ID-Kaart (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Tööstustehnoloogiaosakond
……..
ID-KAART
Referaat
Tartu 2014

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
MIS ON ID-KAART? 4
Digi -ID 5
Digi-ID ja ID-kaardi erinevused 5
ID-KAARDI HANKIMINE 6
ID KAARDI TOIMINGUD 7
ID-kaart kui isikuttõendav document 7
ID-kaardi elektrooniline kasutamine 8
Digiallkirjastamine 8
Dokumentide krüpteerimine 9
E-hääletamine ID-kaardi abil 10
ID-kaardi kasutamine kliendikaardina 11
ID-pilet 12
VIITED 13

SISSEJUHATUS

Esimesed ideed uue põlvkonna elektroonsete isikutunnistuste kasutuselevõtuks Eestis tekkisid Küberneetika Instituudis aastatel 1994-1995. Sel ajal pandi kokku mitmeid dokumente ning kirjutati artikleid. Kuna tehnoloogia polnud veel küps (RSA-põhised kaardid puudusid) ning ühiskondlikut valmisolekut polnud, siis riigipoolne toetus projektile hääbus, mistõttu vaibus ka vastavasisuline tegevus.
Praeguse Eesti ID-kaardi arenduse alguseks tuleb pidada 1997. aastat, mil tollase Kodakondsus - ja Migratsiooniameti (KMA) sisemistes ringkondades algatati mõttearendus tulevase isikutunnistuse vormist . Sama aasta lõpul esitasid Tarvi Martens ja Ahto Buldas (Küberneetika AS) ning Jaan Priisalu (Hansapank) KMA-le ja Informaatikakeskusele projektikavandi ID-kaardi kasutuselevõtuks, mis nägi ette vähemalt 15-kuulist ettevalmistusaega.
1998. aasta algul toodi idee laiema avalikkuse ette ning sellest ajast peale on ID-kaardi areng läbinud mitmeid komisjone ja muid töövorme. Toonase siseministri nõuniku Tõnu Liik'i eestvedamisel kohtusid mitmed erasektori esindajad 10. märtsil 1998. 11. mail 1998. aastal moodustati siseministri käskkirjaga "identifitseerimiskaardi ja selle tehnilise spetsifikatsiooni väljatöötamise komisjon ", mis koosnes enamjaolt avaliku sektori esndajatest mitmetest ametkondadest ning ka mõnest erasektori esindajast. Komisjoni juhtis KMA peadirektori asetäitja Kaja Kuivjõgi.
Nimetatud komisjon käsitles oma 6. juuli 1998. aasta istungil ka ideed asutada ID-kaardi teemaline sihtasutus , mille kaudu kaasata erasektori finantse, kuid selle arutlus lükati edasi. Komisjoni tööd esitleti 1999. aasta algul avalikul seminaril Rahvusraamatukogus, sellega oli selle komisjoni töö ka lõpetatud.
Järgmisena moodustas 11. märtsil 1999.a. Eesti Informaatikakeskus oma käskkirjaga "ID-kaardi töörühma" (TK4-ID) Tarvi Martensi (AS Küberneetika) juhtimisel, kus osalesid ka pankade esindajad, KMA, ID Süsteemide AS ning Informaatikakeskus. Töörühm oli orienteeritud ID-kaardi alaste pilootprojektide läbiviimisele, standardiseerimisele ning pidi olema nõuandev ekspertkogu ID-kaardi küsimustes. Töörühma eestvedamisel viidi läbi identifitseerimiskaartidealaste rahvusvaheliste standardite ekspertiis, koostati rakendusjuhised ID-kaardi pilootprojektide läbiviimiseks ning astuti esimesed sammud Eesti ID-kaardi profiili koostamiseks . Töörühma abil viidi 1999.a. sügisel/talvel läbi ka ID-kaardi pilootprojekt kolmes Siseministeeriumi allasutuses (KMA, Politsei, Piirivalve).
ID-kaardi projekti esialgses arengufaasis oli tegu kahe erineva projektiga. Tehnoloogiaringkondades uuriti elektroonilise isikutunnistuse rakendusvõimalusi esmajoones digitaalallkirjastamisel, kuid ka elektroonilisel isikutuvastamisel ja muudes rakendustes. Teisalt oli riigil seisukoht, et passide asemele vajatakse uut tüüpi mugavamat isikutunnistust. Need kaks suunda on väljendatud ka kahes seaduses ning otsus, et ID-kaart ühendab endas uut tüüpi isikutunnistuse ja kohustusliku elektroonilise identiteedi, sündis alles projekti lõppfaasis.

