RAHA AJALUGU (0)

 
 
Otepää ​ Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
Laura​ Meigas 
RAHA​ AJALUGU 
referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Otepää​  2017  
1 
 
SISUKORD 
 
Tiitelleht ……...………………………………………………………………………………...1 
Sisukord……...………………………………………………………………………………...2 
Sissejuhatus……..……………………………………………………………………………..3 
2.​ Raha​ Ajalugu……..…………………………………………………………………………4 
​ 2.1​ Raha​ tekkimine……….…………………………………………………………………..4 
​ 2.2​ Esimesed​  mündid …………….……………………………………………………….…..4 
​ 2.3​ Ühisrahad​ ajaloo​ vältel……….…………………………………………………………..5 
​ 2.4​  Kullastandard ………………….………………………………………………………….5 
​ 2.5​  Bretton ​  Woods ……………….…………………………………………………………...6 
​ 2.6​ Rahvusvaheline​ valuutafond……..……………………………………………………….6 
​ 2.7​  Elektrooniline ​ raha………………..……………………………………………………....6 
​ 2.8​ 20.​ sajandi​ vääringud​ Euroopas…………..………………………………………………7 
​ 2.9​ Euro​ kasutuselevõtt…………………....…..……………………………………………...7 
​ 2.10​  Inflatsioon ​ ja​  deflatsioon ……………...………………………………………………….8 
Kokkuvõte…………………………..…………………………………………………………9 
Kasutatud​ kirjandus………………….……………………………………………………….10 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
Raha​ tekkimise​  eelduseks ​ on​ olnud​ kaubavahetuse​ sünd​ ja​ areng.​ Minevikus,​ mil  
ühiskond​ oli​ üles​ ehitatud​ naturaalmajandusele​ põhinevalt,​ tekitas​ ühtede​ väärtuste​ ülejääk​ ja  
teiste​ puudujääk​ vajaduse​  vahetuse ​ järele.​ Esialgu​ toimunud​ vahetus​ kaup​ kauba​ vastu​ tekitas  
probleeme,​ kui​ konkreetse​ vahetuspartneri​ pakutav​ ostu-müügi​ objekt​ ei​ sobinud.​ Tekkis  
eeldus​ üldkasutatava​ vahendi​ kasutuselevõtuks,​ mida​ kõik​ aktsepteeriksid​ ja​ kasutaksid.  
Selleks​  saigi ​ raha,​ mille​ kasutuselevõtuga​ saavutatud​ eesmärgiks​ oli​  kiirema ​ vahetusprotsessi  
võimalus,​ misjuures​  kadus ​ vajadus​ leida​ vahetuspartner.​ Tänapäeval​ kasutatakse​ reaalse​ raha  
asemel​ aina​ enam​ digitaalset​ raha. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
2.​ ​​ ​Raha​ ajalugu 
 
​ ​​2.1​ Raha​ tekkimine 
 
Rahana  on  aegade  jooksul  kasutatud  mitmesuguseid  asju,  näiteks  17.  sajandil  kasutasid 
kolonist ​id kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast  musti  ja valgeid teokarpe. Asteegid 
kasutasid  rahana  kakaoube,  Hiinas  ja  Põhja-Aafrikas  kasutati  rahana  näiteks  soola.  Isegi 
inimesed​ on​ olnud​ kasutusel. 
Esialgu  hakati  kõige  laiemalt  rahana  kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi 
poleks  vaja  iga  kord  üle  kaaluda,  hakati  valmistama  kindla  kulla-  või  hõbedasisaldusega 
münte .  Raha  valmistamise  õigus  oli  tavaliselt  ainult   valitsejal   ja  riigivõimul.  Kaubanduse 
arenedes  muutus  müntidega   arveldamine   tülikaks.  Seepärast  võeti  kasutusele  pankade  ja 
pandimajade  tšekid  ning   võlakirjad ,  seejärel  ilmus   paberraha .  Metallmündid  on  tänapäeval 
käibel​ vaid​ peenrahana. 
19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard.  Rahal  oli
 
siis
 
 
ametlikult  kehtestatud  kullasisaldus  ja  riigipankades  sai  paberraha  kullaks  vahetada.  See 
süsteem​ eeldas​ inflatsiooni​ puudumist​ ja​ usku​ sellesse,​ et​ nii​ see​ ka​ jääb. 
 
