nupu vajutamist kuvab rakendus eraldi ekraanivaates tehtud valiku, mis tuleb PIN2-koodi kasutades digitaalselt allkirjastada. Lisaks mugavusele nimetab RIA e-hääletamist eriliseks ka seetõttu, et e-hääletamise perioodil on võimalik oma meelt muuta: hääletada võib nii mitu korda, kui valija seda teha soovib ning arvesse läheb viimasena tehtud valik. E-häälte lugemise protsess on avalik ja selle juures viibivad nii vaatlejad kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed. E-hääletajate arv on aasta-aastalt nii kohalike omavalitsuste, Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel kasvanud (Vabariigi Valimiskomisjon, 2019). E-häälte statistika läbi aastate Vabariigi valimiskomisjoni liige ja õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel (2020) on öelnud, et siiani ei ole teada ühtegi tõestatud juhtumit, mil antud e-häält oleks õnnetunud
Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: Kandidaatide ülesseadmine Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Kandidaatide registreerimine Hääletamine Häältelugemine valimisjaoskonnas valimistulemuste kindlakstegemine valimisringkondades Kompensatsioonimandaatide jaotamine Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl
- lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; - otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt seadused (nii väljakuulutatud kui ka välja kuulutamata jäetud seadused, nii jõustunud kui ka jõustumata seadused); Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; linna- ja vallavolikogude määrused; linna- ja vallavalitsuste määrused. • Esitatud loetelu ei ole ammendav. • Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5);
Kui pärast mandaatide jaotamist lihtkvoodi alusel ja nimekirjamandaatidena on osa mandaate jagamata, osutub valituks ülejäänud kandidaatidest enim hääli saanu. Valimistulemuste kohta koostab valla- või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult. Mandaatide jaotamise näide: · vt Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel >Kohaliku oma-valitsuse volikogu valimised > Kohaliku omavalitsuse volikogude valimine 2005 >Üldandmed >Õigusaktid > Vabariigi Valimiskomisjoni määrused > "Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel" lõpus "Näide". Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga KOV-i üksuses (KOVVS § 56 1)
kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus. Seaduste kohaselt võib kandidaati ülesseada vaid vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel ning igal riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälteenamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa võutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor
kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus. Seaduste kohaselt võib kandidaati üles seada vaid vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel ning igal riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälte enamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist
tundide küsimus. Ilmselt on Põhja-Aafrika sündmused ainult esimene samm sotsiaalmeedia revolutsioonide ajastul ja demokraatia arengut ei saa edaspidi käsitleda ilma uue meedia osakaalu arvestamata. Maailmas on piisavalt "kõva käega" juhitud piirkondi, kus analoogilised sündmused võivad ees oodata. Sotsiaalmeedia kasulikkuse näited: · Infotehnoloogiliste probleemide tõttu edastasid 2011. aasta Riigikogu valimiste esialgseid tulemusi Valimiskomisjoni liikmed sotsiaalvõrgustike Facebooki ja Twitteri vahendusel Sotsiaalmeedia traagilised näited: · 2008. aastal sooritas enesetapu seksuaalse ahistamise ohvriks langenud Viljandi koolipoiss Sten Kalma · 2009. aasta algul tõukasid halvustavad netikommentaatorid vabasurma foorumites oma isiklikke muresid jaganud Virumaa tüdruku Meriti Sotsiaalmeedia probleemid: · Internetiajastu on suur oht autoriõiguste massilistele rikkumistele ning
korraldamise korraldusluba. Loterii korraldamise õigus on käesoleva seaduse nõuetele vastaval usaldusväärsel isikul, kellele on väljastatud loterii korraldamise korraldusluba. See on sotsiaalselt sisult regulatiivne norm, millel on keerulne hüpotees ning keeruline dispositsioon. b) Rahvahääletuse seadus (RaHS § 18 lg 2 p 1) - Maakonna valimiskomisjonil on õigus peatada jaoskonnakomisjoni liikme volitused, kui ta on rikkunud käesolevat seadust, Vabariigi Valimiskomisjoni määrust või kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhist. See on sotsiaaselt sisult regulatiivne norm, millel on lihtne hüpotees ning alternatiivne dispositsioon. c) Maapõueseadus (MaaPS § 114 lg 1) - Maavara või maavarana arvele võtmata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loata kaevandamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. See on sotsiaalselt sisult õigustkaitsev
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimesse astmesse kuuluvad maa-, linna ja halduskohtud. Selle taseme kohtud tegelevad kõikide kohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal
*Korralised valimised *Erakorralised valimised -Kodanike nõudmiste vahendamine -Rahva usalduse indikaator -Kodanike harimine Vabade valimiste põhimõtted -Üldine valimisõigus *Kodakondsuspiirang *Vanusepiirang -Vaba konkurents *Hääletamine *Kanditatuuri ülesseadmine -Valimiste ühetaolisus *Vaadete propageerimine *Igal valijal vaid üks hääl Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel -Seadusandlus -Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania Majoritaarne valimissüsteem -Suurbritannia, USA -Ühemandaadilised valimisringkonnad -Võidab vaid üks -Lihthäälteenamus *Presidendivalimistel absoluutne häälteenamus -Plussid- selgus ja lihtsus
Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist. § 4. Valimise korraldaja Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). § 5. Valimiskulud Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Hääletamise ettevalmistamine (4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. § 9. Hääletamise kord (1) Valimiskomisjon annab Riigikogu või valimiskogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedeli ja ümbriku. Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel. Sedeli saamise kohta annab Riigikogu või valimiskogu liige allkirja. (2) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu või valimiskogu liige märgib sedelil lahtrisse risti selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletamissedelile on kantud ainult ühe kandidaadi nimi, märgib Riigikogu või valimiskogu
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu
aastal. Sellel esimesel näitusel oli 59 autot. Näituse üldmulje ja inimeste tagasiside oli väga hea, et kohe järgmisel aastal korraldati Genfis uus autonäitus. Kolmas näitus toimus 1907. aastal Zurich'is. Järgmine suurem autonäitus Sveitsis toimus jällegi Genfis 1911. aastal. Peale neljandat autonäitust järgnes 12. aastane paus enne järgmist motoshow'd. Järjekorras viies näitus kandis pealkirja ,,Salon Suisse de l'Automobile". See toimus valimiskomisjoni hoones Robert Marchand'i eestvedamisel. Mõned aastad hiljem sai temast Sveitsi autotööstuse juhtiv edendaja, kes pidi vastutama ka Genfi autonäituse arengu ja edu eest. Esimene rahvusvaheline autonäitus toimus Genfis 1924. aastal. Selle avas pidulikult Sveitsi president Chuard. See näitus purustas kõik eelmiste aastate rekordid. Kokku oli välja pandud üle 200 eksponaadi ja külastajaid oli 68 000. Tänu sellele esimesele rahvusvahelisele autonäitusele
Hääletamine alates 18.a, kandideerimine kohalikku volikokku 18.a, riigikokku ning europarlamenti 21.a ja presidendiks 40.a. valimistel on vaba konkurents- konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde mis tõttu vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Erakonnad ja pisiparteid loovadki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- kandideeritavatel parteidel ja üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega
vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid: · majoritaarne (SBR,USA) ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, lihthäälteenamus(presidendil 50%+1). + selgus & lihtsus - eelised suurparteidel, häälte kadu
kuupäeva keskööks ehk kolm ja pool ööpäeva valimiste väljakuulutamisest hiljem..... Valimisseadust "lihtsustati" nii, et valitsusel oli kergem ja lihtsam valijaid mõjutada. Tühistatute hulgas oli § 40, mille järgi valija pidi ise valimissedeli urni laskma. Nüüd võis ükskõik milline valitsuse asjamees sedeli enda kätte võtta ja ise selle alles hiljem urni kukutada...... Inimesed, kes saabusid valima isikut tõendava dokumendita, tohtisid valida siis, kui kohaliku valimiskomisjoni liige seda lubas. Nii võisid soovijad valida paljudes valimisringkondades. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 57, 58) 1 "Rahva Hääl" kirjutas oma 14. juuli juhtkirjas selgelt ähvardades: "Valimistele mitteilmumine loetakse eriti mõtlematuks teoks. Praeguses olukorras peame me passiivset suhtumist vaenulikkuseks töörahva vastu. Passiivseks jäävad need, kes
päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. 14. Määruse jõustumine Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 15. Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 3 16. Mis on Riigi Teataja Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik väljaanne
kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; volikogu või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; valimisringkondade vastu võetud eelarveaasta alguseks; arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates
Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele antud ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri oma valimissedelile. Eelhääletamise ajal (kuus kuni neli päeva enne valimispäeva) saab valija hääletada elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust: ISIKUMANDAAT Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu või rohkem hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka
, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit. Savisaarde) 6 2 Materjal ja metoodika 2.1 Sekundaarandmete analüüs Sekundaarandmete kasutamine Seminaritöös võeti kuue Riigikogu valimise võrdlemiseks Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kogutud andmed. Töö analüüsiks kasutati järgmisi andmeid: valimisealiste kodanike arv VII- XII Riigikogu valimistel, valimisaktiivsuse protsent VII-XII Riigikogu valimistel, erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel. Kõik andmed on kätte saadavad Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel www.vvk.ee. Riigikogu VII-XII valimised kajastavad ajaliselt perioodi 1992. aastast kuni 2011. aastani ning tegu on taasiseseisvunud Eesti
ee/id-kontroll); internetiühendusega arvuti; kaardilugeja ja ID-kaardi tarkvara (tarkvara saate paigalda aadressilt installer.id.ee). Alates 1. jaanuarist 2011 kasutusel olev uus ID-kaardi versioon tavakasutaja jaoks suuri muutusi kaasa ei too. Vajaduse korral tuleb uuendada ID-kaardi tarkvara. (Vt ka id.ee) E-hääletamise etapid ID-kaardi kasutamisel: valija sisestab kaardilugejasse ID-kaardi; avab veebilehitsejaga Vabariigi Valimiskomisjoni e-hääletamise lehe (www.valimised.ee); laeb alla ja käivitab valijarakenduse; tõendab oma isikut sisestades selleks ID-kaardi PIN1 koodi; valijale kuvatakse valijarakenduses tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaadid; valija teeb oma valiku; kinnitab oma valiku digitaalallkirjaga sisestades selleks ID-kaardi PIN2 koodi; saab arvutiekraanil teate hääle vastuvõtmise kohta.
Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? 1990 moodustati Põhiseaduse Assamblee, mis töötas välja põhiseaduse eelnõu ning Ülemnõukogu pani selle rahvahääletusele (28.06.1992). PSi jõustumise kuupäevaks loetakse 2.07 – valimiskomisjoni otsuse avaldamise päev hääletamistulemuste kohta. PS hakkas toimima rakendussätetes ettenähtud teateud erisuste alusega esimeseks valimisperioodiks (pres ja RK valiti üheaegselt, rahval oli võimalik otse valida, aga siiski RKs, 4 aastaks, RK 3 aastaks). 2 4. Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt) PA oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu. Alusas tööd 13
108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Määrus (on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel.): Vabariigi Valitsuse, ministri ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valimiskomisjoni määrus jõustub selle allakirjutamise päevale järgneval päeval. Käskkiri(haldussisene üld- või üksikakt): Käskkiri jõustub allakirjutamise kuupäevast, kui tekstis pole sätestatud teist kuupäeva. 6. Õigussuhe ja selle elemendid. Mille poolest erineb õigussuhe teistest ühiskondlikest suhetest. Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud
a) tervisepiirang valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed; b) kodakondsuse piirang riigi parlamendi valimistest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed võivad osaleda kohalike omavalitsuste valimises; 2) valimised on vabad - iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, omavahel konkureerivad parteid. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ning valimispäeval on keelatud valmiste propaganda; 3) valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõigile
tohi bülletääni täitmisel mõjutada. Reeglid ei luba isegi pereliikmetel valimiskabiinis aru pidada, niisugused vaidlused peavad olema selleks hetkeks juba vaieldud. Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Tavaliselt tegutseb riigis 4–5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerib siin ühele saadikukohale mitu erinevate vaadetega kandidaati. 1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ühele kohale 19 inimest, 2002. aasta kohalike volikogude valimistel võistles ühe saadikukoha pärast keskmiselt 5 kandidaati. 2.2
formaalselt võrdne hääletamine; kas on salajased; demokraatia on transparetne, kui mis kasti sees toimub, see pole läbipaistev) - Kinnipidamiskohas hääletamine - Kodus hääletamine kast tuuakse koju - Välisriigis hääletamine saatkonnas, konsulaadis - Elektrooniline hääletamine välisriigis (Vabariigi valimiskomisjoni kodulehel) - Kirja teel hääletamine - Tavahääletamine valimispäeval hääletamine Arutatakse ka m-hääletamist (kontroll antaks üle mobiilsidefirmadele) Valimistulemuste kindlakstegemine (RVS §62): - Esimeses etapid jaotatakse isikumandaadid: Tartu näitel: - Valijaid 70 968 (määrab mandaatide hulga - 8) - Valimas käis 46 229 osalus 65,1%
See annab vaid aimu, kui kultuuritult võivad käituda poliitikud. Objektiivsemaks vaatluseks toon ühe näite agitatsioonist, mis valimiste ajal esineb tihedamini. Antud näide pärineb selle aasta Euroopa Parlamendi valimiste aegsest perioodist ning toime pani selle Keskerakond. Nimelt püstitasid nad linna telgi, kus pakkusid inimestele võimaluse sooritada e-hääletamist (Anvelt 2009). Situatsiooni problemaatilisust väljendas samas artiklis just valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. On ilmselge, et igasugune valimistoiming peaks toimima neutraalses keskkonnas, sest muidu puudub ülevaade, kas inimesi mõjutatakse või lastakse tegutseda vabal tahtel. Kuigi Keskerakonna peasekretär väitis, et telgis toimuv on kõik korrektne, siis jääb mulle mulje sellest kui tublist inimeste mõjutamisest. Olgu erakondlaste jutt kui õilis tahes, ei muuda see fakti, et tegu on siiski tugeva suunitlusega.
ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina. 5 2. Hindamisele kandideerimine Teatud omaduste esiletoomine, mida kunstnik peab väärtuslikuks. NB! 1) Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk (nt maali esikülg, mitte tagakülg). 2) Omadused ei pruugi olla "esteetilised"! 3) Kandidaadistaatuse omistamine ei ole pelgalt esitamine, sest kätkeb autoriteeti. (analoogselt on kellegi linnapeaks nimetamisel tagajärjed ainult siis, kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga) 3. Mis on kunstimaailm? Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. · Mõiste pärineb Dantolt. Dickie tõlgendab seda erinevalt. · Kunstimaailm ei pea toimima kollektiivselt reeglina kunstnik üksi omistab hindamisele kandideerimise staatuse. · kunstnikud · kuraatorid · kriitikud · filmitegijad 4. Mis on liigitav tähendus e. definitsioon? · Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses.
6) lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused 8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale § 15. Riigikohtu volitused (1) Asja lahendamisel võib Riigikohus: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
esitatud nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamise sellise korra juures peaks valija arvestama, et samal ajal kui ta annab hääle konkreetsele isikule, läheb see ka erakonnale, mida see esindab. 94. Kus ja millises menetluses on võimalik vaidlustada Riigikogu valimistega seonduvaid valimiskomisjonide otsuseid ja toiminguid? Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus annab Riigikogu valimistel tekkinud vaidluste lahendamise Riigikohtu pädevusse. Erakond või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või riigis kehtetuks. Lähemalt reguleerivad kaebekorda RKVS 72 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, mis kehtestavad kohustusliku kohtueelse menetluse. Jaoskonna valimiskomisjoni toimingu peale saab kaevata maakonna
c) Korruptsiooni vastane seadus 4. Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. §64 lõige2. a) RKTS §6 lõige 2,3 kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused 5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus - Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 - RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 41 3. Õiguskantsleri nõunik 4. Riigikontrolli ametnik 5. Riigiprokurör 6. Riigikogukantselei ametlik 7. Riigikantselei ametnik III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus. IV Vabariigi Valimiskomisiooni Pädevus 1
c) Korruptsiooni vastane seadus 4. Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. §64 lõige2. a) RKTS §6 lõige 2,3 kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused 5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus - Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 - RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 43 3. Õiguskantsleri nõunik 4. Riigikontrolli ametnik 5. Riigiprokurör 6. Riigikogukantselei ametlik 7. Riigikantselei ametnik III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus. IV Vabariigi Valimiskomisiooni Pädevus 1
5.3 osutab Riigikogule kaasabi suhtlemisel teiste riigiorganitega ja avalikkusega, samuti korraldab Riigikogu välissuhtlemist; 5.4 analüüsib parlamendiõigust ja -praktikat ning teeb ettepanekuid Riigikogu töö täiustamiseks; 5.5 korraldab Riigikogu liikmete ametihüvedega seonduvat; määrab ja maksab välja parlamendipensione; 5.6 korraldab riigivara valitsemist vastavalt riigivaraseadusele; 5.7 koostab Riigikogu eelarve projekti ja täidab kinnitatud eelarvet; 5.8 teenindab Vabariigi Valimiskomisjoni; 5.9 teeb koostööd Rahvusraamatukoguga; 5.10 Riigikogu juhatuse volitusel esindab Riigikogu kohtus ja teistes riigiasutustes. 6. Kantselei täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud ja Riigikogu organite poolt antud teisi ülesandeid. 7. Kantselei täidab temale pandud ülesandeid oma struktuuriüksuste kaudu. 8. Oma ülesannete täitmiseks on Riigikogu Kantseleil õigus saada teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt asjaomaseid dokumente ja teavet.