MIS ON ID-KAART?

ID-kaart on Eesti Vabariigis esmane isikuttõendav dokument. Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku jaoks on ID-kaart kohustuslik isikut tõendav dokument.
ID-kaardi abil saad tõendada oma isikut kõikjal, kus selleks on tarvidus. Seaduse järgi on kõik ametiisikud kohustatud ID- kaarti aktsepteerima ja selle asemel ei tohi isiku tõendamiseks nõuda ühtegi muud dokumenti. Kaarti võib kasutada piiril isikut tõendava dokumendina, samuti pangakontoris või kaupluses enda isiku tuvastamiseks. Euroopa Liidu piires saavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ID-kaarti kasutada ka reisidokumendina.
ID-kaardil on tänu tema standardsele krediitkaardiformaadile passi ees mitmed eelised - mahub rahakoti vahele kaartidega ühte taskusse ning ei lähe kasutades "kapsaks" nagu paberdokumendid seda tihtilugu tegema kipuvad.

Digi-ID

Digitaalne isikutunnistus ehk Digi-ID on ID-kaardiga analoogiline kiipkaart, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja. Digi-ID ja sellele kantud sertifikaatide kehtivusaeg on kolm aastat. Digi-ID-d võib elektrooniliselt kasutada ID-kaardi kõrval paralleelselt.
Digi-ID kasutamiseks elektroonilises keskkonnas ei ole vaja eraldi tarkvara , arvutile kehtivad samad nõuded ja töötab sama tarkvaraga, mis ID-kaardi puhul.
Juhul, kui ID-kaart on kaotatud, varastatud või muutunud kasutamiskõlbmatuks ja isikul on olemas kehtiv Digi-ID, võib seda kasutada elektroonilises keskkonnas kaotatud, varastatud või kasutamiskõlbmatuks muutunud ID-kaardi asemel.

Digi-ID ja ID-kaardi erinevused

Digi-ID
ID-kaart
Sertifikaadid ja kaart kehtivad 3 aastat
Sertifikaadid ja kaart kehtivad 5 aastat
Isikuandmete failis vaid kaardi number
Isikuandmete fail tavapärane
Sertifikaadi Subjectis O väli ESTEID (DIGI-ID)
Sertifikaadi Subjectis O väli ESTEID
Väljastaja ESTEID-SK 2007
Väljastaja ESTEID-SK 2007
Uue PIN ümbriku saab vaid PPA-st
Uue PIN ümbriku saab PPA-st, pangakontorist
Sertifikaate saab peatada ID-abiinil 1777, pangakontoris, PPA-s
Sertifikaate saab peatada 1777, pangakontoris, PPA-s
Sertifikaatide peatatust saab lõpetada PPA-s, pangakontoris
Sertifikaatide peatatust lõpetada saab PPA-s, pangakontoris
Sertifikaate saab kehtetuks tunnistada PPA-s, pangakontoris
Sertifikaate saab kehtetuks tunnistada PPA-s, pangakontoris
Vaid elektrooniliseks kasutamiseks
Isikutuvastamiseks ja elektrooniliseks kasutamiseks
Valmib ootetööna PPA kontoris
ID-kaart väljastatakse 30 päeva jooksul