​ ​​2.2​ Esimesed​ mündid 
 
Esimesed​ väärismetallist​ mündid​ võeti​ kasutusele​ 600​ aastat​ e.k.r​ Aasias 
Turu  kasvades  tekkis  vajadus  suurema  raha  hulga  ja  väärismetallist  odavamate  lahenduste 
järele,  kuna  väärismetallide  hulk  on  piiratud  ja  puhtast   kullast   ning  hõbedast  mündid  pole 
vastupidavad.  Need esimesed mündid sisaldasid
 
 teatud hulgal
 
 kindla väärtusega
 
metalle .
 
  See 
muutis  mündid  vastupidavamaks  ja  nende  väljalaskmise  odavamaks.  ​Mündid  olid 
käepärased,​ kuna​ neid​ ei​ pidanud​  kaaluma ,​ vaid​ võis​ üle​ lugeda.  
Müntide​ valmistamine​ oli​ kuningate​ ja​ valitsuse​ range​ kontrolli​ all.  
Vanas  Roomas  valmistati  münte   Juno   Moneta   templis .  Sealt  tuleneb  ka  raha  inglise  keelne 
nimetus​ “​money”. 
Hetkel,  kui  Euroopas  hakkasid   tekkima   rahvused,  võtsid  riigid  kontrolli  müntide 
valmistamisel enda kanda. Just nendelt Euroopa rahvastelt olemegi pärinud kunagi kasutusel 
olnud​  rahad ​ ja​ vääringud. 
 
4 
 
2.3​ Ühisrahad​ ajaloo​ vältel 
 
​ ​​Enne​ eurot​ oli​ Euroopas​ katsetatud​ teisigi​ ühisraha​ kasutavaid​ rahaliite. 
1873.  aastal  loodud  Ladina  rahaliit  ühendas peagi Prantsusmaad, Belgiat, Šveitsi, Bulgaariat 
ja  Kreekat  kasutama  ühiseid   kuld -  ja  hõbemünte.   Skandinaavia   rahaliit,  mis  asutati  samuti 
1873 ühendas aga Rootsit ja Taanit. Mõlemad rahaliidud kahjuks ebaõnnestusid, sest
 
kulla
 
 ja 
hõbeda ​ suhteline​ hind​ kõikus​ pidevalt.  
Edukaks  osutus  aga  Saksa  Konföderatsiooni  rahaliit.  Tolliliidu  moodustamine  viidi  lõpule 
1834.​ aastal​ ning​ valuutakursid​ fikseeriti.  
Seejärel  tuli  kasutusele  ühisraha  riigimark,  Saksa  marga  eelkäija.  Saksa  rahaliit  oli  edukas 
osalt​ seetõttu,​ et​ müntide​ valmistamisel​ olid​ paigas​ selged​ reeglid​ ja​ tingimused. 
 
 
2.4​ Kullastandard 
 
Kullastandard  on   rahasüsteem ,  kus  raha  väärtus  on  fikseeritud  kulla  koguse  suhtes.  1871. 
aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele
 