teostamine. Seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat o Erakonna tegevuse lõpetamine riigivõimu. o Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine. 53. Mis on teenistuslik järelevalve? 21. Mis vahe on abstraktsel ja konkreetsel normikontrollil? Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks
c) Korruptsiooni vastane seadus 4. Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. §64 lõige2. a) RKTS §6 lõige 2,3 kodakondsuse muutumisega, lõppevad ka volitused 5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus - Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 - RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 3. Õiguskantsleri nõunik 4. Riigikontrolli ametnik 5. Riigiprokurör 6. Riigikogukantselei ametlik 7. Riigikantselei ametnik III Vabariigi Valimiskomisjoni Funktsioon Funktsiooniks on tagada valimiste legitiimsus. IV Vabariigi Valimiskomisiooni Pädevus 1. On säteststud erinevates valimis seadustes: 2. RKVS §15 3. Euroopa parlamendi valimisseadus §13 4
inimene. Suletud nimekiri jätab erakonnale võimaluse pakkuda välja oma kandidaatide eelistus, järjestades kandidaadid nimekirjasiseselt. Praegu esindavad Euroopa Parlamendis Eestit sotsiaaldemokraadid Katrin Saks, Marianne Mikko ja Andres Tarand, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir. Infot Euroopa Parlamendi valimiste kohta saab: · Euroopa Parlamendi valimisi kajastav koduleht · Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht · Eesti Rahvusringhäälingu Euroopa Parlamendi valimiste portaal Vt ka Eurobaromeetri arvamusküsitlusi Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kohta.
5. kaebused Vabariigi Presidendi otsuste peale; 6. taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7. taotlused lõpetada Riigikogu liikme volitused; 8. otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9. taotlused lõpetada erakonna tegevus; 10. kaebused ja protestid valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale. Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse mõttega ja mis tahes sättega. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja
5. kaebused Vabariigi Presidendi otsuste peale; 6. taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7. taotlused lõpetada Riigikogu liikme volitused; 8. otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9. taotlused lõpetada erakonna tegevus; 10. kaebused ja protestid valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale. Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse mõttega ja mis tahes sättega. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja
5. Riigikogu liikme volituste peatumine ja taastumine/ asendusliige §64 lõige1,2,4 VII Riigikogu Kantselei RKTS peatükk5 §19 § 29 Vabariigi valimiskomisjon I Sätestus ● Mainitud Põhiseaduses §3 lõige3,4 ● RKVS (valimisseadus) §§14, §15 j. II Vabariigi valimiskomisjoni moodustamine. RKVS §14. Valimiskomisjoni liikmed: 1. I astme kohtunik 2. II astme kohtunik 3. Õiguskantsleri nõunik 4. Riigikontrolli ametnik 5
RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ 2. Kehtetud hääletussedelid erinevate valimisseaduste kontekstis Vabariigi Presidendi valimise seadus - millel on rist märgitud rohkem kui ühte lahtrisse; - millel või mille ümbrikul puudub valimiskomisjoni pitsati jäljend.. Riigikogu ja KOV valimise seadused - millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit, - millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks, - millele kirjutatud numbriga kandidaat ei kandideeri selles valimisringkonnas, - millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud või - millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav.
menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. Audiitorkontrolli kulud kaetakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni eelarvest. Erakondade järelevalve komisjon kehtestab täpsema audiitorite määramise korra. (2) Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluvad: 1) Õiguskantsleri nimetatud liige; 2) Riigikontrolöri nimetatud liige; 3) Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liige; 4) Riigikogus esindatud erakonna poolt nimetatud liige, kes ei ole Riigikogu ega Vabariigi Valitsuse liige. (3) Samaaegselt komisjoni liikmega nimetab ametisse nimetaja komisjoni liikmele asendusliikme. (4) Komisjoni liikme volitused kestavad viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud komisjoni liige kutsutakse tema nimetaja poolt enne volituste lõppemist tagasi.
