub olla väärtus nii rahalises mõttes, kui kollektsionäärile) Raha sotsiaalne tähendus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja (nt valuutakursid, pankade laenupoliitika milliseid gruppe käsitletakse suurema/väiksema riskiastmega) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus nt raha teenimise allikate põhjal, identiteedid ja kuuluvus nt rahvuslikul tasandil) Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha "mentaalne" märgistamine,
a. juulikuust kehtib Tallinna Börsil rahvusvaheline ettevõtete klassifitseerimise standard GICS (Global Industry Classification Standard). Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud 18 ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. Valuutakursid 68. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul? Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada neljale erinevale tasandile. Alumisel astmel on välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja
RV maailmas kaubandusküsimustes kõige tähtsam org. RV RAHANDUS raha liigub seoses kaupade liikumisega, omavaheliste rahakokkulepete moodustamine eriti virtuaalselt. Välisinvesteeringud erineval kujul. VALUUTA rv valuutareziimid, vahetuskursid, hetkeolukord maailmas. Rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid on WB, IMF. NB!! RV rahandus on rahavoogude liigutamine pankade vahel, riikide vahel, erafirmade vahel. VALUUTAREZIIMID läbi aegade - Valuutakursid - * Fikseeritud seos, kus teine valuuta on tagatis; kroon- euro.;* Fikseeritud kurss teatud kõikusmispiiridega ( kitsamate-laiemate); * Riik sekkub kursi muutmisesse ajutiselt või regulaarselt; * Kurss on vaba USA, UK. Sõltuvad riigi edukusest. RV rahandus organisatsioonid: IMF rv valuutafond juhib rahanduspoliitikat maailmas, loodud aitamaks vaesemaid riike andes vaestele riikidele laenu, loodus maailmarahanduse stabiliseerimiseks ja vaeste aitamiseks, .
et kompenseerida välisturul saadavad kahjumid. Dumpingut esineb harva, sellega ei saa õigustada püsivalt eksisteerivaid tollitõkkeid. 5) Tollide õigustamiseks, et sisemaiseid firmasid ja nende töölisi tuleb kaitsta odava tööjõuga maade konkurentsi eest, mis võib sundida alandama sisemaiste toodete kõrgeid hindu ja töötajate palkasid. 4.4 Maksebilanss ja valuutakursid Rahvusvahelise kaubanduse olemasolu teeb paratamatuks ka valuutasüsteemi eksisteerimise. Imporditud kauba eest tuleb maksta eksportiva maa rahas. Eksport suurendab antud riigi käsutuses olevaid valuutaressursse, import vähendab neid. Riigi kõiki väliskaubanduse ja finantsoperatsioone näitab tema maksebilanss, mis on mingi riigi kõigi majandusüksuste poolt aasta jooksul välismaale ülekantud maksete ja neile välismaalt laekunud maksete kõrvutus. Maksebilanss näitab:
ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige. Alates 2005. a. juulikuust kehtib Tallinna Börsil rahvusvaheline ettevõtete klassifitseerimise standard GICS. Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. Valuutakursid 68. Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul? Valuutaturul osalevad inimesed ja institutsioonid saab paigutada kolmele erinevale tasandile. Alumisel astmel on välisvaluuta tarbijad ja tootjad: turistid, importijad, eksportijad, investorid. Järgmisel tasandil on pangad, kes on vahendajad valuuta tarbijate ja tootjate vahel. Kolmandal on valuutamaaklerid, kelle abil pangad tasakaalustavad välisvaluuta sisse- ja väljavoo (suured pangad, mis suudavad täita turukujundaja osa.) 69
Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: • vabalt ujuvad kursid • fikseeritud valuutakursid • reguleeritult ujuvad kursid • ühisvaluuta süsteemid 30. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: • Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur • Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine • Valuutavahetamise kulude vähenemine • Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine) • Euroopa Liidu sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv
annaabi.ee 