 Reichsmarga 
ning  läks  üle  kullastandardile,  kasutades  rahapakkumise   suurendamiseks   Lõuna-Aafrikas 
kaevandatud kulda. See tähendab,
 
et
  rahvuslik
 
valuuta
 
oli
 
seotud
 
 kullavarude ja
  kulla
 
 hinnaga. 
Peagi  läks  ka  enamik  teisi  maailma  riike  üle  kullastandardile.  Rahal  oli  kehtestatud 
kullasisaldus,  mida  sai  riigipankades  suhteliselt  vabalt  kullaks  vahetada.  Kullastandardi 
süsteem  hakkas   lagunema   Esimese  maailmasõja  ajal,  kui  hakati  trükkima  suurte 
väljaminekute  katteks  kullakatteta  raha.  Sellega  kaasnes  inflatsioon  ja  hindade  tõus.  Pärast 
maailmasõda  taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus
 
sellest,
 
 kuna suuri
 
sõjast
 
 
tingitud  võlgu  ei  suudetud  kullana  tagastada.  Viimasena  loobus  kullastandardist  Ameerika 
Ühendriigid   pärast  Suurt  depressiooni  aastal  1932.  Raha  kurss hakkas sõltuma rahaturgudel 
valitsevast  nõudmise  ja  pakkumise  vahekorrast.  Kuld  ei  ole  hea   reserv ,  kuna  selle  hind 
maailma​ tugudel​ kõigub. 
 
 
 
 
 
 
5 
 
 
2.5​ Bretton​ Woods 
Teise  maailmasõja  järgsel  perioodil  loodi  uus  kindel  rahvusvaheline  rahakursside  süsteem. 
1944  USA-s  toimunud  rahanduskonverentsil  lepiti  kokku  Bretton  Woodsi  süsteem,  kus 
keskpankade reservidesse kuulusid võrdselt kuld ja USA  dollar .
 
 Hilisemal perioodil
 
on
 
dollar
 
 
endiselt​ peamiseks​ reservrahaks,​ ent​ iga​  keskpank ​ valib​  kaasajal ​ reservraha​ iseseisvalt 
​ Kolm​ Bretton​ Woodsi​ institutsiooni​ olid  
●   ​Rahvusvaheline  Valuutafond,  mille  eesmärk  on  anda  lühiajalist  laenu 
likviidsusprobleemidega​ ​riikidele 
● Maailmapank,  mis  võimaldab  riikidel  võtta  pikajalisi   laene   ülesehitustöö  ja 
arenguprogrammideks 
● Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, millest praeguseks on välja kasvanud Maailma 
Kaubandusorganisatsioon. 
 
2.6​ Rahvusvaheline​ valuutafond 
Ameerika Ühendriigid kohustusid omakorda esimesel nõudmisel
 
 dollarite vastu kulda
 
andma.
 
 
Süsteemi  tagamiseks  asutati  Rahvusvaheline  Valuutafond  ja  Maailmapank.  Seoses  kulla 
turuhinna  tõusuga  üle  ametliku  kursi,  lõi  see  süsteem  kõikuma  ja  maailma  kaubanduskäive 
kasvas  pidevalt.   1971   laskis  USA  dollari  kursi  "ujuvaks".  Siiski  jätkusid  katsed   rahaturu  
stabiilsuse​ hoidmiseks. 
 
 
2.7​ Elektrooniline​ raha 
Rahamaailm  on  jõudnud  tänaseks  järgmisse  arenguetappi.  Reaalse  raha  asemel  kasutatakse 
aina  enam  digitaalset  ja  plastikraha.  Elektrooniline  raha  tähendab  võimalust   sooritada  
pangatehinguid  läbi  internetipanga.  Sama  areng  on  toimunud  väärtpaberiturgudel,  kus  ei 
eksisteeri  enam  paberkujul  olevaid   aktsiaid   ja  võlakirju,  vaid need on vaid arvutis nähtavad 
varad​ ja​ kohustused. 
Igapäevaseid  sisseoste  saab teha hõlpsasti pangakaardiga. Krediitkaardid annavad võimaluse 
kasutada panga poolt pakutud krediiti ehk laenu. Viimastel aastatel on maksevahendite hulka
 
 
lisandunud   mobiiltelefon ,  millega  saab  maksta  näiteks  parkimise  või  ürituste   piletite   eest. 
Teenuse  eest  makstud  summa  lisandub  kliendi  telefoniarvele.  Katsetatakse  ka uut süsteemi, 
mille heakskiidu leidmisel saab juba mõne aasta pärast toidupoes,  restoranis  või rongis arvet 
maksta​ mobiiltelefoniga. 
 