ID-KAARDI HANKIMINE

ID-kaarti saad taotleda Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teenindustes, Eesti Vabariigi välisesindustes, posti või e-posti teel.
Kiirkorras ID-kaarti saad taotleda vaid Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teenindustes. Kui taotled isikut tõendavat dokumenti esimest korda, siis kiirkorras ID-kaarti taotleda ei saa.
ID-kaart väljastatakse 30 päeva jooksul (pärast taotluse menetlusse võtmist) sinule isiklikult taotlusankeedil märgitud teeninduses või Eesti Vabariigi välisesinduses. ID-kaardi jõudmine välisesindusse võib võtta rohkem aega.
Kiirkorras taotletud ID-kaart väljastatakse 5 tööpäeva jooksul (arvestus algab taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast) ainult Tallinnas asuvates teenindustes.
Digi-ID saad taotleda Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teenindustes ning see väljastatakse sulle teeninduses kohapeal ootetööna. Digi-ID on digitaalne isikutunnitus, millega saab elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja anda digitaalset allkirja.
Oma ID-kaardi taotluse staatust saab vaadata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) veebilehelt:  http://www.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/id-kaardi-ja-passi-taotlus/

ID KAARDI TOIMINGUD

ID-kaart kui isikuttõendav document

ID-kaart on Eesti Vabariigis esmane isikuttõendav dokument. Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku jaoks on ID-kaart kohustuslik isikut tõendav dokument.
ID-kaardi abil saad tõendada oma isikut kõikjal, kus selleks on tarvidus. Seaduse järgi on kõik ametiisikud kohustatud ID-kaarti aktsepteerima ja selle asemel ei tohi isiku tõendamiseks nõuda ühtegi muud dokumenti. Kaarti võib kasutada piiril isikut tõendava dokumendina, samuti pangakontoris või kaupluses enda isiku tuvastamiseks. Euroopa Liidu piires saavad Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ID-kaarti kasutada ka reisidokumendina.
ID-kaardil on tänu tema standardsele krediitkaardiformaadile passi ees mitmed eelised - mahub rahakoti vahele kaartidega ühte taskusse ning ei lähe kasutades "kapsaks" nagu paberdokumendid seda tihtilugu tegema kipuvad.

ID-kaardi elektrooniline kasutamine

ID-kaardi elektroonilise isikutuvastuse funktsioon võimaldab kõigil soovijail oma kliente või teenuste kasutajaid interneti vahendusel turvaliselt tuvastada. Samamoodi nagu me näitame näiteks poes kaardiga maksmisel isikut tõendavat dokumenti, saame interneti vahendusel teenustele näidata oma ID-kaarti. Ja teenused võivad olla veendunud, et kasutaja on tõepoolest see, kes ta väidab end olevat.
Enam ei ole vaja meeles pidada erinevaid kasutajanimesid ja paroole, samuti võib loobuda pankade koodikaartide ja PIN-kalkulaatorite kasutamisest. Kui kasutajanimi ja parool on meil igas teenuses erinevad, siis ID-kaardi puhul kehtib kõigis teenustes sama kaart ja sama PIN-kood.
ID-kaardiga sisselogimiseks on sul vaja teada PIN-koodi ning ka kaart ise peab olema füüsiliselt sinu valduses. Seda nimetavad turvaspetsialistid "kahefaktoriliseks isikutuvastuseks". Kui kurjategija ei tea sinu PIN-koodi, ei saa ta ka ID-kaarti sinu asemel kasutada. Samuti ei ole kurjategijal kasu PIN-koodi väljanuhkimisest, kui tal ei ole sinu ID-kaarti.
Seevastu näiteks ainult parooliga või koodikaardiga isiku tuvastamisel piisab , kui kurjategija need andmed sinult välja petab. Koodi- ja paroolikaarti pole tal füüsiliselt tarvis. Järelikult seesugune ühefaktoriline isikutuvastus on tunduvalt ebaturvalisem.

