Euroopa uue aja koidikul (0)

Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul
Absolutismi kujunemise põhjused – loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine.
Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad ? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED – jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika , kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks.
Valgustatud absolutism Austrias , Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II – nende reformid KATARIINA II – üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II – ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati enam riigivõimule-ei pälvinud rahva poolehoidu, keelati piinamised ja kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II – keelas piinamised, kehtestas usuvabaduse, merkantilism , edendas kartulikasvatust näljahädadest üle saamiseks, lasi kaotada pärisorjuse, lasi rajada uusi külasid ja talusid, tugevdas sõjaväge ja kasutas seda Austria pärilussõjas, vallutas Austrialt ära Sileesia . Mis eristab absolutismi valgustatud absolutismist? Absolutism on koondunud mööndusteta monarhile, kuid valgustatud absolutism arvestab pisut rohkem rahvaga.
Merkantilism – majanduspoliitika, millega arvatakse, et riigi rikkuse allikaks on kuld . Importi suhtuti halvasti, aga toetati eksporti; rakendati kõrgeid kaitsetolle; hakati endale hõivama kolooniais, et suurendada kodumaise tooraine olemasolu.
Oliver Cromwell ja tema tegevus – inglise riigimees , sõjaväelane, lordprotektor. Tõusis esile oskusliku ratsaväekomandörina, purustas Charles I rojalistlikud väed otsustavates lahingutes. Äge puritaan, kelle tegutsemismotiivid peamiselt usulised. Lülitus poliitikasse Teise kodusõja ajal, tema otsusekindlus aitas Charles I kohtu alla anda ja hukata. Sooritas halastamatud sõjaretked Šotimaale ja Iirimaale.
Parlamentaarne monarhia Inglismaal – kujunes 1240. aastal ning oli kahekojaline . Parlamendis kinnitati kuninga poolt välja antud seadused ja tegeldi maksudega.(vt lisaks tv. Lk 5)
Ühiskondlikud muutused varauusajal – Kodanlik perekonnamudel – abiellumise eelduseks hakati üha enam pidama vastastikuseid tundeid. Liiklemisolude paranemine, postiteenuse rajamine, ajakirjanduse kujunemine – parem informatsiooni edastamine ja tarbimine. Riigi ja ettevõtjate rajatud manufaktuurid.
Peeter I reformid. Reformide positiivsed ja negatiivsed tagajärjed – SÕJAVÄEREFORM – sõjaväe komplekteerimine nekrutite abil. Seati sisste teenistus astmestik , mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ning positsiooni. VALITSEMISREFORMID – bojaaride tuuma asendati senatiga. Luuakse uued keskasutused – kolleegiumid. KIRIKUREFORM – kirik allutati riigile. MAKSUREFORM – seati sisse pearahamaks. HARIDUSREFORMID – rajati mitmesuguseid koole. Edendati õpikute ja aabitsate väljaandmist. Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika – PALGAARMEE: joontaktika , kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE : kurnamisstrateegia, vägede paigutus – tsentrum, tiivad.
Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) – leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks.
Valgustusfilosoofid: Voltaire , Montesquieu, Rousseau , Hobbes , Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE – parim valitsusvorm on valgustatud absolutism – valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. „Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda.“ MONTESQUIEU – pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia. Leidis, et väikeriik peaks olema vabariik, hiigelsuurele sobiks despootia. ROUSSEAU – Ideaalseks valitsemisvormiks pidas rahva võimu. Peateos „Ühiskondlik leping“ - vastandas feodaalühiskonda inimese looduslikule seisundile. HOBBES – Kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Ideaalne absolutistlik monarhia – monarhi kätte koondunud seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. LOCKE – kehtima peaks võimude lahusus : parlament teeb seadusi, kuningas viib täide. Liberalismi isa.