6 
2.8​ ​​ ​20.​ sajandi​ vääringud​ Euroopas 
Enne  euro  kasutuselevõttu  olid  enamikes  Euroopa  riikides  oma  mündid  ja  rahatähed  – 
oma​ vääring. 
Reisimiseks ja kaubavahetuseks oli riigist riiki liikudes vaja raha vahetada. Saksamaal tuli 
maksta  Saksa  markades,  Saksamaalt  Prantsusmaale  reisides  tuli  Saksa  margad  vahetada 
Prantsuse​ frankideks​ ja​ nii​ edasi.  
 
Euroopa​ vanade​ vääringute​ nimetused​ viitasid​ sageli​ nende​ päritolule: 
■ Šilling,  mis  oli  kasutusel  Austrias,  sai  oma  nime  märgilt,  mis  oli loendamisel 
kasutatud​ pulgal. 
■ Tolar, mis oli
 
kasutusel
 
Sloveenias,
 
 pärineb keskaegse
 
mündi
 
taaleri
 
nimetusest,
 
 
mis  esmakordselt  vermiti   1518 .  aastal   Tšehhi   Vabariigis – nimetusest „taaler” 
tuleneb​ ka​ USA​ dollari​ nimetus. 
■ Kreeka  drahmi  nimetus  tähendab  „peotäit”  ning   viitab   kuuest  metallvardast 
koosnevale  peotäiele,  mida  kasutati  vääringuna  enne  drahmi  kasutuselevõttu 
Kreekas. 
■ Frank, mis tähendab prantsuse keeles „vaba”, vermiti esmakordselt
 
14.
 
sajandil
 
 
Prantsuse​ kuninga​ Jean​ Hea​ vabastamise​ eest​  lunaraha ​ maksmiseks. 
 
 
 
2.9​ ​​ ​Euro​ kasutuselevõtt 
2002. aasta 1. jaanuaril tuli  kaheteistkümnes  Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha
 
euro.
 
 Juba 
1999.  aastast  sai  eurodes  teha  pangaülekandeid,  kuid   seitse   pangatähte  ja  kaheksa  münti 
jõudsid​ kasutusse​ kolm​ aastat​ hiljem. 
Viis  aastat  hiljem  võttis  euro  kasutusele  Sloveenia,  veel  aasta  hiljem  Küpros  ja  Malta  ning 
2009.  aastal   Slovakkia .  Üheksa  aastat  pärast  ühisraha  käibeletulekut  ehk  2011.  aastal võttis 
euro​ kasutusele​ ka​ Eesti. 
Euroopa​ majandus​ ja​ inimesed​ on​ viimasel​ aastasajal​ näinud​ raskeid​ aegu. 
Ühinenud​ Euroopa​ üks​ põhimõte​ on​ stabiilsus,​ mida​ aitab​ tagada​  usaldusväärne ​ ja​ tugev​ raha. 
 
 
7 
1992.  aastal  sõlmisid  Euroopa  Liidu  riigid  Maastrichti  lepingu,  millega  pandi  alus Euroopa 
majandus-  ja  rahaliidule.  Liidul  on  kaks  peamist  eesmärki:  kindlustada  ühtlane  ja  stabiilne 
majanduskasv ​ ning​ hoida​ hindade​ tõus​ kontrolli​ all. 
Ühine  raha  ja   intressimäärad  peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse 
tõus  kontrolli  all.  See  tähendab,  et  hinnad  kõiguvad  mõõdukalt  ja  nende  muutused  on 
etteaimatavad. 
 