Enamiku kohtuasjadest moodustavad eraõiguslikud tsiviilasjad, kuid lahendada tuleb ka kriminaalasju. Maakohus asub igas maakonnas, linnakohus aga kuues linnas. Haldusõigus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte. Halduskohtu pädevusse kuuluvad riigivõimu, omavalitsusasutuste ning ametiisikute vastu esitatud protestid ja kaebused, näiteks kui ametnik ei ole ettenähtud aja möödudes vastanud kodaniku kirjale. Halduskohtus vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni otsuste vastu suunatud protestid ja kaebused. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Apellatsioon tähendab edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumist. Seega ei algata ringkonnakohus ise uusi kohtuasju, vaid kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid kirjaliku edasikaebuse alusel. Ringkonnakohus vaatab esitatud kohtuasja uuesti sisuliselt läbi ning teeb otsuse. See võib alama astme kohtu otsust kinnitada,
riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; 8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale. 10.7.4 Konkreetne normikontroll Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui õigusnormi põhiseadusele vastavust hinnatakse seoses konkreetse kohtuasjaga. 10.7.5 Abstraktne normikontroll Abstraktse normikontrolliga on tegemist siis, kui õigusnormi põhiseadusele vastavust hinnatakse mitte seoses konkreetse kohtuasjaga, vaid üldiselt. 10.7.6 Euroopa Liidu õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve Teostab Riigikohus. 10.7
mõningad piirangud: ·tervisepiirang valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. ·kodakondsuse piirang riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele,
väärtuslikuks ja esitamisväärseks. NB! a) Hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk (nt maali esikülg, mitte tagakülg). b) Omadused ei pruugi olla “esteetilised”! c) Kandidaadistaatuse omistamine ei ole pelgalt esitamine, sest kätkeb autoriteeti. (analoogselt on kellegi linnapeaks nimetamisel tagajärjed ainult siis, kui tegemist on valimiskomisjoni juhiga) 3) kunstimaailm – isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. Kunstimaailma ei pea toimima kollektiivselt – reeglina kunstnik üksi omistab hindamise kandideerimise staatuse. Kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne. 4) liigitav tähendus/definitsioon – Dickie defineerib kunsti liigitavas tähenduses.
päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole ette nähtud teistsugust aega /nt. avaldamise momendist/. Ei saa reeglina omada tagasiulatuvat jõudu. Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: *see on seaduses sõnaselgelt öeldud; * kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. Määruse jõustumine Vabariigi Valitsuse, ministri, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Eesti Panga presidendi määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Käskkirja jõustumine - ministri käskkiri jõustub allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Teema 4. Õigusnorm 4.1 Õigusnorm kui sotsiaalne norm - õigusnorm on sotsiaalse normi alaliik. Üldised tunnused on: 1) Ta on inimeste käitumise reegel
6) lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused 8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale § 15. Riigikohtu volitused (1) Asja lahendamisel võib Riigikohus: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
Siia mahub nii hääletuspäev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%. Mida kõrgem on valijate protsent, seda seaduslikum on parlament. Pöördelised sündmused riigi poliitilises elus suurendavad inimeste poliitilist aktiivsust; o häälte lugemine - kui hääletamiseks ettenähtud aeg on lõppenud, avatakse pitseeritud valimiskastid valimiskomisjoni, ajakirjanike ja sõltumatute vaatlejate juuresolekul. Esimesed valimistulemused selguvad nelja-viie tunni möödumisel, lõplikud tulemused nädala jooksul. Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtadeks ehk mandaatideks. o Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed
Ka kohtusüsteem omab põhiseaduse kaitset. 4.3 Põhiseaduslikkuse järelevalve Põhiseaduslikkuse järelvalve- õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt . kes normi vastu ei võtnud. Kohtu eripädevused Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna lahendab mitmeid muid vaidlusi. Seadusega on pandud riigikohtule ül riigikogu, riigikogu juhatuse, presidendi ning valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine. Riigikohus lahendab ka taotlusi tunnistada riigikogu liige ,president, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ül täitma , lahendab taotlusi lõpetada riigikogu liikm evolitused, otsustab nõusoleku andmise riigikogu esimehele presidendi ül kuulutada välja riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest ning otsustab erakonna tegevuse lõpetamise üle.
6) lahendab taotlusi tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 7) lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused 8) otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale § 15. Riigikohtu volitused (1) Asja lahendamisel võib Riigikohus: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks; 21) tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks; 3) tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks;
annaabi.ee 