Digiallkirjastamine

Digitaalallkirja abil saad elektrooniliselt ja paberivabalt teha toiminguid, milleks varem pidid kasutama käsitsi paberile antud allkirja. Digitaalallkirja olemust ning selle kasutamist reguleerib Eestis "Digitaalallkirja seadus" ehk lühidalt DAS, mis võeti vastu 7. märtsil 2000. aastal. Digiallkiri on seaduse silmis võrdne omakäelise allkirjaga. Kõik Eesti ametiasutused on kohustatud võtma vastu digiallkirjastatud dokumente.
Digiallkirjastmise eelised:

• Digitaalselt allkirjastatud dokumendist saab teha lõpmatu koguse juriidiliselt võrdseid koopiaid . Enam ei pea muretsema ainsa koopia turvalise arhiveerimise pärast.
  
• Digitaaldokumendid ei võta ruumi.
  
• Digitaaldokument ei vaja paberit, printerit ega muid üleliigseid ressursse.
  
• Dokumente ei ole vaja kuhugi kohale viia. Nad lähevad vajalikku kohta ise - e-posti teel.
  
• Samuti on dokumendihaldustarkvara kasutamisel võimalik digitaalseid dokumente kiiremini leida ning väga erinevate kriteeriumite alusel arhiveerida.
  

Digitaalallkirjastatud dokumendi loomiseks on võimalik kasutada kolme variant:

• DigiDoc3 programmi, mis paigaldatakse sinu arvutisse koos ID-tarkvaraga
  
• Riigiportaali, mis asub www.eesti.ee
  
• DigiDoc Portaali, mis asub  https://digidoc.sk.ee
  

Dokumentide krüpteerimine

Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada.
Krüpteerimiseks on võimalik kasutada sümmeetrilist või asümmeetrilist krüptoalgoritmi. Krüpteerimisalgoritm on matemaatiline valem, mis šifreerib andmefaili. Seda saab dešifreerida ainult krüptovõtmega.
Sümmeetrilisel krüpteerimisel šifreeritakse ja dešifreeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega. Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse šifreerimiseks üht ja dešifreerimiseks teist võtit, millest üks on avalik ja teine salajane ning kasutaja ainuomanduses asuv.
ID-kaardiga krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide turvaliseks transpordiks, mitte aga nende pikaajaliseks säilitamiseks. Põhjuseks on asjaolu, et ID-kaardiga dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtme kasutamine, mis asub AINULT kasutaja ID-kaardil. Juhul, kui kasutaja kaotab oma ID-kaardi, ei ole failide dekrüpteerimine võimalik. Samuti ei ole võimalik varasema sertifikaadiga krüpteeritud failide dekrüpteerimine pärast seda, kui kasutaja on uuendanud oma ID-kaardi sertifikaate, sest uute sertifikaatide väljastamisel genereeritakse uus salajane ja avalik võti.
Failide krüpteerimisel tuleb arvestada, et dekrüpteerimise võimalus on ainult adressaatide hulka lisatud sertifikaatide kasutajatel, seetõttu ei tohi unustada ennast adressaatide hulka lisada, kui hiljem võib tekkida vajadus faili avada.

E-hääletamine ID-kaardi abil

Vajalikud vahendid:

• ID-kaart (kehtib nii vana kui ka uus ID-kaardi versioon) koos PIN-koodide (kui koodid on kadunud, saate uued PPA kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusest või vastavast pangakontorist) ja sertifikaatidega (kui sertifikaadid on aegunud, siis saad neid uuendada ise aadressil sk.ee/id-kontroll);
  
• internetiühendusega arvuti;
  
• kaardilugeja ja ID-kaardi tarkvara (tarkvara saate paigalda aadressilt installer.id.ee).
  

Alates 1. jaanuarist 2011 kasutusel olev uus ID-kaardi versioon tavakasutaja jaoks suuri muutusi kaasa ei too. Vajaduse korral tuleb uuendada ID-kaardi tarkvara. (Vt ka id.ee)
E- hääletamise etapid ID-kaardi kasutamisel:

• valija sisestab kaardilugejasse ID-kaardi;
  
• avab veebilehitsejaga Vabariigi Valimiskomisjoni e-hääletamise lehe (www.valimised.ee);
  
• laeb alla ja käivitab valijarakenduse;
  
• tõendab oma isikut sisestades selleks ID-kaardi PIN1 koodi;
  
• valijale kuvatakse valijarakenduses tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaadid;
  
• valija teeb oma valiku;
  
• kinnitab oma valiku digitaalallkirjaga sisestades selleks ID-kaardi PIN2 koodi;
  
• saab arvutiekraanil teate hääle vastuvõtmise kohta.
  