 
2.10​ Inflatsioon​ ja​ deflatsioon 
Inflatsioon​ on​ kaupade​ ja​ teenuste​ hindade​ üldine​ tõus​ pikema​ aja​ jooksul,​ mille​ tulemusel 
raha​ väärtus​ ja​ ostujõud​ vähenevad.​ Deflatsioon​ on​ seevastu​ kaupade​ ja​ teenuste​ hindade 
üldine​ langus​ pikema​ aja​ jooksul.​ Liigkiire​ inflatsioon​ on​ kahjulik​ mitmel​  põhjusel :​ see 
muudab​ majandusotsuste​ tegemise​ keeruliseks​ ja​ aeglustab​ majanduskasvu,​ lisaks​ vähendab 
inflatsioon​ säästude​ väärtust.​ Deflatsiooniga​ kaasnevaks​ ohuks​ on,​ et​ üldise​ hinnataseme 
langedes​ lükkavad​ inimesed​ oma​ tarbimist,​ ettevõtted​ aga​ oma​ investeeringuid​ edasi,​ ning 
majanduskasv​ aeglustub.​ Ettevõtetel​ on​ tihti​ raske​ palkasid​ langetada,​ isegi​ siis,​ kui​ nende 
toodangu​ hind​ langeb.​ See​ toob​ kaasa​ töötuse​ suurenemise​ ning​ pankrottide​ arvu​ kasvu. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8 
 
KOKKUVÕTE 
 
Raha​ kujunemine​ selliseks,​ nagu​ me​ seda​ tänapäeval​  tunneme ,​ on​ läbinud​ pika​ tee. 
Kauprahast ​ ​​ ​tulenenud​ probleemide​ lahenduseks​ võeti​ kasutusele​ väärismetallist​ mündid, 
mida​ kasutati​  sajandeid .​ Kaubavoode​  suurenemisel ​ muutusid​ rasked​ mündid​ tülikaks. 
Kasutusele​ võeti​ paberrahad​ ja​ muud​  väärtpaberid .​ Tänapäevasel​ kujul​ võeti​ kupüürid 
kasutusele​ 17.​ sajandil.​ Münte​ kasutatakse​ peenrahana.​ Nüüdisajal​ on​ võimalus​ arveid​ maksta 
ka​ elektroonilisel​ moel​ läbi​ panga​ või​ isegi​ telefoni. 
Raha​ tähendus​ ​​ ​on​ läbi​ aegade​  omanud ​ väga​ erinevat​ tähendust.​ Tähenduse​ muutus​ on 
enamasti​ olnud​ seotud​ selle​ omaduste​ ja​ funktsioonide​ muutusega.  
Rahaturu​ stabiilsuse​ hoidmiseks​ on​ pidevalt​ muudetud​ rahasüsteeme. 
Eestis​ on​ aegade​ jooksul​ olnud​ kasutusel​ erinevate​ vallutajamaade​ rahaühikuid,​ kuid​ ka​ Eesti 
oma​ raha.​ Hetkel​ on​ Eesti​ ametklikuks​  rahaühikuks ​ Euroopa​ Liidus​ käibel​ olev​ euro. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
KASUTATUD​ KIRJANDUS 
 
http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Euroraha_ajalugu/index .
html 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Raha 
 
http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise%20%F5piobjektid 
%202/raha%20arvestus/raha_tekkimine_ja_ajalugu.html 
 
http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/raha_ajalugu.html 
 
http://andresarrak.ee/wp-content/uploads/2013/04/abc-ptk-10_Raha-ja-pangandus.pdf 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Paberraha 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Kullastandard 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Euro 
 
http://www.ohtuleht.ee/400545/eesti-rahareformide-ajalugu-margad-kroonid-rublad-ja-eurod 
 
http://eestielu.delfi.ee/eesti/viljandimaa/koo/elu/tere-euro-eesti-raha-ajalugu-alates-1928-aasta 
st.d?id=43908597 
 
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon 
 
http://www.reporter.ee/2013/11/01/tuleviku-maksevahendiks-mobiiltelefon/ 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10