ID-kaardi kasutamine kliendikaardina

ID-kaarti saab edukalt kasutada firma kliendikaardina. Teenindaja jaoks jääb ära üksjagu tegemist, mis kaasneb tavaliste magnetkaartidega, samuti on ID-kaardi kasutamine kliendikaardina klientidele palju mugavam. Pealegi, selline kliendikaart on kliendil peaaegu alati kaasas.
Ettevõtja jaoks on ID-kaardi rakendamine kliendikaardina mitmeti kasulik. Esiteks jäävad ära tavaliste magnetkaartidega seotud toimingud: kaartide tellimine , tarkvara seadistamine magnetkaartide kasutamiseks jne. Puudub vajadus lasta kaarti taotlevatel klientidel täita ankeete, mille firma töötajad peavad hiljem arvutisse sisestama.
ID- kaardilt saab elektrooniliselt välja lugeda isikuandmete faili. Selles sisalduvast infost piisab enamikule teenindusettevõtetele, kes teenindavad kliente kauplustes, teeninduspunktides, infopunktides jne. Selle info saab lugeda ID-kaardi pealt välja automaatselt, mis tähendab seda, et selle info jõudmine firma kliendibaasi on 100% automatiseeritav.
Kliendi jaoks säästab ID-kaart kliendikaardina väga palju aega. Ettevõtte kliendiks saamine võtab aega vaid mõne sekundi - kuni kaardi pealt on andmed loetud ning firma kliendibaasi sisestatud. Kliendi käest võib ülejäänud andmeide küsida firma kodulehel, kuhu saab klientide jaoks lisada ID-kaardi toe. Seega on ID-kaart rakendatav kliendikaardina, mida klient saab kasutada teenindavas ettevõttes ja teenindava ettevõtte kodulehel.

ID-pilet

Tallinna ja Tartu linn käivitasid mõlemad 2003. aastal arendusprojektid ühistranspordi elektroonilise tasukogumissüsteemi juurutamiseks. Tartus oli juba varem käigus pilootprojekt nn IDEE-kaardi baasil. Füüsilist piletit hakkab neis linnades asendama ID-kaart, mille abil reisija tõendab oma sõiduõigust ja vastavate volitustega kontrolör kontrollib piletite baasist, kas isikul on tõesti vastav pilet olemas. 2003. aastal Tallinna korraldatud elektroonilise tasukogumissüsteemi teostamise riigihanke võitsid ühispakkumisega AS Sertifitseerimiskeskus, Eesti Ühispank ja EMT, kes töötasid välja ID-pileti süsteemi.
Reisija saab ühistranspordi perioodipiletit hakata ostma mitmetest eri kanalitest, valides endale sobivaima.

• Internetist netipanga vahendusel - ühekordse ostu või otsekorralduse alusel
  
• mobiiltelefoni vahendusel
  
• lauatelefoni vahendusel
  
• sularaha eest vastavates maksekohtades (müügikohtade loetelu)
  

Internetis on avatud teenusekeskkond www.pilet.ee, kust saab piletit osta, vaadata oma pileti hetkeseisu ja sooritada muid vajalikke toiminguid, sh. on saadaval täiendav informatsioon süsteemi toimimise ja kasutamise kohta.

VIITED

http://id.ee/index.php?id=30056
http://www.vvk.ee/valijale/e-haaletamine/
https://courses.cs.ut.ee/2007/internet/Main/ID-kaart
https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/kodakondsus/eesti_kodakondsus/isikut_toendavad_dokumendid
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ID-kaart